← Eesti

2-23-2957/60

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2024 Tsiviilasja number 2-23-2957 Tsiviilasi O

§ 452lg 1). Hagi tuleb jätta rahuldamata. 6

(14)Isegi juhul, kui kohus peaks leida, et hageja ei tegutsenud kaudse tahtlusega, oli hageja eeltoodud põhjustel vähemalt raskelt hooletu Harvesteri kasutamisel teades, et Harvesteril puuduvad andurid, mistõttu on Harvesteri anduri avad avatud või mittenõuetekohaselt kaetud.
  1. Harvesteri süütasid sulgemata temperatuurianduri ava kaudu väljunud gaasid. Kuigi ekspert on viidanud ka teoreetilistele võimalustele tulekahju tekkeks, on ekspert vastanud kostja küsimusele tulekahju tekke kohta konkreetselt, et põhjuseks oli sulgemata temperatuurianduri ava. Täiendavalt on ekspert MM kostjale seoses hageja esitatud Lettore uuringuga selgitanud, et Harvesteri tööolukorras on mootor rohkem koormatud ja väljaheitegaaside temperatuur tõuseb sellest tulenevalt. Masinaga sihtotstarbeliselt töötamise ajal on mootorikate suletud ja seega ka väljalasketorustikku ümbritseva keskkonna temperatuur kõrgem kui teostatud katse korral avatud mootorikattega. Seega ei ole katse tehtud samades tingimustes nagu toimus 04.04.2022 tulekahju. Seetõttu ei ole katse tulemuste alusel võimalik teha järeldusi 04.04.2022 tulekahju osas.
  2. Väär ning oletuslik on hageja väide, et on selge, et anduri ava pidi avanema millalgi ekspluatatsiooni käigus, kõige tõenäolisemalt põlengu päeval. Ükski tõend hageja väiteid ei tõenda.
  3. Hageja käitumises eines kaudne tahtlus ja raske hooletus. Hageja teadlikult jättis ohutusnõuded (veenduda Harvesteri kasutamise eelselt Harvesteri ohutuses) järgimata. Veelgi enam, hageja väidete kohaselt oli juba Harvesteri müügipiltide alusel võimalik tuvastada, et poldid avade sulgemiseks olid lõpuni kinni keeramata, kuid vaatamata sellele hageja ei keeranud polte kinni, vaid asus Harvesteri kasutama.
  4. Hageja väidab, et Dafo tulekustutussüsteemi balloonil paikneva aktiveerimislüliti kaitseriiv (kollane plastelement) on eemaldatud, kuid asus MFO OÜ hoiuplatsil – sealsamas, kus tegi oma vaatluse M. M, kes seda ei märganud. Hageja väited turvaelemendi olemasolust ei ole eluliselt usutavad. Seda enam, et tulekahjuekspert MM on Harvesteri ülevaatusel tuvastanud, et enamus kummist ja plastikust detaile olid hävinenud või deformeerunud. Seega ei ole usutav, et turvaelement oleks säilitanud oma esialgse kuju ja olnud ühegi kahjustuseta, kui see oleks tulekahju toimumise ajal olnud Harvesteri juures. Tõenäoliselt on turvaelement paigutatud Harvesteri juurde enne Rämmali ja Li poolt Harvesteri vaatluse toimumist, et petta kostjat tegelikes asjaoludes. Seetõttu on kostja Üldtingimuste p 22.1.5 alusel vabanenud täitmise kohustusest ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
  5. Asjaolu, kas tegemist on tuleohutusspetsialisti
  6. ja
  7. taseme, ei muuda käesolevas asjas asjatundja MM pädevust – käesolevas asjas ei ole küsimuse all hoonete tuleohutus ja sellega seonduv. Asjatundja MM on oma pädevust juba EKEI-le tõendanud. Hageja on üldsõnaliselt Seisukohas viidanud EKEI väidetavale vastusele ja väitnud, et EKEI-l ei ole andmeid MM nõutavast kõrgharidusest tulekahjuekspertiisi osas. Hageja väide on täies ulatuses tõendamata ega ole kooskõlas ka KES §-ga
