← Eesti

2-21-11134/97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2024 Rakvere Kohtuasja number 2-21-11134 R. K. (endine O.) hagis S. O. vastu kaasom

§ 632lg 1).

ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtu menetluses on R. K. (endine O.) hagi S. O. vastu kaasomandi lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes ja S. O. vastuhagi R. K. vastu lahusvara tuvastamise, kaasomandi lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes.
  2. Maakohus rahuldas 17.05.2022 taotluse osaotsuse tegemiseks, lahendamaks vaidlust V kinnistu ühisvara või lahusvara hulka kuulumise osas ja tegi 21.06.2022 osaotsuse, milles tuvastas, et 21.07.2015 R. K. (O.) ja S. O. poolt omandatud V kinnistu (registriosa number XXX) on R. K. ja S. O. ühisvara, s.o R. K. ja S. O. on V kinnistu ühisomanikud (Perekonnaseaduse § 25 ja asjaõigusseaduse § 70 lg.1 ja 2).
  3. 22.01.2024 toimunud kohtuistungil määratlesid pooled ühisvaraks oleva vara väärtuse ning kuidas ühisvara poolte vahel jaguneb või jagada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et R. K. hagi ja S. O. vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks tuleb rahuldada osaliselt.
  5. Hagi ese: kaasomandi lõpetamine ja ühisvara jagamine.
  6. Pooled saavutasid 22.01.2024 kokkulepe ühisvara maksumuse ja jagamise osas.
  7. Poolte vahel jäi alles vaidlus selle üle, kas kohus peaks arvestama seda, et V kinnistu osteti S. O. lahusvara arvelt. Samuti vaidleb S. O. vastu sellele, et M. V.lt saadud laen on ühiskohustus. R. K. poolt väidetav kohustus Holm Pank ees tegelikkuses puudub. R. K. palub kohtul arvestada ühisvara jagamisel kasutuseelist. Maamaksu tagastus.
  8. Pooled leppisid kokku järgmises : 4

(9)8.1 S. O.le jääb vara: 1) V kinnistu hind 195 000 eurot 2) sõiduauto VOLKSWAGEN SHARAN 1500 eurot 3) ATV CAN-AM "L" OUTLANDER reg nr XXX (Lisad: lumesahk, järelkäru) 6500 eurot 4) mootorratas Honda Shadow
(750)2000 eurot 5) paat, mootor ja lisa tarvikud paadile, kalandustarbed 800 eurot 6) rehvimontaažipink 800 eurot 7) rehvitasakaalustuspink 550 eurot 8) autotõstuk 800 eurot 9) piduri silindri suruabi komplekt 10 eurot 10) suurem (nõukogudeaegne) kompressor 11) lehepuhur 150 eurot 12) murutraktor Cub Cadet 2000 eurot 13) survepesur KÄRCHER 200 eurot 14) mahlapress 10 eurot 15) järkamissaag koos raamiga 275 eurot 16) võimsam mootorsaag 17) sülearvuti (laptop) Lenovo 18) veeboiler Thermor 75 eurot, 19) külmkapp Ariston 150 eurot 20) sügavkülmik Whirpool 160 eurot, 21) pesukuivati 125 eurot 22) nõudepesumasin 100 eurot 23) uuem pesumasin jääb 24) joogikülmik 60 eurot 25) pehme mööbel ja muud mitmesugused elektriseadmed 26) printer koopiamasin 30 eurot 27) nõudepesumasin 100 eurot Kokku saab S. O. vallasvara summas 16 325 eurot ja kinnisvara summas 195 000 eurot. Tõendamist ei leidnud, et paadimootor oleks S. O. lahusvara. 8.2 R. K.le jääb alljärgnev vara: 1) auto järelkäru RESPO 750M331L150PLH + kattekaas, reg nr XXX 1200 euro 2) sõiduauto Hyndai 10 750 eurot, 3) OÜ R osaväärtus 822 eurot, 4) kamin 200 eurot 5) õunapurusti 100 eurot 6) väiksem kompressor 7) garaaži tungraud (nelja ratta peal) 300 eurot 8) vähem võimsam mootorsaag 9) lauaarvuti (tööarvuti) 10) vanem pesumasin 11) mullafrees 125 eurot 12) köögikombain Kenwood KM286 150 eurot 5
