KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-75 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla vastu mittev
) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada
§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
§ 9
lg 1 kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda muuhulgas juhul, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud tema väärikust või eraelu puutumatust. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust (lg 2). Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel on talle tekkinud kahju; avaliku võimu kandja tegevus või tegevusetus on õigusvastane; kahju ja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos; kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (
§ 13lg 1, 3 ja 5).
VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
- Kaebajad taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et ta pidi vanglas enne kinnipeetavast emaga pikaajalisele kohtumisele minemist taluma lahtiriietumisega läbiotsimist, millega vastustaja tekitas talle tugevat stressi ja alandatuse tunnet.
- Käesolevas haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas kaebaja läbiotsimine enne iga pikaajalist kokkusaamist kaebuses kirjeldatud viisil on õiguspärane ning juhul, kui tegemist on õigusvastase tegevusega, siis kas sellega on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleb talle hüvitada rahas 3500 euro ulatuses. Seega hindab kohus kaebuse lahendamisel esmalt vastustaja tegevuse õiguspärasust pikaajalise kokkusaamise eelsel lahtiriietumisega läbiotsimisel ning seejärel annab hinnangu kaebajale tekkinud kahjule, põhjuslikule seosele ja vastustaja süü vormile.
- Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi mh emaga. Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma järelevalveta ning pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 25 lg 2). Kokkusaamisele tulijate läbiotsimise õiguslik alus tuleneb VangS §-st 27, mille lõike 1 esimese lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema 4
(11)3-24-75 asjad läbi otsida ning sama lõike kolmanda lause järgi viib läbiotsimise läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VangS § 68 lg 3 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik.
- Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 41 lg 1 kohaselt toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada. VSKE § 37 lg 2 kohaselt koostoimes §-ga 40 otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi (alates 10.10.2021 jõustunud redaktsioonides kuni 20.06.2024 kehtinud redaktsioonini). Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.
- Läbiotsimise kord on vastavalt VangS § 65 lg-le 4 kehtestatud Justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44). Määruse nr 44 § 31 lg 1 esimese lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et vanglasse ei lubata isikul siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest. Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (samas, lg 5).
- Seega annavad VangS ja määrus nr 44 vanglale õiguse vanglasse kokkusaamisele tulija läbi otsida ning VSKE kohustab vanglat isikut läbi otsima. Viidatud sätetest tulenevalt järeldub, et vanglal puudub kaalutlusruum otsustamisel, kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida, kuid vanglal on kaalutlusruum selle üle, millisel viisil läbiotsimine aset leiab (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus nr 3-21-161, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 28.07.2023 otsus nr 3-22-311, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 otsus nr 3-21-2616, p 9). Seetõttu kontrollib kohus käesoleva vaidluse raames, kas vangla oli õigustatud korraldama kaebaja lahtiriietamisega läbiotsimist neil kordadel, kui kaebaja käis vanglas oma emaga pikaajalistel kokkusaamistel.
- Kaebaja on kaebuses märkinud, et kohtus oma emaga vanglas pikaajalistel kokkusaamistel 25.01.2022, 15.02.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022, 29.12.2022 ja 31.01.2023, ehk kokku üheteistkümnel korral. Vastustaja on kohtule märkinud, et vangiregistri andmetel 15.02.2022 planeeritud pikaajalist kokkusaamist ei toimunud, kuna külastaja ei ilmunud kokkusaamisele. Vastustaja leiab, et kuna 15.02.2022 planeeritud külastust ei toimunud ja kaebaja vanglasse ei ilmunud, siis nimetatud kuupäeval vanglaametnikud kaebajale läbiotsimistoiminguid ei teostanud, seega ei saanud kaebajale sel kuupäeval mingit kahju tekkida. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja 15.02.2022 külastusele ei ilmunud, siis ei saanud vastustaja teostada kaebajale lahtiriietumisega läbiotsimist. Seega hindab kohus üksnes nende lahtiriietumisega läbiotsimiste õiguspärasust, mis kaebajale tegelikkuses teostati. See tähendab, et kohus hindab kaebaja suhtes läbi viidud lahtiriietamisega läbiotsimise õiguspärasust, mis teostati 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022, 29.12.2022 ja 31.01.2023, ehk kokku kümnel korral.
