lg 2 p 1 alusel tagastada hagejale J M hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o. 150 eurot hageja arvelduskontole XXXX. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP). 5.
lg 7 alusel vabastada kostja vastuhagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumisest. 6.
Tühistada maakohtu 14.04.2021 määrus, millega kostjat kohustati õigusabiteenuse tasu ja kulud tasuma osamaksetega kokku 200 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud 23.09.2020 esitatud hagis taotles hageja, et kostja vabastaks hagejale kuuluva, Xxxx asuva korteriomandi ja annaks valduse talle üle. 16.08.2022 esitas kostja vastuhagi sama korteriomandi osas tehtud maksete vastukostjalt nõudmiseks. 13.09.2024 teatas kohus, et Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024 käskkirja nr xxxx alusel on tsiviilasi ümberjagatud teise kohtuniku menetlusse. Kohus selgitas pooltele: Hagi tugineb väitele, et hageja on xxxx asuva korteri omanik. Kohus on tuvastanud et hagejale kuulub kinnisvarana küll xxxx asuv korteriomand, kuid xxxx asuva korteri omanik on alates 07.12.2023 xxxx OÜ, rk xxxx. Kahetsusväärselt ei ole hageja sellest ilmselt oma lepingulist esindajat teavitanud, kuna kõik esindaja poolt ka peale seda daatumit hageja nimel esitatud dokumendid baseeruvad jätkuvalt asjaolul, et hageja on selle korteri omanik, mille kostja poolt vabastamist ta nõuab. Kohtu hinnangul on hagi muutunud perspektiivituks, sest alates 07.12.2023 puudub hagejal nõudeõigus vara osas, mis talle ei kuulu. Kohus planeerib põhihagi läbi vaatamata jätmist
lg 2 p 2 alusel ja soovib selle osas poolte seisukohti 14 päeva jooksul, sh koos selle nõudega seotud menetluskulude nimekirjaga. Põhihagi läbivaatamata jätmine tähendab, et (selle määruse jõustumisel) menetluslikult langeb ära vajadus lahendada hageja 13.12.2023 taotlust hagi ja vastuhagi eraldamiseks. Kohus tegi tänasele vastuhagejale ettepaneku kaaluda, kas põhihagi nn ära langemisel on temapoolse rahalise nõude esitamine imperatiivselt talle vajalik. Seni esitatut arvestades saab möönda, et vastuhageja on korteriga seotud makseid teinud vabatahtlikult, mistõttu vastuhagi jätkuva menetlemisega kaasnevat aja- ja rahakulu saaks vältida. Vähetähtis ei oleks emotsionaalne asjaolu, et põhihagi lõppemine selle läbivaatamata jätmisega ja vastuhagist loobumise kaalutlusotsuse tegemine tagaks pooltele õigusrahu. Kui vastuhageja leiab, et oma nõudest täiesti loobumine talle siiski ei sobi, siis - arvestades seda, et rahalistes nõuetes on alati võimalik ja mõistlik kompromiss sõlmida ja arvestades seda, et kompromiss tagaks kaua kestnud kohtuvaidluse lõppemise lähimate kuude jooksul - teeb kohus 2
lg 4 alusel pooltele ettepaneku konstruktiivselt ja intensiivselt arutada võlavaidluse lahendamist kompromissiga. Vastuhageja annab mõnevõrra järgi oma nõude suuruses ja vastukostja möönab, et ta on hea tahtena valmis oma vara ülalpidamisega seotud kohustusi osaliseltki täitma. 25.09.2024 esitasid pooled kompromissi, mis seisneb kokkuleppes, et pooled loobuvad vastastikku üksteise vastu tsiviilasjas 2-20-13904 esitatud nõuetest ja kokkuleppes, et poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Õiguslik põhistus ja järeldus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi on kulude jaotus ja rahaline suurus reguleeritud.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejale poole riigilõivu tagastamise taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et arvestades (endise menetleja poolt juhituna) liiga pikalt kestnud kohtumenetlust, muutunud õiguslikku olukorda (vt 13.09.2024 kohtunõue), kostja vanust, tema majandusliku seisundi eeldatavat muutumatust, võrreldes menetlus- ja õigusabi andmise ajaga ning asjaolu, et pooled on vägagi mõistlikult ja adekvaatselt reageerinud kohtu kompromissettepanekule, on asjakohane ja põhjendatud kostja vabastada
lg 7 alusel riigituludesse tasumisele kuuluvatest kohustustest (riigilõiv vastuhagilt ja RÕA kulude osamaksetena tasumine). Kohus tühistab ka määruse, millega õigusabikulude osamaksetena tasumise kohustus määrati. Kohus leiab, et antud asjas sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on määrusele edasikaebe õiguse lühendanud kolmele päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.