(9)Kokku R. K. vallasvara väärtusega 14 147 eurot. 8.3 Enampakkumisele läheb järgmine ühisvara: auto diagnostika seade, tungraud (tavaline), õhupadrunikomplekt, voodi (magamistoas), vedrukammitsate komplekt, dünamomeetri võti, padrunite komplekt, keermelõikuri komplekt, käigukasti võtmete komplekt, minipadrunite komplekt, Start Booster akudega, akulaadija Optimate 4 B-3300, elektrigeneraator POWERPLUS 2015, elektrikäi Verto 51G-450, vanaõli vaakumkoguja ja õlivahetus seadmed, manuaalmuruniiduk, käsimuruniiduk (üks on bensiinimootoriga üks on ilma mootorita), lihvimismasinad, akutrell, lööktrell, platesaag ja kreissaag, tikksaag, elektrisaag Makita, muusikakeskus. Pooled otsustasid, et ühisvara jagamisest jäävad välja järgmised esemed: fotoaparaat, arvutiväline kõvaketas, elektripliit Indesit, fritüürid, kalavõrgud, kalastustarbed, elektridrell, õuemööbel õmblusmasinad kolm tükki (2 overlock on lahusvaraks), lineaar ehk tiigersaag, televiisor Samsung, kamin, mis osteti koos majaga ning sisaldub maja hinnas, kaks murutrimmerit, mis on juba jagatud, riidekirst, vokk. Viimati nimetatud asjad on poolte vahel juba jagatud.
  1. V kinnistu. PkS § 37 lg.3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjas ei leidnud tõendamist, et pooled oleksid ühisvara omandamisel või kooselu ajal otsustanud jagada teisiti, kui PkS § 37 lg.3 seda sätestab (ühisvara jagatakse võrdsetes osades). Pooled sõlmisid abielu 29.08.
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistusraamatusse on R. K. ja S. O. kantud 21.07.2015 kinnistu V ühisomanikena, s.o kinnistu omandati abielu ajal. Samuti ei leidnud asjas veenvalt tõendamist, et S. O. panus oleks olnud märkimisväärselt suurem, kui R. K. panus: S. O. tõendab oma väiteid kontoväljavõttega, mille kohaselt S. O. on tasunud 20.07.2015 M.R. kontole 50 000 eurot, selgitusega „maa, maja ost“. S. O. kontolt on 22.07.2015 tasutud M. R. kontole 10 000 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et 01.07.2015 on S. O. oma pangaarvelt välja võtnud sularaha 75 000 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et S. O. kontole on laekunud 19.06.2015 ja 22.06.2015 Triniti Advokaadibüroolt 96 875 ja 53 066,78 eurot vastavalt deponeerimilepingule tema isalt saadud pärandiosa eest ja hageja emalt H. O.lt 30.06.2015 ülekandest tulenevalt 120 000 eurot. Kuigi S. O. on 20 päeva enne kinnistu ostmist võtnud kontolt välja sularahana 75 000 eurot, ei tõenda see asjaolu, et tegelik V kinnistu hind oli suurem, kui ostulepingusse oli märgitud ja S. O. pidi täiendavalt maksma veel 75 000 eurot. Nimetatud väite seavad kahtluse alla tunnistajate U. U. ja S. T. ütlused. Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka tunnistajate H. O., S. O. ja T. O. ütlused. H. O. ütluste kohaselt investeeris S. pärandiks saadud raha oma elamisse. Nimetatud väitest on mõistetav, et S. O. on teinud investeeringuid seoses V kinnistuga, kuid see ei tõenda väidet, et kinnistu müügihind oli lepingus märgitust erinev. S. O. ja T. O. ütlused põhinevad S. O.lt kuuldule ja seetõttu ei pea kohus neid tõenditeks, mis kinnitavad S. O. väite õigsust. Maakohus on seisukohal, et asjas puudub alus V kinnistu jagamisel võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks ning S. O. taotletud tasaarvestuse kohaldamiseks seoses sellega. S. O.lt tuleb välja mõista R. K. kasuks enamsaadud ühisvara hüvitamiseks 99 748 (üheksakümmend üheksa tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa eurot), millest kinnistu S. O. 6
