1-23-5468/21

(5)1-23-5468 saata KrMS § 414 alusel süüdimõistetule teatis, millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 5.10.

2. I. Vnukov esitas 21.09.2023 kohtule taotluse karistuse kandmisele asumise tähtaja edasilükkamiseks tervisliku seisundi tõttu. Viru Maakohtu 28.09.
3. a määrusega rahuldati I. Vnukovi taotlus ning lükati karistuse kandmisele asumise tähtaeg edasi kuni 10.11.
4. I. Vnukov asus karistust kandma 10.11.2023 ja karistus saab tal kantud 6.09.
6. Viru Vangla esitas 14.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav I. Vnukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
7. Kohtule edastatud 15.07.2024 kirjalikus seisukohas nõustub Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin vangla seisukohaga ja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.
8. Viru Vangla edastatud materjalide hulgas oli ka I. Vnukovi avaldus, et ta soovib riigi õigusabi korras kaitsjat kohtuistungile. Viru Maakohtu 21.06.
9. a määrusega jäeti I. Vnukovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Maakohtu määrus jõustus 9.07.
10. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
11. Kinnipeetav I. Vnukov kinnitas Viru Maakohtu 18.07.
12. a istungil, et ta soovib väga tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanemise korral on elukoht xxx ja seal on ka elektroonilise valve kohaldamise võimalus. Lisaks on elukoht xxx olevas talus. Vahetatud puusaliiges võimaldab tööd teha ja töökoht on garanteeritud kojamehena xxx korteriühistus. I. Vnukov avaldas, et ei oskagi selgitada, peale kuut kantud vanglakaristust, miks nii on läinud, et taas sattus vanglasse. Ta soovib kõike muuta, on nüüdseks üksi ja võimalik on kodeerida. Nelja kuu jooksul, pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist oli tugev mure ema surma pärast ja olid väga tugevad valud. Eelmisel korral TEV vabastamisel avaldatu on tõsi, oli kõik läbi mõelnud ja soovis muutusi. Ta ei tea miks, aga seekordne kantud karistus on mõju avaldanud. Alkoholijoobes rooli istumised on olnud juhuslikud. Kodeerimine on kindel mõte. Alkoholi tarbimine ei ole nüüd aktuaalne ning tal on toimepandu pärast väga häbi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning kuulanud ära kohtuistungil I. Vnukovi, on seisukohal, et I. Vnukov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
14. Vangla ja prokuröri seisukohtadesse puutuvalt selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel. Vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks seejuures siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht kui selline, vaid argumendid, millele see tugineb.
15. I. Vnukov kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning on praeguseks ajaks ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse 2

(5)1-23-5468 lisast nähtub ka see, et I. Vnukovi avaldatud vabanemisjärgne elukoht xxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

1. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust vangistusest enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
2. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
4. Positiivseks peab kohus I. Vnukov puhul seda, et ta on vangistuses viibimise ajal läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Vangistuses I. Vnukov tervislikust seisundist tulenevalt töökohustusi ei täida. Küll on I. Vnukov valmis tööd tegema. Seda näitab seegi, et karistuse kandmise ajal on I. Vnukov leidnud endale töökohagarantii vabanemise korral. Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad. Olemas on elukoht, toetavad lähedased ja rahalised vahendid vabanemisjärgseks elukorralduseks. Pärast I. Vnukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks materjalide esitamist on vangla pidanud võimalikuks paigutada kinnipeetav Viru Vangla avavangla osakonda. Avavangla osakonda paigutamine sai võimalikuks tulenevalt täitmiskavas planeeritud tegevuste läbimisest. Iseloomustusest nähtuvalt ei kuulu vabaduses I. Vnukovi suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Tegemist on asjaoludega, mida kohus arvestab positiivsete eeldustena ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
5. Samas on I. Vnukovi isikuandmetes palju asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist ei toeta. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I. Vnukovit 13 korral kriminaalkorras karistatud, millest kaks karistust on hetkel kehtivad. Vanglas viibib I. Vnukov kuuendat korda. Seega on I. Vnukovil pikaaegne õiguskorda eirav minevik. I. Vnukovile on omane panna toime samaliigilisi kuritegusid – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ning karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine. Kohtu hinnangul on võimalik kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada siis, kui temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on selleks piisavalt madal ning tema edasine mõjutamine just kriminaalhoolduse kaudu annaks efektiivsema tulemuse. St tuleb leida vastus küsimusele, kas nüüdseks kantav karistus on erinevalt varasemalt kantud karistustest mõjutanud kinnipeetavat viisil, et kohtul tekib piisav 3

(5)1-23-5468 veendumus, et tingimisi karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabanemisel I. Vnukov uusi kuritegusid toime ei pane.