  9. Asjatundjal MM on pädevus tulekahjuekspertiisi läbiviimiseks. 7
(14)
  1. Intrac ei ole hinnanud ega selgitanud, kas tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022 tulekahju tagajärjel või juba varasemalt. Hagiavalduse lisana 5 esitatud Intrac defekteerimisotsus kinnitab asjatundja MMe selgitusi, et Harvesteri kustutussüsteem oli juba varem rakendunud. Analoogselt Intrac aktiga on ka Lettore OÜ akti koostaja selgitanud, et akti koostamisel ei hinnatud seda, millal tulekustutussüsteem rakendus (s.t kas 04.04.2022 tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022 või varem; 03.11.2023 istungi protokoll, 01:29:22, dtl 331). Seega ei tõenda hagiavalduse lisa 5 ega ka Lettore OÜ akt, et 04.04.2022 seisuga oli Harvesteri tulekustutussüsteem töökorras. Teiseks leiab hageja, et tulekustutussüsteemi töökorras olekut tõendab muuhulgas töötaja poolt kell 9.42 enne päästjate saabumist tehtud foto, millest nähtub hele suits/aur Harvesteri juures. Hageja leiab, et kui tulekustutussüsteem ei oleks automaatselt käivitunud, oleks fotol 1 näha üksnes paksu musta suitsu. Asjatundja MM on selgitanud, et masina tulekahju korral eraldub ka heledat suitsu, kogu eralduv suits ei ole must. Masina tulekahjude algusjärgus eralduv suits on pigem hele, tumedamaks muutub suits peale naftasaaduste süttimist, mis vajab rohkem aega tulekahju arenguks. Hageja ei ole aga tõendanud, et kell 09.42 tehtud pildilt nähtub kustutusvedelikust tingitud intensiivne valge aur. Nagu kostja on eelpool selgitanud, siis 09.42 tehtud pildil nähtub tavapärane Harvesteri põlemine, mille algfaasis eralduv suits ongi hele, mitte must nagu väidab hageja. Lisaks on kostja selgitanud, et Lettore OÜ akti koostajatel puudub pädevus hinnata tulekahjuga seonduvaid asjaolusid. Vastupidiselt riiklikult tunnustatud ekspert MMele ei tegele Lettore OÜ akti koostajad tulekahjuekspertiisidega. Seega – ainus käesolevas asjas seisukohti avaldanud asjatundja tulekahjuekspertiiside valdkonna ehk isik, kellel on pädevus tulekahju põhjuste ja tulekahju kulgemise osas, on MM. MM selgitas 03.11.2023 istungil, et kustutussüsteemi toimimisest peaks üldjuhul jäljed jääma: „Üldjuhul kustutusaine metallidega just eriti agressiivne ja korrosioon väga hästi nähtav.“ Asjatundja Harvesteril põlengu järgselt tulekustutussüsteemi rakendumise jälgi ja korrosiooni ei näinud Hageja ei ole aga tõendanud, et kaaliumi ladestised sattusid Harvesterile põlengu järgselt ja automaatse tulekustutussüsteemi rakendumise tõttu. Ka asjatundja on selgitanud, et ei saa välistada, et kaalium on Harvesterile sattunud muul põhjusel.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et Harvesteril oli lisavarustusena olnud AdBlue süsteem, mis oli maha monteeritud. Väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue andurite avad olid suletud lühikese keermega poltidega-korkidega. Hageja kohustuseks oli kontrollida, kas kasutataval Harvesteril on AdBlue süsteem maha monteeritud nõuetekohaselt, sh kas avad on nõuetekohaselt suletud ja Harvesteri kasutamine tööde teostamisel on ohutu. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu Harvester süttis. Tulenevalt eeltoodust on antud juhul hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud, kuivõrd hageja tegutses vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 452lg 1).