(9)ainuomandisse jätmise tõttu omandikaotus hüvitis on 97 500 eurot ja eurot enamsaadud vallasvara hüvitis on 2248 eurot
  1. M. V.ilt saadud laen Nimetatud kohustust tõendab 18.08.2020 R. K. (O.) poolt allkirjastatud võlakiri, mille kohaselt R. K. laenas 6000 eurot viie aasta peale igakuise tagasimaksega 100 eurot kuus kuni laen on täies mahus tasutud M. V.ile. Kohtule esitatud ts. asjas 2-21-XXX tehtud otsusest tuleneb, et pooled elasid abielulistes suhetes koos kuni oktoobrini 2000, mil R. K. lahkus perekonna ühisest kodust. Tunnistajana 17.05.2022 toimunud kohtuistungil ärakuulatuna M. V. andis ütluseid, mille kohaselt on ta andnud korduvalt R. K.ule laenu pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (paadi ja kasvuhoone jaoks jms. PkS § 29 lg.4 kohaselt PkS § 29 lg.1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus Tehingu jaoks, mille abikaasa võib teha iseseisvalt, ei ole teise abikaasa nõusolekut vaja. PKS § 29 lg 1 teises lauses on sätestatud eriregulatsioon, mille järgi eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kui abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust. Teise abikaasa nõusoleku eeldus on sätestatud eesmärgiga hõlbustada igapäevast tsiviilkäivet (Riigikogu XI koosseis, 543 SE II, lk 1). Kolmandad isikud saavad eeldusele tuginedes teha tehingu ka ühe abikaasaga, kuid teisele abikaasale jääb võimalus tugineda enda nõusoleku puudumisele ning käsutustehingu tühisusele PKS § 31 lg 1 mõttes. Eriregulatsioon sisaldub ka PKS § 29 lg 1 kolmandas lauses, mille järgi võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Neid tehinguid saab üks abikaasa teha iseseisvalt ka ühisvara ühise valitsemise korral. Teine abikaasa ei saa sel juhul enda nõusoleku puudumisele tugineda. Kumbki abikaasa võib sõlmida iseseisvalt võlaõiguslikke lepinguid kolmandate isikutega. Antud juhul ei oma tähtsust milleks konkreetselt R. K. M. V.ilt laenatud raha kulutas- kas see kulutati paadi või kasvuhoone ostmiseks või ühisvaraks oleva auto remontimiseks. Kõik need kulud mahuvad ühe nimetuse alla- pere igapäevased vajadused. Ka paat ja kasvuhoone kuuluvad ühisvara hulka. Kohus on seisukohal, et M. V.ilt võetud laenu puhul on tegemist ühiskohustusega. R. K. soovis, et kohustus jääb tema kanda ja S. O.lt tuleb seetõttu välja mõista hüvitis ühise kohustuse ülevõtmise eest 3 658.00 eurot ( 5400 +1916 :2). maakohus on seisukohal, et hageja nõue on selles osas põhjendatud.
  2. Kohustus Holm Pank ees PkS § 37 lg.1¹ kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et ühisvarana saab jagada varasuhte lõppemise ajal olemas olevaid esemeid. Maakohus on seisukohal, et hagi esitamise ajaks oli poolte ühiskohustus Holm Panga ees täidetud ja seega nimetatud kohustust käesolevas otsuses jagada ei tule. Krediitkaardi kontojääk 7
(9)1916,56 on kasutamata krediit, millest kohustust ei ole tekkinud. Kaardi valdaja võis, kuid ei pidanud seda jääki kasutama.
