KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-22-2105

) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-22-2105 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 26.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Rae vallalt 258,95 euro suuruse hüvitise välja mõistmist kahju eest, mis tekkis, kuna vald ei taganud kaebaja lapsele lasteaiakohta õigeaegselt, mistõttu tuli kaebajal eralasteaias võrreldes munitsipaallasteaiaga maksta rohkem toiduraha. Koos hüvitisega palus kaebaja välja mõista ka viivise ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 02.05.2023 esitas kaebaja halduskohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnesid menetluskulud 20 euro suurusest riigilõivust ning 2100 euro suurusest õigusabikulust. Menetluskulude nimekirjale on lisatud Kangur & Karu Konsultatsioonid OÜ arve, kus kajastub õigusteenuse osutamine 21 tunni ulatuses.
2. Tallinna Halduskohus tegi 15.05.2023 otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt, mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 226,55 eurot ja viivise 15,45 eurot ja kohustas vastustajat tasuma hüvitise summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni hüvitise tasumiseni. Kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 3 mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 517,50 eurot. Halduskohus leidis, et kuna põhinõue on rahuldatud umbes 87% ulatuses, tuleb 20 euro suurusest riigilõivust kaebaja kasuks välja mõista 17,50 eurot. Halduskohus leidis, et vaidluse keerukust arvestades on põhjendatud õigusabikulu suuruseks 500 eurot – kohtuasi on keskmisest lihtsam, 90–95% lapsevanematest saab analoogse kaebuse esitamisega ja menetluses osalemisega hakkama ilma esindajata, kusjuures kaebajal on õigusteaduse magistrikraad, vaidluse keerukus võib seisneda arvete ja maksekorralduste korrektses esitamises ja muude faktiliste asjaolude kajastamises, mida teab ennekõike lapsevanem, s.o kaebaja ise. Viidates

§ 108

lõikele 11 leidis halduskohus, et menetluskulu on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes põhinõudega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3. Kaebaja esitas 26.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 15.05.2023 otsuse resolutsiooni punkt 3 ning teha uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud õigusabikulu 2100 eurot. Kaebaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Halduskohus on suurema osa õigusabikulust jätnud välja mõistmata sisuliselt põhjusel, et ei pidanud esindaja kasutamist mõistlikuks, samas kui kaebajal on õigus kasutada esindajat, olenemata tema enda õigusteadmistest. Ise oma asja ajades ei kuuluks kaebaja ajakulu hüvitamisele ning on arusaamatu, miks peaks kaebaja sellega leppima. Põhjendamatu on kärpida õigusabikulusid 80% võrra üksnes põhjusel, et üks kohtuvaidlus on juriidiliselt lihtsam kui teine. Kuigi siinne kohtuasi ei olnud õiguslikult väga keeruline, oli dokumentide koostamine ning seisukohtade põhistamine siiski aeganõudev töö. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud järeldust, et mõistlik ajakulu oli 5 tundi, seejuures ei nähtu, kuidas oleks see ajakulu pidanud erinevate esindajate tehtud toimingute vahel jagunema. Halduskohus ei ole õigusabikulude väljamõistmisel arvestanud läbitöötamist vajavate materjalide mahukusega, kuivõrd esindajal oli menetluse kestel vajalik läbi töötada 17 tõendit. Halduskohus on menetluskulude välja mõistmisel põhjendamatult asunud kaitsma vastustajat, kes rikub juba aastaid süstemaatiliselt ja pahatahtlikult lapsevanemate õigusi. Kohtuotsusega kaebaja kasuks välja mõistetud hüvitis on 7 korda väiksem kui esindajakulu, mis jäid otsusega kaebaja kanda. Vastustaja ei vaielnud kohtumenetluses õigusabikulude suurusele vastu. 2