34. Hageja on selgitanud, et ava ja Harvesteri süttimise vahel puudub seos. Hageja on soovinud enda väidet tõendada Lettore OÜ aktiga (hagiavalduse lisa 7), milles on väidetud, et väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu ei ole masina süttimine tehniliselt 8

(14)võimalik. Asjatundja MM selgitas 03.11.2023 istungil, et väljalasketorustiku enda temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur sõltub masina koormatusest. Asjatundja selgitas, et Harvesteri põlengu päeval 04.04.2022 oli väljalasketorustiku enda temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur üle 400 kraadi: „Antud juhul tegemist oli keskmise koormusega arvan, 400 C+ kraadi, üle 400 kindlasti.“ (03.11.2023 istungi protokoll 00:33:41; dtl 322). Lettore OÜ aktis tehtud katse on tehtud aga mitte tööolustikes, s.t mitte masinat vähemalt keskmiselt koormates: „masin tõstetöid ei teostanud, aga nool oli kas toetatud või, nagu töötas pööretega, aeg-ajalt noole liigutamisel imiteeriti hüdraulikasüsteemi koormust. Noole järsul liigutamisel hüdrosüsteem tekitab täiendava rõhu vajaduse.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 01:24:55; dtl 330).
  1. Asjatundja MM on 03.11.2023 istungil selgitanud: „Pikaajalist materjali ladestuste süttimist, sellele olen hakanud tähelepanu pöörama viimasel ajal. On oskus sellele tähelepanu pöörata. Kirjandusest on võimalused välja tulnud. Selle masina juures oli väga tõenäoline.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 00:45:42, dtl 324). Kostja rõhutab taaskord, et asjatundja MM on ainus asjatundja, kes on andnud käesolevas asjas hinnangu tulekahju põhjuse osas ja kellel on pädevus vastava hinnangu andmiseks. Asjatundja MMe pädevust tõendavad dokumendid on kostja esitanud 21.08.2023 ja 22.08.2023 menetlusdokumendi lisadena. Samuti kinnitas MM enda pädevust 03.11.2023 istungil (03.11.2023 istungi protokoll, 00:09:07, 00:10:42, 00:39:56, 00:44:46, dtl 318, 323 ja 324). Seega on tulekahju põhjuste tuvastamiseks pädev asjatundja selgitanud, et puidutolmu süttimine on võimalik mh ka madalama temperatuuril. Seega oli ka Harvesteri süttimine väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu tehniliselt võimalik. Maakohtu otsus
  2. Maakohus rahuldas hagi, mõistis ERGO Insurance SE-lt välja OÜ Mailema kasuks kindlustushüvitise 79 000 eurot ja 06.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 186.62 eurot ja viivise põhinõudelt summas 79 000 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.

  1. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb tähele panna, et kindlustusjuhtumiks oli käesoleval juhul harvesteri hävimine tulekahju tulemusel. Kostja heidab hagejale ette tulekustutussüsteemi mittekorrasolekut. Miski asja materjalidest ega poolte väidetest ei viita sellele, et kindlustusjuhtumi toimumise ja väidetava rikkumise vahel oleks põhjuslik seos, st harvester ei süttinud tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasoleku tõttu. Seega võib arutleda teemal, kas tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasolek võis mõjutada kahju suurust, kuid ka selles osas on asjatundja M istungil märkinud, et mõningal juhul hävib ka tulekustutussüsteemi rakendumise puhul rasketehnika tulekahjus sel määral, et taastamine ei ole mõttekas.
  2. Tõendamata on kostja väide, et harvesteri tulekustutussüsteem Dafo ei olnud töökorras. Kostja ei ole tuginenud väitele, et tulekustutussüsteem oleks olnud hooldamata. Seevastu loeb kohus tõendatuks hageja väite, mille kohaselt harvesteri tulekustutussüsteem Dafo oli töökorras ning kõnealusel põlengul ka automaatselt rakendus.
