KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-135 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 4241lõike 1 alusel.

1. Viru Maakohtu
2. juuni 2024 määrusega jäeti vangla taotlus A. Nikiforovi edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks rahuldamata, kuna puudub selleks alus. Varasema Viru Maakohtu
3. juuni 2024 määrusega jättis kohus rahuldamata A. Nikiforovi taotlus vabastada ta edasisest karistuse kandmisest ning Eesti Vabariigist väljasaatmiseks. 3.
4. Kohtul tuleb hinnata kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 416 lg-tes 1 ja 2 toodud karistusest vabastamise formaalseid ja materiaalseid eeldusi ning otsustada, kas süüdimõistetu saab edasisest karistuse kandmisest vabastatud või mitte. Kuna seadus ei reguleeri täpsemalt süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise materiaalseid eeldusi

§ 4241

lg 1 mõttes, analüüsis maakohus materiaalseid eeldusi, kohaldades analoogiat

§-s 426 sätestatuga. 3.

1. Maakohtu hinnangul ei ole A. Nikiforovi käitumine vangistuses olnud korrektne ja õiguskuulekas, ta on korduvalt toime pannud distsiplinaarrikkumisi ja ka kuritegusid. Oma suhtumisega vangla ametnikesse ja vangla korda näitab ta, et ei soovi oma käitumist muuta. Seega ei ole A. Nikiforovi puhul karistuse eesmärgid saavutatud. Kinnipeetaval on
2. juuni 2024 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 8 607,23 euro ulatuses, vabanemisfondis on 50,53 eurot. Tasumata täitenõuete likvideerimine on vähetõenäoline. Vanglas on määratud majandustöödele, kuid kinnipeetav ei ole soovinud töötada ning väidab, et vähene töötasu ei motiveeri teda. Puudub alus eeldada, et kinnipeetav on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju või tasunud kriminaalmenetluse kulud. 3.
3. A. Nikiforov saabus Eestisse ebaseaduslikult ning Eestis tekkisid tal sidemed kuritegeliku maailmaga. Arvestades A. Nikiforovi isikut, tema poolt toimepandud kuritegude iseloomu, käitumist vanglas, ei ole A. Nikiforovi puhul täidetud karistuse kandmisest vabastamise materiaalsed eeldused. A. Nikiforov omab sidemeid Eesti kuritegeliku maailmaga ning isegi olles riigist välja saadetud, võib ta ohustada Eesti ühiskonda ja olla kaasatud kuritegude toimepanemisse Eestis, viibides sealjuures Venemaal. 3.
4. Maakohtu hinnangul ei ole täidetud ka formaalsed eeldused A. Nikiforovi karistuse kandmisest vabastamiseks. A. Nikiforov kannab eluaegset vangistust, mis ei ole KarS mõttes tähtajaline vangistus, vaid tähtajatu. Tema suhtes ei ole võimalik kohaldada

§ 416lg 1 p 1 ja § 4241 lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastamist.

Samuti ei ole tema suhtes kohaldatav

§ 416lg 1 p 2, kuna ta on süüdi tunnistatud I astme kuriteos.

1. A. Nikiforov esitas rida määruskaebuseid, millest ei olnud võimalik aru saada, millist määrust isik vaidlustab. Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2024 määrusega jäeti süüdimõistetu määruskaebus käiguta, et ta kõrvaldaks määruskaebuses esinevad puudused 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse tõlke sai A. Nikiforov kätte
3. augustil
6. augustil 2024 registreeriti ringkonnakohtus A. Nikiforovi
7. augustil 2024 allkirjastatud kaebus, milles ta vaidlustab Viru Maakohtu
8. juuni 2024 määrust ja
9. juuni 2024 määrust, kuna ei ole nendega nõus. Ringkonnakohus loeb selle nõuetekohaseks määruskaebuseks, mille puudused on kõrvaldatud. Seaduse kommentaaride järgi ei ole vahet, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu vangistusega. Ka leiab süüdimõistetu, et maakohtu määrus on jama ja jaburus, teda laimatakse ning tal puuduvad sidemed Eesti kuritegeliku maailmaga. Lisaks ei ole A. Nikiforov rahul, et kohus ei tea, et ta on tunnistatud maksejõuetuks. A. Nikiforov nõuab kohtuniku korrumpeerumise uurimist. 1 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. A. Nikiforovi määruskaebus jääb edutuks. Kui süüdimõistetu leiab, et keegi on tema suhtes toime pannud kuriteo, võib ta pöörduda selles osas pädeva asutuse poole, s.o politseisse või prokuratuuri. Määruskaebuses avaldatud pahameele osas, et süüdimõistetut on laimatud või solvatud, kohus seisukohta ei võta ega saa menetlust alustada. 7.

