KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1986 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotl

) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.06.2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles selgitas, et soovib esitada nõude riigi vastu põhjusel, et kohtunik jättis jõustunud kohtuasjas nr 2-19-17072 hagi tagamata. Lisaks tegi esimese astme kohus selles asjas vale otsuse. Taotleja pidi kaebama otsuse edasi ringkonnakohtusse. See läks talle maksma 6000–7000 eurot lisaks. Taotleja sai ringkonnakohtust võidu, kuid pole tänini saanud tagasi õigusabile tehtud kulutusi, kuna varatu hageja põgenes Euroopa Liidust. Taotleja soovib, et riik hüvitaks talle tekitatud kahju ja vastutaks valede otsuste eest. Taotlejal olid kohtuvaidlused ka tsiviilasjades 2-20-2271, 2-208437, 2-20-11883, 2-19-17072 ja 2-21-14685, mis põhjustasid talle samuti olulisi kulusid. Need kohtuasjad ja kriminaalasi nr 19231502674 mõjusid taotleja vaimsele ja füüsilisele tervisele, mistõttu on ta töötu. Kokku on varatu ja kodutu hageja tsiviilasjade algatamisega tekitanud taotlejale kahju üle 60 000 euro õigusabikulude näol. Taotleja soovib, et riik selle talle hüvitaks. 3-24-1986
2. Harju Maakohus edastas taotluse 18.06.2024 määrusega lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
3. Tallinna Halduskohus jättis 08.07.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotlusest ei selgu, et maakohus oleks Xi asju lahendades pannud toime kuriteo. Seega ei ole taotleja kavandataval nõudel eduväljavaateid. Asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus kaitsta oma õigusi kohtu tekitatud kahju eest hüvitist nõudes ilmselgelt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Taotluses viitab X ka sellele, et kohtumenetlused mõjusid rängalt tema tervisele. Kui taotleja leiab, et kohus tekitas talle mittevaralist kahju ning soovib esitada vastavasisulise nõude, ei oleks riigi õigusabi andmine põhjendatud. RÕS sätestab piirangu õigusabi andmisele mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. See on lubatud üksnes juhul, kui asja suhtes esineb tungiv avalik huvi (vt RÕS § 7 lg 1 p 6). Sellist huvi praeguse asja asjaoludest ei nähtu. Taotlejal on võimalik esitada kahjunõue halduskohtule ka ise professionaalse esindaja abita. Kahjunõude eduperspektiiv taotluses kirjeldatud asjaoludel oleks väike. Taotlejale tekitas tema kirjeldatud kahju kohtumenetluste teine pool, mitte kohus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. X esitas 22.07.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määruse peale. Seoses hagi tagamata jätmisega tsiviilasjades nr 2-20-2271, 2-20-8437, 2-20-11883, 2-1917072 ja 2-21-14685 tekitas riik taotlejale kahju õigusabikulude näol kokku 60 000 eurot. Riik peab kahju hüvitama kasvõi osaliselt. Seoses nimetatud tsiviilasjadega tekkisid taotlejal terviseprobleemid, mille tõttu on ta nüüdseks töötu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab

§ 207lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

1. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väiteid ei anna alust selle tühistamiseks. Olenemata taotleja majanduslikust seisundist ei ole taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud. Taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Taotluse asjaoludest ei nähtu, et taotleja viidatud tsiviilasju lahendanud kohtunike suhtes oleks jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Kuna RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud nõue ei ole täidetud, on taotleja kavandatava nõude eduväljavaated vähesed. Taotluse asjaoludest nähtuvalt on taotlejale kahju tekitanud kohtumenetluste teine pool, mitte kohtunik.
2. Halduskohus on õigesti tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel ka RÕS § 7 lg 1 p-le 6, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotluses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu sellist intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud tungivat avalikku huvi kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis annaks alust taotluse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluses on võimalik oma õigusi kaitsta ja kahjunõue esitada taotlejal endal. 2