- Kaebuse kohaselt teostati kaebajale iga külaskäigu eelselt läbiotsimine kehaskänneriga, asjade läbivalgustamisega, metalldetektoriga, kompamisega ning teenistuskoeraga. Seejärel teostati läbiotsimine lahtiriietumisega. Kaebaja ei ole kaebuses täpsemalt lahtiriietumise protseduuri kirjeldunud, kuid vastustaja on kohtule selgitanud, et kokkusaajale selgitatakse enne lahtiriietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi. Läbiotsimise tegemiseks saadetakse isik eraldi privaatsesse ruumi ning täiskasvanud külastajal palutakse üla-ja alakeha eraldi lahti riietada, et külastaja ei peaks seisma ametniku ees täielikult alasti. Vastustaja hinnangul vähendab selline korraldus läbiotsimise toiminguga kaasnevat ebameeldivust. Vastustaja on kohtule ka selgitanud, et täiskasvanud kokkusaajal palutakse kontrolli käigus nt avada suu ja kehaõõnsustesse peidetud võimalike esemete avastamiseks teha kükk. Toiming on privaatne ja lühiajaline, kestes 5
(11)3-24-75 maksimaalselt mõne minuti. Ametnik ühtegi kokkusaajat täieliku läbiotsimise ajal ei puuduta. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et toimunud kokkusaamistel teostati kaebajale täielik läbiotsimine vastustaja kirjeldatud viisil. Lisaks on vastustaja märkinud, et alates
- a detsembrist teostatakse vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele tulnud täiskasvanud külastajatele lahtiriietumisega läbiotsimisi vastavale eelinfole tuginedes, kehaskänneri näidu või isiku käitumise põhjal. Vastustaja täpsustas, et kaebajale teostati lahtiriietumisega läbiotsimine 29.12.2022, kuna kehaskänner markeeris anomaalia kaebaja keha piirkonnas ning 31.01.2023, kuna kehaskänner markeeris anomaalia kaebaja vasaku käe/randme/puusa piirkonnas.
- Vastustaja on käesolevas kohtumenetluses seisukohal, et külastajate lahtiriietamisega läbiotsimine on vajalik, sobiv ja mõõdukas meede, tagamaks vangla julgeolek, tõkestades vanglasse keelatud esemete/ainete sattumine. Vastustaja selgituste kohaselt ning kohtule nähtuvalt ka varasemates sarnastes kohtuvaidlustest tulenevalt (nt haldusasjad nr 3-21-161, 3-21-2616, 3-22-311, 3-23-707 (jõustumata), 3-23-51 (jõustumata) ja 3-23-1115 (jõustumata)) on lahtiriietumisega läbiotsimine kuni detsembrini 2022 olnud süstemaatiline halduspraktika, mille käigus kontrolliti lahtiriietumisega kõiki vanglasse saabunud pikaajalistel kokkusaamistele tulnud külastajaid. Vastustaja on põhjendanud lahtiriietumisega läbiotsimise vajadust eelkõige vangla üldise julgeoleku tagamise vajadusega ning keelatud esemete/ainete vanglasse sattumise vältimisega, kuna pikaajaliste kokkusaamiste ajal puudub kohtumise üle järelevalve ning külastusega kaasnevad riskid on seetõttu suuremad. Vastustaja hinnangul on vanglasse sattunud keelatud esemetest tingitud tagajärjed aga rängad või lausa pöördumatud, mistõttu on läbiotsimine oluline osa preventatiivsest tegevusest julgeolekuohu ennetamiseks. Vastustajal lasub kohustus ära hoida ka esmakordseid katseid keelatud esemete vanglasse toimetamiseks. Sealjuures on vastustaja seisukohal, et nii kinnipeetavad kui ka külastajad on keelatud esemete/ainete vanglasse transportimisel üha leidlikumad, kuid vangla võimalus saada asjakohast teavet keelatud esemete/ainete vanglasse toimetamise kavatsuse kohta on seevastu piiratud. Vastustaja on kohtule selgitanud sedagi, et teised läbiotsimise viisid ei pruugi olla alati sama tõhusad kui lahtiriietamisega läbiotsimine. Teenistuskoer suudab tuvastada ained, mille tuvastamiseks on ta treenitud. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kuid tavapärased ja lubatud asjad võivad seadet eksitada. Kompamise efektiivsus sõltub riiete materjaliomadustest ning kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud. Röntgenseadet on võimalik kasutada külastaja riiete läbiotsimiseks, kui riided on seljast võetud.
