Obsah (7)

§ 630§ 405§ 637§ 178§ 444§ 232§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetlusotsus Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetluse e nr 2-23-138485 OÜ Aktiva Finance Group hagi J.K. vast

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg-d 1 ja 2).

7. ASJAOLUD Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (

§ 444lg 1).

Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega. Hageja on 14.12.2023 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes. Hageja toob välja, et kostja sõlmis 21.01.2023 Placet Group OÜ-ga krediidikontolepingu (tarbijakrediidilepingu) nr KK3900732 ja selle kaks 07.02.2023 muutmise kokkulepet (dtl 33-71). Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,85%. Kostja sai krediiti kokku 2000 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 13.04.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 72). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 28.04.

1. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud lepingust tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 162,55 eurot (11.02.2023 kuni ülesütlemiseni 28.04.2023), võla sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 482,05 eurot ja alates 15.12.2023 kuni põhinõude (2000 eurot) viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,25% aastas. Samuti palub hageja jätta kostja kanda hageja menetluskulud ja välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt lahendi jõustumisest menetluskulude tasumiseni. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märkis hageja mh, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1500 eurot ning väljaminekud 350 eurot (dtl 80). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (51,87 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb reservi raha vähemalt 1098,13 eurot. Hageja esitas tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise (dtl 73-75) ja krediidianalüüsi (dtl 76-87). Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 19.01.
2. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (

§ 444lg 2).

2 9. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Faktilistes asjaoludes viidatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud 21.01.2023 Placet Group OÜ-ga (krediidiandja) krediidikontolepinguga, mille alusel kanti kostjale üle kokku 2000 eurot, millest kostja ei ole mitte midagi tagastanud.
3. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
4. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet ei ole kostjalt küsitud ja kostja esitatud info analüüs on kohtu hinnangul olnud pealiskaudne ning ebapiisav. Kohtu hinnangul on krediidiandja analüüsi kostja igakuiste kulutuste kohta olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Krediidiandjal pidanuks tekkima lisaküsimusi juba selle pinnalt, et kostja avaldatud väljaminekud 100 eurot majapidamiskuludele kalendrikuus ei ole eluliselt usutavad.
5. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 221-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 21.01.2023 tarbijakrediidilepingu ja selle muudatuste sõlmimise ajal 2,50% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kostja ja krediidiandja kokkulepitud intressist oluliselt madalam. Seega oli krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhivõlalt perioodi 11.02.2023 kuni 28.04.2023 (s.o ülesütlemine) eest intressi 10,55 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid (vt ka 2-21-13098/50, p 24). 3
6. Kokkuvõtlikult mõistab kohus VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 ning VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2000 eurot ja seadusjärgse intressi 10,55 eurot. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. 16.

§ 163lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 4