3-23-2775/6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2775 Määruse kuupäev 8.8.2024 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes Menetlusosalises Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.
2. Jätta menetlusabi taotlused läbi vaatamata.
3. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja tähemärgiga. nimi Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Kinnipeetav X esitas 5.12.2023 kaebuse. Kaebaja esitas 17.12.2023 kaebuse täienduse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes, märkides, kui kohus peab antud summat ebamõistlikult suureks, siis palub ta kohtul vanglalt välja mõista summa, mis oleks kohtu hinnangul ja ka arvates proportsioonis antud rikkumisega. Kaebaja kurdab, et vangla rikub tema õiguseid, kaebaja helistas 22.9.2023 kella 4:20.ajal valveruumi ja palus valvur Saimon Pannikul teavitada peavalvet ja ühtlasi ka valvemeedikut tema haigestumisest ning soovist teha Covid19-testi. Valvur keeldus seda tegemast põhjendusega, et tegemist ei ole erakorralise asjaga ning tema peavalvet ja valvemeedikut sellega tülitama ei hakka jj.
5. Tartu Vangla vastas kohtunõudele ja 29.11.2023 otsusest nähtub, et : „22.09.
6. a käis taas X elukambris pereõde. Kinnipeetav soovis teha uuesti koroonaviiruse testi, mille tulemus oli negatiivne. Tartu Vangla hinnangul toetab meditsiiniosakonna juhataja e-kirjast nähtuv järeldusi, milleni Taru Vangla eespool on jõudnud. Meditsiiniosakonna juhataja kinnitusel hakkas X ülemiste hingamisteede viirushaigustele viitavaid sümptomeid pereõele kurtma 21.09.
7. a. Samal päeval tehti ka koroonaviiruse test, mis osutus negatiivseks. P. Kooli ekirjast nähtub, et ka 22.09.
8. a sai X koroonaviiruse testi teha. Ka selle testi tulemus osutus negatiivseks. Tartu Vangla hinnangul ei saanud asjaolu, et kinnipeetavale ei võimaldatud 3-23-2176 koroonaviiruse testi tegemist kohe 22.09.
9. a varahommikul, põhjustada kinnipeetava tervisele kahjulikke mõjusid. Ka P. Kool kinnitab oma 22.11.
10. a e-kirjas, et X tervisekaardist ei nähtu, et kinnipeetava tervis oleks saanud kahjustada seetõttu, et valvur ei teavitanud 22.09.
11. a varahommikul meditsiiniosakonda sellest, et X on haigestunud. P. Kool selgitas täiendavalt, et ka 25.09.
12. a käis pereõde X kambris. Kinnipeetava kaebused pereõele olid jäänud samaks, mis eelmistel päevadel. Kinnipeetavale tehti ka koroonaviiruse test, mille tulemus oli negatiivne. Seega toetavad tervisekaardi kanded Tartu Vangla järeldusi, et asjaolu, et X haigestumisest ja koroonaviiruse testi sooritamisest ei teavitatud 22.09.
13. a varahommikul meditsiiniosakonda, ei toonud enesega kaasa kahjulike tagajärgede tekkimist kinnipeetava tervisele“.
14. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
15. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis antud piiri ei ületa, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
16. Haldusasja materjalide järgi on vastustaja leidnud, et kaebaja tervisekaardi kanded toetavad Tartu Vangla järeldusi, et asjaolu, et X haigestumisest ja koroonaviiruse testi sooritamisest ei teavitatud 22.09.
17. a varahommikul meditsiiniosakonda, ei toonud enesega kaasa kahjulike tagajärgede tekkimist kinnipeetava tervisele. Kohus nõustub vastustaja järeldustega ja märgib, et P. Kooli e-kirjast nähtub, et ka 22.09.
18. a sai X koroonaviiruse testi teha. Ka selle testi tulemus osutus negatiivseks. Tartu Vangla hinnangul ei saanud asjaolu, et kinnipeetavale ei võimaldatud koroonaviiruse testi tegemist kohe 22.09.
19. a varahommikul, põhjustada kinnipeetava tervisele kahjulikke mõjusid. Ka P. Kool kinnitab oma 22.11.
20. a e-kirjas, et X tervisekaardist ei nähtu, et kinnipeetava tervis oleks saanud kahjustada seetõttu, et valvur ei teavitanud 22.09.
21. a varahommikul meditsiiniosakonda sellest, et X on haigestunud. P. Kool selgitas täiendavalt, et ka 25.09.
22. a käis pereõde X kambris. Kinnipeetava kaebused pereõele olid jäänud samaks, mis eelmistel päevadel. Kinnipeetavale tehti ka koroonaviiruse test, mille tulemus oli negatiivne. Seega võib kaebust pidada väheperspektiivikas, ei nähtu, et kaebajale oleks võinud sellest niivõrd raske tagajärg tekkida, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist.
23. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. 2 3-23-2176
24. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
25. Kirjeldatu alusel vangla tegevuses puudub õigusvastasus ja kaebajale ei ole kahju tekkinud, mistõttu kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi ei saa täidetuks lugeda. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastada.
26. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
27. Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3