3-24-1882/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1882 Määruse kuupäev

1. juuni 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks haldusasjaga nr 3-24-1480 seotud asjaoludel Menetlusosalised Taotleja X RESOLUTSIOON
2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. X esitas
5. juunil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) seoses tema põhiõiguste ja vabaduste rikkumisega riigisiseste kohtute poolt. Taotleja osutas taotluses haldusasjale nr 3-24-1480 ning adresseeris taotluse Riigikohtule.
6. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub seoses haldusasjaga nr 3-24-1480 järgnev. 2.
7. Taotleja esitas
8. mail 2024 haldusasjas nr 3-24-1480 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-
9. Taotluse kohaselt olid kohtud tema õigusi rikkunud. Ta viitas põhiseaduse § 13 lg-tele 1 ja 2 ning HKMS § 199 lg 1 p-le 3 ja § 230 lg-le 2 ning väitis, et kohtunikud olid jätnud määruse allkirjastamata ja Justiitsministeerium oli teinud kohtutele lahendite tegemise kohta ettekirjutusi. 2.
10. Tartu Halduskohus jättis
11. mai
12. a määrusega X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. X esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas
13. juuni
14. a määrusega. Ringkonnakohtu määruses on märgitud, et määrus on lõplik. X esitas 3-24-1882 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus tagastas
15. juuni
16. a määrusega määruskaebuse esitamise õiguse puudumise tõttu. KOHTU SEISUKOHT
17. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
18. veebruari
19. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4).
20. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub kohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
21. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab EIK art 34 alusel esitatud kaebuse vastuvõetamatuks, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust.
22. Kohtu hinnangul oleks X esitatav kaebus EIÕK art 35 lg 1 p a kohaselt ilmselgelt vastuvõetamatu. Taotleja ei ole taotluses esile toonud ühtegi põhjendust, miks ta leiab, et kohtud on haldusasjas nr 3-24-1480 tema õigusi rikkunud. Taotleja õiguste ilmselge rikkumine pole ka kohtule äratuntav.
23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.
24. Kohus märgib täiendavalt, et KIS-st nähtuvalt on kohtud taotlejale korduvalt selgitanud tema õigusi nii riigisiseses kohtumenetluses kui ka EIK-i kaebuse esitamiseks. Halduskohus märkis haldusasjas nr 3-24-1480
25. mai
26. a määruses, et taotleja senises tegevuses on menetlusõiguse kuritarvitamise tunnused HKMS § 28 lg 2 mõttes, sest taotleja esitab korduvalt samasisulisi riigi õigusabi taotlusi (vt haldusasjad nr 3-24-754, 3-24-870, 3-24-871) ning endale mittesobiva lahenduse korral esitab uue riigi õigusabi taotluse EIK-i pöördumiseks. Ka praeguses asjas ei ole taotleja kasutanud oma õigusi heauskselt, sest talle on rohkete sarnaste haldusasjade põhjal teada, et taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Praeguses asjas esitatud taotlus on haldusasja nr 3-24-586 kaudu seotud haldusasjaga nr 3-24-390, milles X esitas samuti riigi õigusabi taotluse EIK-i pöördumiseks. Haldusasi nr 3-24-390 on omakorda seotud haldusasjaga nr 3-23-2820, milles X esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada esindaja vahendusel Tartu Halduskohtule kaebus HKMS § 46 lg 4 ja riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 alusel. Taotluses ei olnud täpsustatud, millise isiku või organi või millise tegevuse või millise oma õiguse kaitseks soovis taotleja kaebuse esitada.
27. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2