  3. Kostja on seisukohal, et andurite eemaldamine harvesteri väljalasketorust ja sellise masinaga töötamine on käsitletav raske hooletusena. Pooled ei vaidle, et harvesteri väljalasketorustikust nimetatud andurid eemaldatud olid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et põlengu järgselt oli harvesteri väljalasketoru parempoolne anduri ava täielikult sulgemata. 9

(14)
  1. Kohus märgib esmalt, et asjakohatu on kostja väide, mille kohaselt on käsitletav raske hooletusena kõnealuste andurite eemaldamine harvesteri väljalaskesüsteemist. Kostja ei ole tõendanud, et andurite eemaldamise kui sellisega oleks rikutud mõnda ohutusnõuet, õigusakti, eeskirja, juhendit või kindlustuslepingus määratud ohutusnõuet. Seega leiab kohus, et andurite eemaldamist iseenesest ei ole võimalik raskeks hooletuseks pidada.
  2. Kohus märgib, et kostja otsuses tehtud tõsikindlad viited põlengu tekkepõhjusele on asjakohatud. Kostja otsus põhineb MM asjatundja arvamusel. Viidatud tõendist tuleneb, et ka asjatundja ise tegelikult ei tea, millest nimetatud tulekahju üldse alguse sai. Asjatundja on hinnanud erinevate võimalike variantide tõenäosust ning seejärel valinud kõige tõenäolisema tekkepõhjuse. MM järelduste kohaselt võis tulekahju alguse saada mitmetel põhjustel, sealhulgas: -vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga detailidele; -elektrilühis; -puiduosakeste isekuumenemisest isesüttimiseni juhtmooduli katte all; -väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava kaudu paiskusid väljaheitegaasid ja sädemed mootoriruumi, tekitades sinna tavapärasest kõrgema temperatuuri, mis tõi kaasa puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas.
  3. Asjatundja on viidanud ka anduriavast väljapaiskuvate väljalaskegaaside tõttu tekkivale temperatuuritõusule mootorikatte all, mis võis süüdata mootoriruumis paiknevad puiduosakesed. Kohus märgib eeltoodu osas järgmist. Selleks, et rääkida tavapärasest kõrgemast mootoriruumi temperatuurist (teisisõnu mootoriruumi temperatuuri tõusmisest), on vajalik tuvastada, milline on mootoriruumi tavapärane temperatuur ning milline oli mootoriruumi temperatuur avatud anduriavaga masinat käitades. Viidatud andmete võrdlemisel on võimalik teha järeldus selle osas, kas mootoriruumi temperatuur tõusis või mitte. Käesoleval juhul sellised andmed puuduvad ning asjatundja M on seda üksnes oletanud või eeldanud. Asjatundja viited temperatuuride suurusjärkudele põhinevad kirjandusel, mitte asjakohastel katsetel. Asjatundja on viidanud väljalasketorustiku pinna temperatuurile eri koormustel, mis aga ei ole asjakohane. Käesoleval juhul omab asjatundja enda järelduste kontekstis tähtsust väljalaskesüsteemist väljuvate gaaside temperatuur, mitte süsteemi enda temperatuur. Kohtu hinnangul aga ei ole võimalik eeltoodut eeldada või oletada.
  4. Lettore asjatundjad on seevastu teinud termoseire eksperimendi, mille käigus käivitasid nad analoogse masina, eemaldasid sellel anduri samas kohas asuvast avast ning 26.10.2022 mõõtsid taadeldud termopaariga avast väljuvate gaaside temperatuuri. Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud arvamuse järeldusest, et vaidlusalusest anduriavast väljuvate gaaside temperatuur ei olnud sedavõrd kõrge, et võinuks mootoriruumi temperatuuri muuta tavapärasest kõrgemaks, ammugi ei ole võimalik märkimisväärne temperatuuritõus mootori juhtmooduli piirkonnas, mis asus anduriavast märkimisväärselt eemal. Tuleb rõhutada Lettore termoseire eksperiment viidi läbi sarnastes ilmastikutingimustes (arvestades põlengu ja vaatluse kuupäevasid ja tavapäraseid ilmastikutingimusi viidatud aastaaegadel), imiteerides mõnevõrra (s.o olusid arvestades võimalikul määral) ka harvesteri tavapäraseid töövõtteid, millega üritati masinat koormata. Seire tegemiseks oli mootorikate avatud, kuid asjatundja on istungil selgitanud, et see mõjutas uurimistulemusi minimaalselt.