- Kohus nõustub vastustajaga, et läbiotsimise puhul on tegemist toiminguga, millele ei kohaldu haldusakti andmisele kohalduvad nõuded, sh haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenev haldusakti põhjendamise kohustus, ning et toimingu tegemist ei tule ka otsustada eelneva haldusakti andmisega. Vastustaja on seisukohal, et toimingu põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel, toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses, kuid kuna kaebaja ei ole vastustajale läbiotsimiste järgselt pöördumisi esitanud ega palunud selliste läbiotsimiste lõpetamist, siis saab vastustaja järeldada, et vangla toimingud ei ole kaebajale liigselt koormavaks osutunud. Kohus märgib, et vangla ja sealviibivate isikute julgeoleku tagamine on kahtlemata väga oluline, kuid üldise julgeoleku tagamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on eesmärgi suhtes proportsionaalsed (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 11), kuid ka toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).
- Isiku läbiotsimine riivab intensiivselt inimese õigust nii kehalisele puutumatusele (PS § 19 lg 1 ja § 26), väärikale kohtlemisele (PS § 18 lg 1) kui ka kinnipeetava ja tema külastaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele (PS § 26). Isiku keha on tema privaatsfäär, mis kuulub eraelu esemelisse kaitsealasse ja seda riivatakse, kui avalik võim nõuab selle vaatamist. Vastustajal tuleb läbiotsimise viisi valikul seega arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguste piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Kui seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute lahtiriietamisega läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, sealjuures selline erandlik valik nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 6
(11)3-24-75 otsus asjas nr 3-21-161, p 11; nt ka Õiguskantsleri 07.06.2023 seisukoht1 või 20.01.2020 seisukoht2). Külastaja lahtiriietamisega läbiotsimise meetme erandlikkust ja selle faktiliste asjaoludega seostamise olulisust on lisaks nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu varasematele seisukohtadele kinnitanud ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT)3 ja õiguskantsleri seisukohad (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsuses asjas nr 3-21-161 p-des 16-20 viidatud seisukohad). Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidnud, et pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastaja alasti läbiotsimine on iseenesest lubatav, kuid selle läbiviimiseks peab olema tuvastatud konkreetne seos vangla julgeoleku tagamisega ja kuritegevuse või korrarikkumiste ennetamisega. See tähendab, et selline läbiotsimine peab olema seostatav konkreetsest isikust lähtuva ohuhinnanguga ning lahtiriietumisega läbiotsimise meetme kasutamist ei ole piisav põhjendada vangla üldise julgeolekuvajadusega (nt EIK otsused Wainwright vs Ühendkuningriik, p-d 42, 44-49; Bojar vs Poola, p-d 15 ja 16; Nowak vs Poola, p 37). Eeltoodu tähendab, et vastustajal on lubatud külastajate suhtes lahtiriietumisega läbiotsimisi teostada vaid siis, kui see on konkreetse külastaja suhtes põhjendatud ja meetme valik tugineb konkreetsele ohuhinnangule. Külastajate läbiotsimine ei saa olla tavapärane igakordselt ja automaatselt kasutatav praktika, kuivõrd vastustajal on võimalus kaaluda võimaliku ohu vältimiseks teiste läbiotsimise viiside vahel (määruse nr 44 § 31 lg 5). Lahtiriietumisega läbiotsimisele tuleb eelistada teisi läbiotsimise viise ning arvestama peab ka asjaoluga, et võimalikku ohtu vangla üldisele julgeolekule aitab tõrjuda ka kinnipeetava läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist (määruse nr 44 § 32 p 2). 20. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et läbiotsimist ei tohiks külastajate suhtes üldse läbi viia, vaid vaidlus seisneb küsimuses, kas konkreetsel juhul oli tegemist proportsionaalse meetmega vangla julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks. Olukorras, kus vastustaja on kinnitanud, et alates detsembrist 2022 on vanglad muutnud enda halduspraktikat ning lahtiriietumisega läbiotsimisi teostatakse sellest hetkest vastavale eelinfole tuginedes, kehaskänneri näidu või isiku käitumise põhjal, võib järeldada, et kuni sinnamaani teostati lahtiriietumisega läbiotsimist automaatselt ja igakordselt ilma kaalutlusõiguse kohaldamiseta. Mida piiravam on aga meede, seda põhjalikumalt tuleb selle kasutamist kaaluda. Kohus nõustub, et pikaajaliste kohtumiste puhul esineb vangla üldise julgeoleku jaoks vahetu kontakti ja pideva järelevalve puudumise tõttu rohkem riske, kujutades seeläbi potentsiaalset ohtu vangla julgeolekule. Kohtu hinnangul ei õigusta see aga iseenesest automaatset läbiotsimist lahtiriietumisega olukorras, kus vangla peab konkreetsest külastajast tulenevaid asjaolusid läbiotsimise viisi valikul kaaluma. Vangla julgeolekut ohustav keelatud esemete/ainete vanglasse toomine on abstraktne oht, mitte konkreetsest kaebajast lähtuv oht. Ehkki kohus möönab, et teised läbiotsimise viisid ei pruugi olla alati sama tõhusad kui lahtiriietumisega läbiotsimine, ei saa neid pidada ka ilmselgelt ebapiisavateks. Kui vastustaja leiab, et seadmete tehniline võimekus ei ole piisav või läbiotsimise meetmed ei taga piisavat julgeolekut, tuleb vastustajal muretseda vahendid, mille töötase vastab vastustaja tegevuse nõudlustasemele. Lahtiriietumisega läbiotsimine on põhjendatud vaid juhul, kui muul viisil läbiotsimise (teenistuskoeraga, kompimise teel, metallidetektoriga jms) käigus jääb vanglale põhjendatud kahtlus, et külastaja võib varjata keelatud esemeid või selliste külastajate puhul, kelle juures on 1 Õiguskantsleri 07.06.2023 seisukoht nr 7-4/230551/2303077 „Läbiotsimine“ – kättesaadav veebilehel https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/L%C3%A4biotsimine.pdf 2 Õiguskantsleri 20.01.2020 seisukoht nr 7-7/191450/2000290 „Pereliikmete vastuvõtmine vanglas“ – kättesaadav veebilehel https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Pereliikmete%20vastuv%C3%B5tmine%20vanglas.pdf 3 CPT 19.11.2019 avaldatud soovitused Eestile, p 84 – kättesaadav veebilehel https://hudoc.cpt.coe.int/eng?i=p-est20170927-en-18; CPT alamkomitee (SPT) 21.01.2020 soovitused Poolale, p 110-111 – kättesaadav veebilehel https://docstore.ohchr.org/SelfServices/FilesHandler.ashx?enc=6QkG1d%2FPPRiCAqhKb7yhsgTHcJAn7chEDei%2BnKNx3uFkhELVE%2BDCoZnfICLrDigABiXi8d75i4%2B1P9EIP3%2Bv4e9fvSVpXHZY%2BPCWK0H5JC4AQI1KatmEmP7hybJmUjhU; CPT 02.09.2022 soovitused Kreekale, p 42 – kättesaadav veebilehel https://hudoc.cpt.coe.int/eng?i=p-grc-20211122-en-12 7
(11)3-24-75 varem leitud keelatud esemeid/aineid või kelle puhul on vanglal eelnev teave või ohuhinnang, et külastaja võib keelatud aineid või esemeid vanglasse toimetada. Keelatud esemete vanglasse sattumise riski aitab vähendada ka võimalus otsida kinnipeetav pärast kokkusaamist läbi või kasutada tema suhtes muid meetmeid.