§ 109

lõikest 6 koostoimes

§ 108

lõikega 1 tuleneb, et kohus mõistab poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, vastaspoole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvesse võtta õigusküsimuste keerukust ja faktiliste asjaolude mahukust (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2023 otsuse haldusasjas nr 3-20-19 punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika ning 15.10.2015 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-21-15 punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 2-17-13164 tehtud 21.06.2021 otsuse punktis 9 oma varasemale kohtupraktikale osundades selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures saab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Eelviidatud tsiviilkolleegiumi seisukohad on ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutuvad ka halduskohtumenetluses. Tuleb ka silmas pidada, et menetluskulude välja mõistmine toimub kohtu kaalutlusõiguse alusel ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid siis, kui halduskohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohus ei pea menetluskulude põhjendatust hinnates üksikasjalikult analüüsima kõiki kuludokumentidel kajastatud kuluridasid, vaid pigem andma hinnangu eelkõige esindajale tööle kulunud ajale tervikuna. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus menetluskulude välja mõistmisel lähtunud osaliselt asjassepuutumatutest kaalutlustest. Asjassepuutumatu on eelkõige see, et sedalaadi vaidlustes suudab suurem osa kaebajaid osaleda kohtumenetluses ilma esindajata, samuti see, et kaebajal on õigusalane haridus. Kaebaja on õigesti leidnud, et sellised asjaolud ei saa piirata kaebaja õigust kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat ega õigustada välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Kaebaja eriline abivajadus või vaidlusküsimuse keerukusest tulenev suutlikkus oma asja kohtus ise ajada, millele halduskohus vaidlustatud kohtuotsuses viitab, võivad olla kaalumisargumendiks riigi õigusabi määramisel, mitte aga kaebaja valitud esindaja tegevusega seotud menetluskulude välja mõistmisel. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et olenemata oma oskustest ja haridusest ei pea füüsilisest isikust kaebaja kohtumenetluses vajalikke dokumente ise koostama. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kahjunõude esitamine ei ole üldjuhul sedavõrd lihtne, et suurem osa inimesi saab sellega hakkama õigusnõu saamata. Asjaolu, et kaebajatel sageli ei ole n-ö lihtsates lasteaiakohavaidlustes kohtumenetluses esindajaid, ei tähenda tingimata, et kaebajad on koostanud menetlusdokumendid omal käel õigusnõu saamata. 3

§ 108lõikele 11.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte alusel võib kaebuse rahuldamise korral kaebaja kasuks õigusabikulude välja mõistmata jätmine olla põhjendatud erandina eelkõige siis, kui asjaoludest nähtuvalt on vaidlusküsimuse kohtusse jõudmise põhjustanud näiteks kaebaja enda ebamõistlik, hooletu või lausa pahatahtlik käitumine haldusmenetluses või vaidlusele kohtuvälise lahenduse leidmisel. Siinses asjas sellise olukorraga tegemist ei ole. Muu hulgas esitas kaebaja enne halduskohtusse pöördumist vastustajale arvutuskäiku sisaldava kahju hüvitamise taotluse koos mitmete tõenditega (dtl 38). Vastustaja jättis selle rahuldamata, pööramata sisulist tähelepanu kaebaja taotluses esitatud argumentidele (dtl 42).

1. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks menetluskulude välja mõistmisel arvesse võtnud menetlusdokumentide hulka, eelkõige seda, et pärast kaebuse menetlusse võtmist nõudis halduskohus kaebajalt kaebuse täpsustamist kahel korral (23.11.2023 e-kirjas (dtl 81) ja 07.02.2023 määruses (dtl. 92). Seejuures esimesena viidatud e-kirjale vastamine eeldas vähemalt üldist seisukohavõttu küsimuses, kas halduskohtu kirjas osutatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas tehtav kohtulahend saab siinse asja lahendust mõjutada ning teisena nimetatud kohtumääruses palus kohus kaebajal esitada oma seisukoht õigusküsimuses, mis puudutas seda, millise aja jooksul oli vastustajal seadusest tulenev kohustus tagada kaebajale lasteaiakoht.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et tegemist oli nii faktiliste asjaolude kui õigusküsimuste seisukohast lihtsa vaidlusega. Tõendite maht ei olnud suur ning kõik asjassepuutuvad tõendid puudutasid väga konkreetseid ja lihtsaid faktilisi asjaolusid. Kaebaja positsiooni välja töötamine ja menetlusdokumentide koostamine ei eeldanud esindajalt keerukat tõendite analüüsi või ajamahukat tõendusteavet sisaldavate materjalide läbi töötamist. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse aluseks olevate asjaolude ja õigusküsimuse keerukust arvestades saab nõuetekohase kaebuse koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks ning kaebuse koostamiseks vajalikuks menetluskuluks pidada kulu, mis vastab esindaja 5 töötunnile, võttes seejuures arvesse, et siinsel juhul oli esindaja tunnitasu määr (100 eurot) õigusabituru keskmisest madalam. Ülejäänud menetlustoimingutega (vastustaja vastuse ning kohtunõuete ja määrustega tutvumine, kohtu esitatud küsimustele vastamiseks vajaliku teabe hankimine ja vastuste koostamine) seotud põhjendatud ajakuluks saab vaidluse keerukust ja mahukust arvesse võttes pidada samuti kokku 5 töötundi. Kuivõrd kaebus rahuldati osaliselt ehk umbes 87% ulatuses, saab

§ 108lõikes 2 sätestatut silmas pidades lugeda kaebaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks (5+5)

×100×0,87=870 eurot, millele lisaks tuleb välja mõista riigilõiv 17,50 eurot. Kokku tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista seega 887,50 eurot. 12. Kaebaja ei ole taotlenud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude välja mõistmist. Seega jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud poolte endi kanda (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4