  5. Kohus möönab, et hagejal on mõitslik hoolsuskohustus veendumaks, et harvester on sihtotstarbeliseks kasutamiseks tehniliselt korras ning et katmata anduriava eelduslikult tehnilist korrasolekut ei tähenda. Samas on hageja esile toonud, et ta on masinat 10
(14)regulaarselt ja asjatundjate abil hooldanud ja remontinud. Seega leiab kohus, et hageja on masina hooldamisel ja sellest johtuvalt ka kahju ärahoidmisel käitunud piisava hoolsusega.
  1. Kostja vastuväide, mille kohaselt on masina hooldamine tõendamata, on esitatud alles kohtukõne teesides pärast eelmenetluse ja asja sisulise arutamise lõpetamist, mistõttu kohus seda arvesse ei võta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised on harvesteri hooldusnõuded ning et hageja oleks mõnd masina hooldamise või käitamisega seotud nõuet rikkunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rääkida ka tahtlusest või hooletusest.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et katmata anduriava ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega ega kahju tekkimisega. Kohus leiab, et harvesteri hävimine põlengu tagajärjel oli ette ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral tekkis kostjal kindlustuslepingu täitmise kohustus. Kohus leiab, et kostja väited, mille alusel leidis ta keeldus hüvitise tasumisest, on tõendamata. Seega tuleb hagi rahuldada põhinõude osas ning mõista kostjalt liisinguandja kasuks välja hüvitis summas 79 000eurot (kostja nõude arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole) ja viivis. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus Harju Maakohus tõendite hindamise põhimõtteid ja otsus ei ole seaduslik ning põhjendatud. Kohus arvestas otsuse tegemisel ebausaldusväärseid tõendeid (vastuolus TsMS § 238 lg-ga 5) – Lettore OÜ akti, Intract OÜ akti ja Li ütluseid. Lisaks on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kõik kostja vastavate tõenditega seotud vastuväited ja tõendid ning kostja selgitused, et Harvesteri põlengul Dafo tulekustutussüsteemi mitterakendumist tõendavad operaatori selgitused.
  4. Ekspert MM kantud eraekspertide nimekirja kui tulekahjuekspert. Eraekspert MMe puhul eeldatakse KES-ist tulenevalt tulekahjuekspertiiside tegemise pädevust. Olukorras, kus kostja seadis OÜ Lettore (JL ja Hans Rämman) pädevuse kahtluse alla ja hageja isikute pädevust ei tõendanud, ei oleks kohus tohtinud lähtuda ei OÜ Lettore (asjatundjad H. Rämmal ja JL) 11.01.2023 ekspertiisi raportist nr 22009 (dtl 36-47) ega ka 03.11.2023 kohtuistungil JLi avaldatust.
  5. Lisaks peab arvestama asjaoluga, et mitte-asjatundjatest JLi ja HR OÜ Lettore 11.01.2023 ekspertiisi raport nr 22009 (dtl 36-47) baseerub vaid kahel „allikal“, mis ei ole seotud tulekahjude uurimisega.