- Praeguses asjas ei ole vastustaja viidanud ühelegi konkreetsele kahtlusele, mis kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimist enne 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 kohtumisi oleks põhjendanud. Vastustaja ei ole loetletud kuupäevadel toimunud läbiotsimistel kaalutlusõiguse alusel läbiotsimise meedet valinud ega seostanud lahtiriietumisega läbiotsimise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohtule esitatud vangiregistri väljavõtte kohaselt on kaebaja saanud kasutada pikaajalisi külastusi sagedamini kui VSKE §-s 45 sätestatud miinimum. Kusjuures vastustaja ka ise nendib, et kaebaja läbiotsimistega seonduvalt midagi tavapäratut fikseeritud ei ole, millest võib ühtlasi järeldada, et läbiotsimistel midagi erakorralist ei toimunud. Seega kohtule nähtub, et vastustajal puudus kaebaja kui külastaja suhtes ohuhinnang, millest oleks tuletatav temast kaasnev oht või riskitase vangla julgeolekule. Vastustaja ei ole ka väitnud, et kaebaja oleks külastustele tulles omanud keelatud esemeid/ained või et kaebaja oleks toime pannud külastuse käigus õigusrikkumisi või tekitanud mistahes muul moel kahtlust selliste tegude toimepanemise võimalikkusest. Vastustaja ei ole ka väitnud, et kinnipeetavast külastatavalt oleks leitud vahetult pärast kaebajaga külastuse lõppemist keelatud esemeid/ained, mida oleks saanud seostada just kaebaja külaskäiguga. Vastustajal tulnuks aga selliste võimalike ohtu tekitavate juhtumite järgselt külastajatest tingitud vangla julgeolekut mõjutatav teave registreerida ja säilitada (nt VangS § 53 lg 1 p-d 10, 16 ja 18). Vastustaja ei ole kaebaja kohta sellist teavet kohtule esitanud, mistõttu järeldab kohus, et kaebaja osas ohuhinnang ja juhtumipõhine info sootuks puudus. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses selgitanud kaebajast lähtuvat konkreetset ohtu, mille alusel saaks kohus veenduda nimetatud kuupäevadel kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimise põhjendatuses. Seetõttu järeldab kohus, et vastustaja ei ole teostanud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimisel mingit kaalumist ja lahtiriietumisega läbiotsimiseks puudusid konkreetsed põhjused. Seega on 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 pikaajalistel kokkusaamistel teostatud lahtiriietumisega läbiotsimistel tegemist kaalumisveaga. Valitud meede tuleb lugeda neil kuupäevadel ebaproportsionaalseks ning sellest tulenevalt ka õigusvastaseks.
- Samas on vastustaja kohtule selgitanud, et kaebajale teostati 29.12.2022 pikaajalise kokkusaamise eelselt lahtiriietumisega läbiotsimine, kuna kehaskänner markeeris anomaalia kaebaja keha piirkonnas, ning 31.01.2023, kuna kehaskänner markeeris anomaalia kaebaja vasaku käe/randme/puusa piirkonnas. Kohus leiab, et olukorras, kus muude meetmetega läbiotsimise tulemusena oli vastustajal põhjendatud kahtlus kaebajast tuleneva võimaliku ohu suhtes sõltuvalt kehaskänneri näidust, oli 29.12.2022 ja 31.01.2023 pikaajalistel kokkusaamistel lahtiriietumisega läbiotsimise teostamine põhjendatud ning sellest tulenevalt ka õiguspärane. Seega ei ole 29.12.2022 ja 31.01.2023 teostatud õiguspärase läbivaatusega täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks esmaseid eeldusi, milleks on avaliku võimu tegevuse õigusvastasus. Seetõttu pole vastustaja kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju 29.12.2022 ega 31.01.2023 teostatud läbiotsimisega tekitanud ning puudub alus vastustajalt kahju hüvitamist nõuda. Kohus jätab selles osas kaebuse rahuldamata.
- Kohus hindab järgmiselt 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 teostatud õigusvastaste läbiotsimiste kaebajale tekkinud kahju, põhjuslikku seost vastustaja tegevuse ja kaebajale tekitatud kahju vahel ning vastustaja süüd.
- Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et vastustaja tegevus 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 teostatud läbiotsimistel oli õigusvastane, siis saab kohtu hinnangul eeldada ka
§ 9lg-st 1 tulenevalt kaebajale mittevaralise kahju tekkimist.
Kohtu hinnangul rikkus vastustaja õigusvastaselt teostatud lahtiriietumisega läbiotsimisega kaebaja eraelu puutumatust. Kohtupraktikaski on korduvalt leitud, et vaidlusalusel viisil õigusvastane läbiotsimine võib eeldatavalt põhjustada kaebajale hingelist valu 8
(11)3-24-75 ja kannatust. Kohtu hinnangul on usutav, et võõras keskkonnas võõraste isikute juuresolul lahtiriietumine võis kaebaja jaoks olla ebameeldiv ja häiriv ning tekitada ebameeldivaid emotsioone, sh stressi ja alandustunnet. Oluline ei ole seejuures asjaolu, et kaebaja talus õigusvastaseid läbiotsimist kaheksal korral ega loobunud läbiotsimisega kaasnevale riivele vaatamata oma ema külastamisest. Arvestades kaebaja vanust talle esimese külastuse ajal teostatud läbiotsimise hetkel, on inimlikult mõistetav, et hoolimata ema viibimisest vanglas, soovis tütar koos emaga veeta aega perena nii palju kui võimalik. Kaebajale ei ole ette heidetav, et ta soovis perekondlikke sidemeid hoida ja lähedast külastada, kuivõrd selleks oli tal õigus. Vastustaja kohustus on soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, sh vältides kinnipeetava ja tema lähedastega sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 23) ning vastustaja kohustub seda tegema õiguspäraselt. 25. Erinevalt vastustajast leiab kohus, et
§-des 3–6 sätestatud esmased õiguskaitsevahendid ei oleks tõenäoliselt kahju ära hoidnud. Kohus on seisukohal, et kaebajale ei saa ette heita, et ta ei esitanud vastustajale taotlusi või pöördumisi lahtiriietumisega läbiotsimise vältimiseks, kuivõrd kohus ei pea usutavaks, et vastustaja oleks kaebaja vastava taotluse saamisel muutnud oma tavapärast praktikat ja jätnud kaebaja kokkusaamisele eelnevalt lahtiriietumisega läbi otsimata. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et küsis vanglaametnike käest läbiotsimise ajal lahtiriietumise vajadust, kuid vangla põhjendas seda eeskätt sisekorrareeglite järgmisega ning kaebaja võimalusega läbiotsimisest keelduda, jäädes seeläbi külastusõigusest ilma. Seega puudus kaebajal lahtiriietumisega läbiotsimiseks valiku ja keeldumise võimalus koos kohtumisõiguse säilimisega. Olukorras, kus lahtiriietumisega läbiotsimist teostati vastustaja selgituste kohaselt kuni detsembrini 2022 automaatselt iga pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastaja osas, ei oleks kaebaja eelnev pöördumine vastustaja poole olnud suure tõenäosusega kuigi tulemuslik. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et ka juhul, kui kaebaja oleks vaidemenetluses või kohtumenetluses lahtiriietumisega läbiotsimist vaidlustanud, et võimalik soodne kohtulahend oleks taganud kaebajale enamike kokkusaamiste toimumise kaebaja soovitud viisil. Nii vaide- kui ka kohtumenetlus võtab aega, mistõttu ei oleks kaebaja saanud vaidlusalusel perioodil lahtiriietumisega läbiotsimist vältida. Kahju hüvitamise nõude esitamist ei saa seega välistada esmaste õiguskaitse vahendite kasutamata jätmisega (
§ 7lg 1).
Asjaolu, et kaebaja on arvukatel pikaajalistel külaskäikudel olnud nõus enda läbiotsimisega, ei tähenda automaatselt seda, et kaebaja jaoks täieliku läbiotsimise toiming üldse koormavaks ei osutunud.
- Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja õigust riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud. Vastustaja on asunud kohtumenetluses lahtiriietamisega läbiotsimist võrdlema lahtiriietumisega spordiklubide ja ujulate riietusruumides, duširuumides või saunas, kus ollakse sageli lausa mitmete inimeste juuresolekul täiesti alasti. Kohus sellist võrdlust põhjendatuks ei pea. Kohus on seisukohal, et spordiklubides ja ujulates käimine on meelelahutuslik ja vabal tahtel põhinev ajaveetmise viis, mille tegemisel puudub kohustus riiete vahetamiseks vahetus läheduses viibiva võõra isiku ees ja tema pingsal jälgimisel. Lisaks ei jälgita neis asutustes isiku alasti keha sellise range põhjalikkusega nagu seda tehakse vanglas ning kohapealne lahtiriietumine ei ole ka vältimatult kohustuslik eeldus vastava teenuse kasutamiseks. Spordiklubide või ujulate külastajatel on sealjuures valikuvabadus lahtiriietumise viisi valikul, arvestades, et riietumist on võimalik korraldada ka privaatselt (nt kodustes tingimustes riietumine, riiete vahetamine selleks ette nähtud privaatses kabiinis või selle puudumisel tualettruumis). Avalikes saunades on aga võimalik enda keha katta rätikuga ilma enda alastamiseta võõrastele isikutele. Vanglat ei saa erinevatel julgeoleku kaalutlustel pidada vaba atmosfääriga keskkonnaks, mistõttu võib selline vahetus läheduses jälgimise all lahtiriietumine mõjutada inimese emotsionaalset seisundit negatiivselt ning olla raskesti talutav.
- Mittevaralise kahju rahas hüvitamise üheks eelduseks on ka vastustaja süü (
§ 9lg 1).
Kuna läbiotsimist võimaldav õigusnorm ei nõudnud läbiotsimise teostamist igakordselt just lahtiriietumise teel, vaid vastustajal oli läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigus, mille vastustaja jättis kaebaja puhul teostamata, siis sai läbiotsimise viisi valiku kaalumata jätmine toimuda 9
(11)3-24-75 vähemalt raske hooletusega (
§ 7lg 4 ja VÕS § 104 lg 4).
Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul muid
§-s 13 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Kui vastustaja poleks kaebajat õigusvastaselt kaheksal korral vaidlusalusel viisil läbi otsinud, poleks kaebaja pidanud hingelist valu ja kannatusi läbi elama, seega tuleb praegusel juhul jaatada põhjusliku seose olemasolu vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud mittevaralise kahju vahel (
§ 7lg 1).
- Kaebaja taotleb talle mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist summas 3500 eurot. Kohus ei pea praeguses asjas taotletud summas hüvitise väljamõistmist põhjendatuks.
- Kohus otsustab mittevaralise kahju ulatuse ja hüvitise diskretsiooni alusel oma siseveendumuse kohaselt, võttes kõiki olulisi asjaolusid arvesse kogumis ning arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolude, rikkumise raskusastme ja nende kumulatiivse mõjuga. Hüvitis peab olema õiglane, ent määrav tähendus ei ole sellel, milliseid hüvitisi on varasemates asjades välja mõistetud. Samas on kohus seisukohal, et teistes samaliigilistes haldusasjades välja mõistetud hüvitiste suurused on kohtule käesolevas asjas indikatsiooniks, tagamaks samaliigiliste kannatuste korral samas suurusjärgus hüvitise määramise ning seeläbi ka õiguse ühetoalise kohaldamise. Näiteks haldusasjades nr 3-21-2616, 3-23-1115 (jõustumata) on kohtud pidanud alaealiste läbiotsimisega kaasnevat riivet oluliselt intensiivsemaks, võrreldes täiskasvanule kaasneva riivega, ning pidanud põhjendatuks mõista välja mittevaralise kahju hüvitist alaealistele summas 3500 eurot. Haldusasjas nr 3-22-311 pidas kohus 13 korral täiskasvanu läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena piisavaks hüvitist summas 2000 eurot. Asjas nr 3-23-51 (jõustumata) pidas halduskohus 6 korral täiskasvanu õigusvastase läbiotsimisega piisavaks hüvitiseks 1000 eurot ning asjas nr 3-222575 (jõustumata) pidas kohus 4 korral õigusvastase läbiotsimisega piisavaks hüvitiseks täiskasvanule 1000 eurot ja alaealisele 2000 eurot.
- Hüvitise nõudmiseks ei pea isik tõendama valu ega kannatusi, kuid nende tekkimise tõendamine võib siiski mõjutada välja mõistetava hüvitise suurust. Kaebaja ei ole kohtule põhjendanud, et lahtiriietumisega läbiotsimine oleks talle kuidagi eriliselt kahjustavalt mõjunud. Kaebaja ei ole viidanud läbiotsimise tõttu pikemaajaliselt kestvatele mõjutustele, psüühilistele häiretele, meeleolulangustele, unehäiretele vms. Kaebaja ei ole ka osutanud muule enesetunde sedavõrd olulisele muutusele, mille tõttu on ta pidanud läbiotsimistega tekitatud mõjutustest tulenevalt pöörduma erialaspetsialisti poole või vajanud mistahes meditsiinilist sekkumist. Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel ka asjaoluga, et kuigi õigusvastaselt teostatud läbiotsimiste ajal oli kaebaja täiskasvanu eas, oli ta siiski läbiotsimiste hetkel veel küllaltki noor ning selle võrra haavatavam. Samas ei ole kaebaja käesolevas kohtumenetluses enda õiguste kaitsmisel aktiivselt osalenud, sh ei ole kaebaja vastanud kohtu pöördumistele ega esitanud vastuväiteid vastustaja seisukohtadele, mistõttu nõustub kohus vastustaja järeldusega, et läbiotsimisega ei saanud kaebajale tekkida selliseid märkimisväärseid ja raskeid tagajärgi, mis õigustaksid kaebuses nõutud ulatuses hüvitise väljamõistmist.
- Kuigi kohus on seisukohal, et kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimised perioodil 25.01.2022 – 29.11.2022 (kaheksal korral) ei olnud põhjendatud, siis muus osas olid kokkusaamistele eelnevad läbiotsimised õiguspärased. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et läbiotsimised viidi läbi privaatselt eraldi ruumis, kaebaja läbiotsimist viis iga kord läbi kaebajaga üks samast soost ametnik ning ametnik lahtiriietumisega läbiotsimise ajal kaebajat ei puudutanud. Kaebaja ei ole väitnud, et kõrvalistel isikutel oli läbiotsimise ajal juurdepääs läbiotsimisruumile või et vanglaametnikud oleksid kaebajat kuidagi täiendavalt alandavalt kohelnud, lubamatult puudutanud, solvanud või mõnitanud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta oli läbiotsimist teostanud ametniku ees täiesti alasti. Kohus võtab arvesse ka kaebaja suhtes toimunud rikkumiste korduvust. Kaebaja külastas ühe aasta jooksul (25.01.2022 – 30.01.2023) oma ema vanglas kokku kümnel korral, millest kahel kohtumisel teostatud läbiotsimist pidas kohus õiguspäraseks (29.12.2022, 30.01.2023) ning ülejäänud kaheksat lahtiriietumisega läbiotsimist õigusvastaseks. Kohus peab käesoleval juhul kaebajale mittevaralise kahju korvamiseks piisavaks hüvitiseks 1200 eurot. 10
(11)3-24-75
- Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 1200 eurot.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud osaliselt vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud osaliselt vastustaja kanda. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kuivõrd kaebaja taotles hüvitist summas 3500 eurot ning kohus mõistab välja hüvitise summas 1200 eurot, on kohus rahuldanud kaebuse 34 % ulatuses. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu summas 105 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 35,70 eurot (105x0,34). Muude võimalike menetluskulude kandmise kohta ei ole kaebaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad need kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
- HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kaebaja eraelu puutumatuse tagamiseks asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 11
(11)