) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
Igakuise elatise arvutamise aluseks on
lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei 2
lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oli ühele lapsele miinimum elatis 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele tuleb lisada 3% EV keskmisest brutokuupalgast 1685 x 0,03=50,55 eurot, 50,55+249,78= 300,33 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, so 80/2= 40 eurot; 300,33-40= 260, 33 eurot).
lg 7 ei kohaldu (st elatist ei vähendata), kuivõrd laste vanuse vahe on suurem kui kolm aastat. Hagejad paluvad alates 01.03.2024 kostjalt välja mõista miinimum suuruses elatise. Hagejad elavad ema juures (hagejate seaduslik esindaja on A M) ja kostja ei täida laste suhtes ülalpidamiskohustust. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja alates 01.03.2024 igakuise elatise kummalegi hagejale 260,33 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatised kohustub kostja tasuma hagejate seadusliku esindaja A Mi arvelduskontole nr XXXX iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot (9*260,33=2342,97 eurot). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.