§ 4241

lg 1 kohaselt karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib vangla taotlusel

§ 416

lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest.

§ 416

lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib täitmiskohtunik prokuratuuri taotlusel oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse või KarS §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja (p 1); välismaalasest süüdimõistetu, keda on teise astme 2 kuriteo eest karistatud vangistusega, on endale võtnud kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda (p 2). 8. Maakohus on küll vabastamise sisulise analüüsi teinud, kuid A. Nikiforovi puhul ei ole võimalik

§ 4241

ja sellest tulenevalt ka

§ 416lg 1 kohaldamine juba formaalsetest eeldusest lähtuvalt.

Ka sellele seisukohale jõuab maakohus, aga alles määruse lõpuosas.

1. Nimelt kannab süüdimõistetu Viru Maakohtu
2. aprilli 2023 otsusega mõistetud liitkaristuse alusel eluaegset vangistust.

§ 416räägib üksnes tähtajalisest vangistusest. Kar

S § 45 lg 1 eristab karistusena 30-päevast kuni 20-aastast vangistust või eluaegset vangistust. 30-päevase kuni 20-aastase vangistuse puhul on tegemist tähtajalise vangistusega, sätestatud on alam- ja ülemmäär. Eluaegne vangistus on sisuliselt tähtajatu vangistus, sellel puudub numbriliselt sätestatud ülempiir. 10. A. Nikiforov toob määruskaebuses välja, et lugedes seaduse kommentaare

§ 416

lg 1 kohta ei oma tähtsust, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu vangistusega. Ringkonnakohus tutvus samuti viidatud kommentaaridega ning leiab, et süüdimõistetu seisukoht on väär ning maakohus ei ole eksinud. Nimelt tuleb

§ 416

lg 1 kommentaaridest järgmine: karistusliikidest võib lg 1 alusel loobuda vaid vahetult süüdlasele mõistetud tähtajalise vangistuse (KarS § 45 lg 1 alt 1 – s.o 30 päeva kuni 20 aastat vangistust) ja rahalise (KarS § 70) või varalise karistuse (KarS § 71) asendamise tulemusena kohaldatud vangistuse täitmisele pööramisest. Olemuslikult on ka viimati nimetatud asendusvangistused käsitletavad tähtajaliste vangistustena. Eluaegse vangistuse (KarS § 45 lg 1 alt 2, s.o eluaegne vangistus) täitmisele pööramisest loobumist vaadeldav säte ette ei näe. 11. Seega on A. Nikiforovi puhul karistusest vabastamine välistatud ning maakohus on õigesti jätnud taotluse rahuldamata. 12. Maakohus leidis veel, et kuna seadus ei reguleeri täpsemalt süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise materiaalseid eeldusi

§ 4241

lg 1 mõttes, analüüsib kohus materiaalseid eeldusi, kohaldades analoogiat

§-s 426 sätestatuga. Määruskaebuses avaldab A. Nikiforov pahameelt kõige selle osas, mida maakohus on analüüsinud süüdimõistetut iseloomustavas osas. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu Riigikohtu 3. juuni 2024 määrusele kohtuasjas nr 1-19-2118, kus kohus analüüsis

§ 4241järgi karistuse kandmisest vabastamist.

Viidatud lahendis leiti, et maa- ja ringkonnakohus leidsid ekslikult, et vangla saab karistuse kandmisest vabastamise ja isiku riigist väljasaatmise taotluse esitada kohtule pärast seda, kui kinnipeetav on ära kandnud kas KarS § 76 lg-s 1 või 2 sätestatud karistusaja.

§ 4241

lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel

§ 416

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest.

§ 416

lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest sootuks loobuda, kui süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse riigist välja. Seega on täitmiskohtunikul võimalik otsustada riigist väljasaadetava või välisriigile väljaantava kinnipeetava karistuse kandmisest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle

§ 4241

lg 1 ja

§ 416lg 1 p 1 alusel siis, kui vangla tema vabastamist taotleb.

Ehk materiaalsete eelduse analüüsi aluseks on

§ 416, mitte § 426.

Kuna ringkonnakohus leiab, et vangla taotluse lahendamiseks puudub seadusest tulenev alus (formaalne eeldus), sest A. Nikiforov kannab eluaegset vangistust, siis määruskaebuse vastuväited materiaalsete eelduste osas jäetakse tähelepanuta. 3 13. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.

juuni 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas