lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele
Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud fotodega (dtl 36-51) on tõendatud sõiduki registreerimisnumbriga XXXX parkimine hageja poolt nimetatud ajal ja kohas ilma parkimiskellata. Fotodelt on näha, et parklasse sissesõidul on tuvastav, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Samuti on nähtavad parklasse sissesõidul parkimislepingu tingimused ning märk EUROPARK. Hageja on seega tõendanud, et parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Samuti pole vaidluse all, et sõiduki registreerimisnumbriga XXXX parkimise eest vaidlusalusel korral ei oldud makstud, mistõttu hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvi nõudes (dtl 34-35) on fikseeritud nimetatud sõiduki parkimisel parkimistasu maksmata jätmine. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud
lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks
Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on
lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Seega oli poolte vahel sõlmitud leping, kuid kostja jättis parkimistasu maksmata. Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja leiab, et vaidlusalusel ajal auto parkinud isik ja seega rikkuja ei ole teada. Sõidupäevik ei ole säilinud. 4 Maakohus leiab, et parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole esile toonud, kes füüsilise isikuna kasutas kostjale kuuluvat sõidukit leppetrahvi väljastamise ajal, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest kostja. Kostja on ühtlasi tuginenud nõude aegumisele. Kohus leiab, et kohaldamisele kuuluvad tehingust tuleneva nõude aegumise sätted. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on tõendanud, et leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 20.11.2020 (dtl 34). Seega muutus nõue sissenõutavaks 21.11.
lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et tal tekkisud kulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse päringute tegemisega sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nii e-posti kui ka Omniva vahendusel nõudekirjad võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hagi tervikuna rahuldamisele. Kohus märgib täiendavalt, et kohus kontrollib lepinguliste esindajate esindusõiguse ning nõuetele vastava hariduse olemasolu. Hageja lepingulised esindajad on käesolevas menetluses esitanud enda esindust ja haridust tõendavad dokumendid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, 5 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on käesoleva juhul riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 220 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Hageja lepinguline esindaja on tutvunud vastuväitega, komplekteerinud hagiavalduse ja lisad ja esitanud dokumendid, tasunud riigilõivu. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud välja mõista viivise menetluskuludelt ning kohus rahuldab hageja taotluse. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.