  6. Lettore OÜ aktis kajastatud väidetav analoogne olukord (katse) ei ole tegelikult analoogne 04.04.2022 toimunud Harvesteri süttimisega. Harvesteri tööolukorras on mootor rohkem koormatud ja väljaheitegaaside temperatuur tõuseb sellest tulenevalt. Puudub vaidlus, et 04.04.2022 tulekahju eelselt oli Harvester metsas, kus on rasked tingimused ehk mootor töötab kõrgendatud koormusel, mistõttu olid ka mootoriruumi temperatuurid kõrgemad. Lettore OÜ aktis kajastatud katset ei teostatud sama kaua töötanud ja samal koormusel töötava harvesteriga nagu oli vaidlusalune Harvester tulekahju tekkimise ajal. Lettore OÜ aktis kajastatud katse on tehtud masinaga, mis ei ole töösituatsioonis ja rasketes tingimustest metsas, vaid seisab platsil. Samuti ei teostatud katset kinnise mootorikattega.
  7. Kohus on otsuse tegemisel (sh p 51) võtnud aluseks muuhulgas Intrac OÜ akti. Kohus ei ole Otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud väidete ja tõenditega.
  8. Väär on ka maakohtu Otsuse p-s 50 selgitatu: „/…/ ei ole esile toodud ega tõendatud tulekustutussüsteemi rakendumisel ja kõigest sekundeid kestva toimimise jooksul rakenduks juhikabiinis nt helisignaal või hästimärgatav valgussignaal. 53.Kostja on selgitanud, et Harvesteri väljalasketorust olid eemaldatud andurid ning parempoolne anduri ava oli täielikult sulgemata. Seega rikkus hageja Üldtingimuste p 17.1, Tingimuste p 13.2, Tingimuste p 14.
  9. Hageja tekitas kahju vähemalt kaudse tahtlusega/raske hooletusega. 11
(14)Seetõttu vabanes kostja Üldtingimuste p 22.1.1, Üldtingimuste p 22.1.3 ja

§ 452

alusel hüvitise maksmise kohustusest (kostja 25.03.2023 menetlusdokumendi p-d 38-61). 49. Maakohus on 0tsuse tegemisel rikkunud

§ 452

,

§ 104lg 4 ja tõlgendanud vääralt hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingut.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole selles osa alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 56.Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud harvesteri Komatsu 911 (seerianumber KMTXH010NFZ002178, 2015; edaspidi ka harvester) liikurmasina ja haakeseadme kindlustusleping (edaspidi ka kindlustusleping); -Kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustusväärtuseks 99 600 eurot (käibemaksuta), omavastutuseks 600 eurot ning kindlustusperioodiks 15.10.2021 kuni 14.10.2022; - Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks oli 15.10.2021 poliis, kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.
  3. ning liikurmasina ja haakeseadme kindlustamise tingimused KT.0929.16.; -Hageja oli sõlminud harvesteri omandamiseks liisingulepingu Swedbank Liising AS-ga, kes oli kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isikuks; -04.04.2022 harvester süttis ning hävis põlengus; -14.07.2022 teatas kostja, et ei hüvita harvesteri põlengust tekkinud kahju. Keeldumise põhjusena selgitas kostja eksperdi MM aktis märgitud kahte asjaolu – automaatse tulekustutussüsteemi mitterakendumine ning väljalaskesüsteemis olnud sulgemata anduri avaus; - Harvesteril varasemalt lisavarustusena olnud AdBlue süsteem maha monteeritud; -Väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue andurite avad oli mahamonteerija sulgenud 8 mm läbimõõduga lühikese keermega poltidega-korkidega; -Peale põlengut selgus, et hageja masinal puudus üht anduri ava sulgema pidanud kork. 57.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus jätkuvalt selles, kas kostja peab hagejale kindlustuslepingu järgi kahju hüvitama. 58.Apellatsioonkaebuse keskseteks etteheideteks maakohtule on esitatud ebausaldusväärsete tõendite arvestamine, tõendite ebaõige hindamine ning kostja seisukohtade tähelepanuta jätmine. Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti arvestanud asjatundajatena arvamuse andnud JLi ja HR seisukohtadega, kuna nimetatud isikud ei ole tõendanud tulekahjuekspertiiside tegemise alast pädevust, mh seetõttu, et nad ei ole kantud eraekspertide nimekirja tulekahjuekspertidena. Ringkonnakohus nimetatud kostja seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et asjatundjatel ei olnud arvamuse koostamise ajal riiklikult tunnustatud tulekahjuekspertiiside tegemise kutset, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS §
  4. Kutsestandardi täitmise nõuet ei ole asjatundjale ette nähtud. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et ka eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellele ei ole väljastatud kutsetunnistust, kuid kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (TsMS § 294 lg 1).(Riigikohtu
  5. juuni
  6. a lahend tsiviilasjas 2-15-8204, p 12

(14)16). Seega tuli asjas esitatud asjatundjate arvamusi hinnata ning tuvastada, kas asjatundate koostatud arvamust analüüsides saab nende seisukohti põhjendatuks pidada. Ringkonnakohus osutab, et kostja on ise esile toonud, et HR on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Transpordivahendite (maismaa-, raudtee-, vee- ja õhusõidukid) ja masinaehituse (tööstus- ja rasketehnika) ekspertiisid“. JL on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika ekspertiis“. Seega ei ole poõhjendatud kostja arvamus, et nimetatud isikutel puuduvad teadmised ja kogemused teostatud eksperimentide läbiviimiseks ja avaldatud hinnangute andmiseks. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et kostja poolt esitatud asjatundja arvamuse koostanud MM on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika (sisepõlemismootorid, jõuülekanded, tehaste sisseseaded, rasketehnika: sh ehitus-, põllumajandus-, materjalikäitlusja metsatehnika ning raskeveokid) ja tulekahjude ekspertiisid“.
  1. TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei ole sellist jõudu ka dokumentaalse tõendina esitatud asjatundja arvamusel kui ühel tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendil. Kui asjatundja koostatud arvamusest ei nähtu piisava põhjalikkusega, miks on asjatundja ühele või teisele järeldusele jõudnud või asjatundja on arvamuse koostamisel lähtunud eeldusest, mis on hiljem ümber lükatud on kohtul õigus lõppastmes otsustada, et vastav asjaolu ei ole arvamusega tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas igakülgselt uurinud esiatatud erinevaid asjatundjate poolt esitatud arvamusi, teostatud katseid ja leidnud põhjendatult, et MM poolt arvamuses avaldatud kustutussüsteemi mitterakendumine ja tulekahju tekkimise põhjus on ümber lükatud. 60.Kostja kritiseerib ka OÜ Lettore poolt arvamuses viidatud kirjalikke allikaid, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta, et asjatundjad viitasid neile kui vastavas valdkonnas kasutatavatele õppematerjalidele, millist asjaolu ei ole aga asjas ümber lükatud. Tähelepanu tuleb osutada ka sellele, et kostja enda poolt esitatud asjatundja viitab arvamuse alusena väidetavalt praktikas asetleidnule, kuid piisava konkreetsusastme puudumise tõttu ei ole sellele rajatud hinnang kontrollitav. Sellele on tähelepanu juhtinud ka maakohus.
  2. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et kostja väiteid ei ole maakohus hinnanud. See seisukoht on ebaõige. Maakohus on käsitlenud poolte väiteid igakülgselt, et tuvastada kumma poole väited on veenvamalt tõendatud. Maakohus on selgelt ja loogiliselt argumenteerinud, miks ta peab põhjendatuks konkreetse seisukoha väljendamisel lähtuda otsuses viidatud tõendist. Asjaolu, et kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna ainuüksi alust tõendeid erinevalt maakohtust hinnata.