  1. V kinnistu kasutuseelisest tekkinud hüvituskohustus TsÜS § 62 kohaselt esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi. Ühisomandi puhul ei saa kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühismitte ainukasutusega. Ühisvara jagamisel lasub ühisvara väärtuse tõendamise koormus mõlemal poolel selliselt, et kui pool esitab tõendi jagatava ühisvara väärtuse kohta, siis peab teine pool juhul, kui ta ei nõustu teise poole esitatud tõendiga ühisvara väärtuse kohta, esitama omapoolse tõendi ühisvara väärtuse kohta. R. K. on leidnud, et kuna poolte ühisvaraks olev kinnistu asub samuti mere ääres, siis on kinnistu üürihind kohaliku keskmise turuhinna järgi oleks ca 700 eurot kuus, s.h kogu hoonete sisustus ja tehnika Seega oleks alates 01.10.20 kuni hagi esitamiseni kasutamiseelise väärtus summas 700 x 7 kuud + 15 päeva= 5 283,71 eurot, millest ½ = 2 641,85 eurot kuulub hagejale hüvitamiseks. S. O. vaidles kasutuseelisest tekkinud hüvitusnõudele vastu, kuid ei esitanud omapoolsed tõendeid ühisvara (kasutuseelise) väärtuse kohta. Kohtule esitatud ts. asjas 2-21-XXX tehtud otsusest tuleneb, et pooled elasid abielulistes suhetes koos kuni oktoobrini 2000, mil R. K. oli sunnitud perekonna ühisest kodust V kinnistul lahkuma. Kohus hindab seda asjaoluna, kus üks kinnistu ühisomanikest ei saanud talle kuuluvat omandit kasutada, sest teravnenud peresuhted ei võimaldanud edasist kooselu ühises kodus. Vaidlust ei ole selle üle, et S. O. jäi elama V kinnistule ja elab seal siiani. Kohtule esitatud ekspert V. L. 31.10.2023 arvamusest tuleneb, et tegemist on kahest katastriüksusest koosneva mereäärse kinnistuga, mille suurus on kokku 48 059 m
  2. Hoonestus koosneb elamust, saunahoonest, garaažist kuurist, grillimajast ja aiamajast (lisaks muud rajatised nagu näiteks kasvuhoone). Hinnatav vara asub XXX. Kinnistu piirneb merega. Lähiümbruses paiknevad valdavalt üksikelamud ja suvemajad (hajaajastus). Elamu ehitusaasta 1991-
  3. Suletud netopind on 150,6 m
  4. Ruumiplaneeringult I korrus 8
(9)suur esik-veranda, trepihall, köök-söögituba, elutuba ja vannituba/WC. Lisaks terrass. II korrus - 2 magamistuba, garderoob ja dushiruum/WC. Lisaks rõdu. Veevarustus tuleb lokaalsest puurkaevust ja kanalisatsioon on lokaalne. Elamul on puuküte. Nimetatud kirjeldusest tuleneb, et R. K. pakutud kasutuseelise väärtus võib vastata tegelikule väärtusele. S. O. ei ole esitanud tõendeid kasutuseelise teistsuguse väärtuse kohta. Maakohus on seisukohal, et S. O.l on olnud kasutuseelis ning tal on tekkinud R. K. suhtes kasutuseelisest hüvitamiskohustus, sest R. K. ei saanud talle kuuluvat omandit kasutada.
  1. S. O. lõplikest nõuetest ei nähtu, et S. O. nõuaks tasutud maamaksu hüvitamist. Samas kohus ei pea maamaksu nõuet ka põhjendatuks, sest arvestatud perioodil tasusid mõlemad pooled maamaksu, mille kohta esitas R. K. ka vastavad tõendid. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
  2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 173

lg 1,

§ 174lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta teeb kohus eraldi määruse peale käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.