Obsah (4)
§ 167§ 168§ 108§ 109KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-2105 Haldusasi Xi kaebus Rae valla vastu k
§ 167
lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (
§ 167lg 1).
- Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse punktid 7-9) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja teeninduspiirkonna lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et te6 7 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=
- https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=
- 7
(8)gemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses. 13. Kohus mõistab kokku välja 242 eurot (põhinõue 226,55 eurot ja viivis 15,45 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (
§ 168lg 11).
Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi. 14. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 520 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 226,55 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 87 % ulatuses (226,55 / 258,95), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 17,50 eurot
§ 108lg 2 alusel.
Kaebaja on taotlenud ka lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmist summas 2100 eurot, kokku 21 tunni eest.
§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
Käesolev kohtuasi on keskmisest lihtsam, sealjuures on tegemist keskmise lasteaiakulude asjast lihtsama kohtuasjaga. Kohtu kogemuse kohaselt saavad 90-95% lapsevanematest analoogsete kaebuste esitamisega ja enda esindamisega kohtus ise hakkama nii, et enamikel juhtudel kaebused rahuldatakse. Kuigi kaebajal on õigus kasutada esindajat, ei pea kohus kaebuse lihtsust arvestades 21 tundi põhjendatuks ega vajalikuks. Asja ei iseloomusta erakordne keerukus ega ka kaebaja eriline abivajadus, sh arvestades, et kaebajal endal on õigusteaduse magistrikraad 8. Käesolev asi ei ole õiguslikult keerukas, taandub sisuliselt ühele või kahele normile ning peamine keerukus võib seisneda arvete ja maksekorralduste korrektses esitamises ja muudes faktilistes asjaoludes, mida teab ennekõike lapsevanem, s.o kaebaja ise ja mis tal tuleb esindajale esitada. Menetluskulu on ka ilmselgelt ebaproportsionaalne ja seega ebaõiglane kaitstava õiguse enda suhtes, st summa osas, mille väljanõudmiseks kaebaja kohtusse pöördus (
§ 108lg 11).
Seega peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks ainult õigusabikulu 5 tunni ulatuses ehk summas 500 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 517,50 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.08.2024 KOHTUOTSUSEGA. 8 https://dspace.ut.ee/handle/10062/26710 8
(8)