  3. Kokkuvõtvalt on maakohus asjas esitatud väiteid analüüsides leidnud põhjendatult esiteks, et harvesti tulekustutussüsteem oli töökorras ja rakendus automaatselt, sest Dafo kustutussüsteemide paigalduse ja remondiga tegeleva INTRAC Eesti AS defekteerimisotsusega on tuvastatud kustutussüsteemi kõigi komponentide olemasolu ja süsteemi käivitamine detektori (elektrilise andurjuhtme) poolt ning kustutusvedeliku väljasurumine surveballoonis olnud surugaasi poolt. Nii on INTRAC Eesti AS defekteerimisotsuses väljendatud, et vaatluse kohaselt on kõik süsteemi elemendid omal kohal, juhtmooduli kontrollimine mõõteriistaga näitas, et viimane rakendumine oli automaatne (aeg teadmata), automaatne tulekustutussüsteem Dafo oli rakendunud ning kustutanud põlengut selle algfaasis niipalju kui 15 liitri udustatava vedelikuga oli võimalik kustutada. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuses tuvastati laborianalüüsiga ning elektronmikroskoopi kasutades harvestil kustutusainele viitava kaaliumi ladestised nii kustutusaine väljalasketorustike sisepindadel kui ka pihustite tööpiirkonnas paikneva alumiiniumsulamist mahuti välispinnal. Puudub vaidlus, et nendesse kohtadesse saab kustutusaine sattuda vaid süsteemi aktiveerumisel. Kostja seisukoht kustutussüsteemi mittekorrasoleku kohta, põhjusel, et harvesti operator manuaalselt kustutussüsteemi ei 13
(14)aktiveerinud ja ei pannud tähele automaatse kustutussüsteemi rakendumise valgussignaali, ei ole veenvalt tõendatud. 63.Teiseks leiab ringkonnakohus, et, hüpoteetiliselt isegi kui oleks tõendamist leidnud tulekustutussüsteemi mittekorrasolek, on tõendamata kindlustusjuhtumi toimumise ja hageja väidetava rikkumise vaheline põhjuslik seos, sest harvester ei süttinud tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasoleku tõttu. Tõendamata on see, et põlengu iseloomu arvestades oleks kustutussüsteemi aktiveerumisel kahjud olnud väiksemad. Vastupidi, kostja enda asjatundja MM on ärakuulamisel väljendanud, et harvesteri kustutussüsteemi rakendumine ei pruugi aidata tulekahju toimel tekkinud kahju ära hoida. 64.Teise keeldumise alusena viitas kostja harvesteri väljalasketorustikus olnud 8 mm läbimõõduga sulgemata anduri avale, anduri lahtine avaus oli võimalik AdBlue süsteemi maha monteerimise tõttu, millest kostja arvates võis mootoriruumi paiskuda põlengu tekitanud kuumi heitegaase. Avaust väljalaskesüsteemis käsitleb kostja hageja raske hooletusena, milline vabastab kindlustusandja osaliselt või täielikult hüvitamiskohustusest, sest kostja arvates põhjustas sulgemata ava tulekahju. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et esialgselt harvesteril lisavarustusena olnud AdBlue süsteemi mahamonteerimine ja seetõttu harvesteril selle kasutamise käigus süsteemi puudumine ei ole käsitletav hageja hooluskohustuse rikkumisena. AdBlue süsteem on mõeldud keskkonnahoiuks ning kostja ei ole tõendanud, et AdBlue süsteemi andurite eemaldamisega harvesterilt rikuti mõnda ohutusnõuet, õigusakti, eeskirja, juhendit või kindlustuslepingus määratud ohutusnõuet. Kuna asjas läbiviidud termoseire eksperimendi järgi ei saanud AdBlue süsteemi sulgemata anduri ava tulekahju põhjustada, siis on kostja väide, hageja poolt hoolsuskohustuse rikkumise kohta harvesteri kasutamisel ja hooldamisel, tõendamata. Kostja kritiseerib ringkonnakohtu arvates põhjendamatult asjas esitatud termoseire eksperimenti, kuid mingil põhjusel ise taolist eksperimenti ei tellinud, kuigi eksperimendi tehiolusid arvestades ei saanud olla mahuka ja/või eriliselt kuluka tööga. 65. Seega tuvastas maakohus õigesti, et harvesteri hävimine põlengu tagajärjel oli ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral tekkis kostjal kindlustuslepingu täitmise kohustus. Maakohus rahuldas hagi põhjendatult. Menetluskulude jaotus 66.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.