1. I. Vnukovi kuritegude toimepanemist soodustavaks asjaoluks on alkoholi tarvitamine. Kohus tutvus I. Vnukovi varasemate karistusandmete ja karistuse kandmiselt vabastamiste materjalidega, sh viimatise määrusega, mille on teinud Tartu Ringkonnakohus 30.09.2022 kriminaalasjas nr 1-21-
2. Maakohus sedastab, et ringkonnakohtu määruses toodud asjaolud ja seisukohad on I. Vnukovi puhul jätkuvalt sarnased ja muutumatud. Kohus nõustub viidatud ringkonnakohtu määruses toodud seisukohtadega praeguselgi korral: I. Vnukov tunnistab alkoholiprobleemi, mis on tunnustamist väärt. Paraku ei piisa ainult probleemi olemasolu tunnistamisest, vaid alkoholi liigtarbimise probleemiga tuleb ka aktiivselt tegeleda. I. Vnukov ei ole seda varasemalt teha suutnud, mistõttu puudub alus uskuda tema paljasõnalisi lubadusi, et vabanedes otsiks ta ravivõimalusi ja see oleks ka tulemuslik. Selle seisukoha paikapidavust kinnitas I. Vnukov ise oma käitumisega pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist.
3. I. Vnukov vabanes viimati karistuse kandmiselt 9.05.2023 ja pani kantava karistuse aluseks oleva süüteo toime 17.09.
4. Teda karistati alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 19.09.2023 (käesolevas kriminaalasjas) otsusega ning enne seda juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis 10.06.2021, mille eest kohus karistas teda 1 aasta 7 kuu pikkuse reaalse vangistusega (31.08.
5. a otsus nr 1-21-4779). Enne seda, 9.07.2015 kui ka 03.11.2015 toime pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistas kohus teda 1 aasta 6 kuu pikkuse reaalse vangistusega (2.05.
6. a otsus nr 1-16-201). Neist andmeist nähtuvalt on I. Vnukovil alkoholi tarvitamise probleem olnud vähemalt kaheksa aastat. Vaatamata alkoholi tarvitamise probleemi teadvustamisele ja mõistetud karistuse ärakandmisele, on ta vaid neli kuud pärast viimatise karistuse täielikku kandmist asunud taas joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Selline käitumismuster näitab, et varasem 1 aasta ja 7 kuu pikkune reaalne vangistus I. Vnukovile mõju ei ole avaldanud.
7. Arvestades seda, et I. Vnukov on kahel eelmisel korral kandnud karistused ära täielikult vangistuses, jätkas ta mõlemal korral siiski alkoholi tarvitamist. Vangla iseloomustusest on näha, et ka varasemalt on I. Vnukov lubanud oma käitumist muuta. Samuti on ta varasemate tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiste kohtuistungitel selgitanud, et on teinud järeldused ja ei soovi enam alkoholi tarvitada, sh lubanud teha süsti. Seega on I. Vnukovi lubadused paljasõnalised, ta on jätkanud vaatamata kõigele alkoholi tarvitamist, ei ole otsinud vajalikku ravi ning tema motivatsioon selle probleemiga tegeleda on madal. Alkoholi tarvitanuna ei suuda I. Vnukov oma käitumist niivõrd kontrollida, et ei asuks taaskord mootorsõidukit juhtima.
8. Kantava vangistuse ajal on I. Vnukov taaskord läbinud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening”. Olemas on kindel elu- ja töökoht ning toetava lähedasena õde. Nüüdseks viibib I. Vnukov avavangla osakonnas. Kuivõrd I. Vnukov on ka eelmiste vangistuste ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist, siis võib üsna kindlalt järeldada, et programmi mõju on talle siiski olnud vähene. Hea käitumine vanglas ja head vabanemisjärgsed tingimused ei vähenda samuti I. Vnukovi käitumise retsidiivsust. Nii oli tal ka varem perekond, elu- ja töökoht. Samuti on varasematest iseloomustustest näha, et suuri probleeme eelmiste vangistuse kandmise ajal tal ei olnud ning ta viibis ka avavanglas. Vaatamata sellele, et ka varasemalt on temalt äravõetud mootorsõiduki juhtimise õigus, ei motiveerinud seegi teda õiguskuulekusele. Eeltoodu ilmestab selgelt I. Vnukovi senist käitumist ning vaatamata iga kord antud lubadustele, ta oma alkoholi tarbimise harjumusega ei tegele. Kuigi sõltuvust I. Vnukovil diagnoositud ei ole, siis kuritegusid silmas pidades on alkoholi tarbimine suur ohuallikas. I. Vnukovil on olnud küllaldaselt vabaduses viibimise ajal võimalusi võtta ette samme, et asuda ravile ning loobuda 4

(5)1-23-5468 alkoholi tarbimisest. Lõpuks on ta aga alati jätkanud oma harjumuspärase elulaadiga ning selle tulemusel ka uute kuritegude toimepanemisega. See näitab, et I. Vnukov on küll valmis andma lubadusi oma alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid need lubadused on vaid lühiajalised ning pikemaajaliselt I. Vnukov selle probleemiga tegelemiseks valmis ei ole. Tema tahtejõud on selles osas nõrk ning välja on kujunenud harjumuspärane elustiil. Kohtus ei kõlanud selliseid argumente, mille pinnalt saaks prognoosida, et isik enam uusi kuritegusid toime ei pane ning võimalik on karisutse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Praegusel hetkel esineb piisavalt suur tõenäosus, et alkoholi tarbimine viib süüdimõistetu taaskord n-ö vahetult kuritegelikule teele. Selle välistamiseks ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine piisav meede. Elektrooniline valve määrab küll kindlaks, kus isik viibib, kuid ei võimalda kontrollida, millega isik tegeleb. 19. Kokkuvõtvalt, kuigi I. Vnukov avaldas kohtuistungil soovi elada edaspidi seaduskuulekat elu, puudub kohtul siiski tema senist käitumist arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja hoiakuid sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega on põhjendatud aga vaid selliste isikute suhtes, kes on aru saanud mõistetud karistusest ning võimelised oma käitumist muutma. I. Vnukov on oma senise käitumisega näidanud, et ainuüksi tema lubadustest edaspidi õigusrikkumistest hoiduda ei piisa. Seejuures kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (TrtRKm nr 1-15-6088, p 7). Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kohtul praegusel hetkel sellist veendumust tekkinud ei ole. Olukorras, kus kõigi asjaolude kogumis hindamisel, ei ole isiku edaspidine õiguskuulekus kohtu jaoks usutav, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5