) § 75 p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust, vaid seab RAB-ile kohustuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui teenuse osutamisega ei ole alustatud kuue kuu möödumisel tegevusloa väljastamisest.
p 3 kohta on seletuskirjas märgitud, et selle eesmärgiks on takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt.
p 3 on erisuseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks
-s sätestada erisus kaheaastasest perioodist, kuna kuuekuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning tegutsema asuda. Majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista ettevõtja seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.
p-ga 3 analoogsed sätted, mis annavad õiguse järelevalveasutusel tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui teenusepakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist, on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 lg 1 p 1. Alates 10.03.2020 kohaldatakse
lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). Kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema viidatud perioodil, tähendab see, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa RAB olla kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on jätkuvalt piisavalt tõhusad. Riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise 25.05.2021 riskihinnangus on määratletud, et virtuaalvääringu teenuse pakkumine on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Tegutsedes majandustegevuse valdkonnas, kus esinevad kõrgemad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ning sellest tulenevalt ka seadusandja poolt sellele sektorile kehtestatud täiendavad nõuded hoolsusmeetmete kohaldamisel, kui ka seetõttu, et see sektor peab tegutsemiseks taotlema tegevusloa, pidid ettevõttele olema teada tegevuse mittealustamisega seonduvad tagajärjed. Adressaat kinnitas 20.08.2021, et äriühing ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud. Alates 2021. a algusest on ettevõte teinud toiminguid, mis kogumis on olnud 2
-iga ettevõtte vastavusse viimine, kontori üürimine, töölepingute sõlmimine, koostööpartneritega läbirääkimiste pidamine ja sõlmimine). 4. SWYRE OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2021 kaebuse (täiendatud 15.09.2022) RAB 22.10.2021 otsuse nr 6-1/233-1 tühistamiseks ning RAB kohustamiseks ennistama tühistatud tegevusluba ja tegema tegevusloa kohta sissekanne majandustegevuse registrisse. Seadusandja on näinud
lg 1 p-i 3 ja MSÜS § 34 lg 2 ning MSÜS § 37 lg 2 p-i 1 koosmõjus ette järgmist tegevuslubade kehtetuks tunnistamise alused käiku: ettevõte taotleb tegevusluba ja saab tegevusloa; ettevõttel on alates tegevusloa saamisest kohustus alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul; kui tegevusluba peatatakse ajutiselt, ei tohi see toimuda pikemalt kui tegevusloa väljastamisest alates kaks aastat (ajutise peatamise korral loetakse, et tegevusluba ei ole antud hetkel ettevõttele antud ja kehtetuks tunnistamise alus tekib alles 2 a möödumisel). Kaebajal ei saanud olla kohustust alustada tegevusloa alusel teenuse osutamist kuue kuu jooksul, sest kaebaja oli enda tegevusloa ajutiselt peatanud. Tegevusluba loetakse ajutiselt loobumise perioodiks ettevõtjale mitteantuks ning tema tegevuse üle ei pea teostama järelevalvet. Pärast tegevuse taasalustamist on võimalik teha tema üle järelevalvet. Seetõttu katkeb
lg 1 p-st 3 tuleneva 6-kuulise perioodi arvestamine ajaks, millal tegevusest ajutiselt loobuti. Ka
seletuskirjast ei nähtu, et MSÜS § 34 lg-st 2 tuleneva õiguse kasutamine oleks välistatud.
lg 5 sätestab, et majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.
lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lg 1 p-s 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse samas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Tegu on siseviitelise normiga, mis ei võimalda virtuaalvääringu teenuse osutajate suhtes rakendada MERAS § 22 lg 2 p-i 1 ega KAS § 17 lg 1 p-i 1.
koosmõjus MSÜS §-ga 34 (sh ka MSÜS §-ga 37) reguleerivad eraldiseisvalt vastustaja viidatud küsimusi, mis tähendab, et analoogia kohaldamiseks puudub alus ja vajadus. MERAS ja KAS sätestavad kardinaalselt erinevad tegevusnõuded finants- ja krediidiasutustele võrreldes virtuaalvääringu teenuse osutajatega. Isegi kui tegevussektorist tulenevalt eksisteerib nende tegevuste vahel sarnasus, ei ole see alus
Äriplaan ei ole virtuaalvääringu teenuste osutajate tegevusloa taotlemisel kontrolliese (
Vastustaja oli alates 2017. a-st seisukohal, et MSÜS § 34 lg 2 alusel majandustegevuse ajutine peatamine peatab ka
Vastustaja esitas 25.06.2021 turuosalistele (mh kaebajale) teavituse senise halduspraktika muudatusest. Muudatusest teavitamine annab täiendava kinnituse sellele, et ligi 4 aastat on tõlgendatud
§-i 75 ja MSÜS §-i 34 koosmõju teisiti. Sätet on kohaldatud valikuliselt ka vaidlustatud haldusakti andmise ajal.
lg 1 p 3 rakendamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist ja vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti.
lg 1 p-s 3 märgitud „tegevusalal tegutsemine“ on määratlemata õigusmõiste, mis ei kätke endas pelgalt teenuse osutamise käivitamist klientide tehingute läbiviimise kontekstis, vaid tegutsemist laiemalt teenuse osutamise ettevalmistamisel. Tegevusalal tegutsemiseks tuleb lugeda ka seda, kui teostatakse tegevusala spetsiifilisi teenuse käivitamise ettevalmistusi ja/või kui ollakse teenuse osutamiseks valmis, aga ükski klient ei ole 3
§-s
p 3 eesmärk on vältida tegevusloa kasutamist kuritegelikel või mitte sihipärastel eesmärkidel, Eesti riigi maine kahjustamist ja tegevusloa väärtuse devalveerumist (vt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskiri, lk 59). Arvestada tuleb MSÜS § 34 lg 5 tähendust. MSÜS § 34 lg 5 on erisäte MSÜS § 34 lg 2 suhtes ning toob sisse erisuse, et teatud tegevusvaldkondades ei ole võimalik majandustegevust ajutiselt peatada, sest see tuleneb valdkonna spetsiifikast. Näiteks seetõttu, et majandustegevusest ajutise loobumise perioodil ei ole võimalik ettevõtte üle teostada järelevalvet ning ei ole võimalik tuvastada, millal ta ei vasta enam nõuetele, mis on tegevusloa olemasoluks kohustuslik. Seadusandja tahe on lähtuvalt
p-st 3 ja MSÜS § 34 lg-st 5 tagada turul tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvus ja usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud minimaalsena seeläbi, et nad kasutaksid tegevusluba sihipäraselt, asuksid õigeaegselt tegema tegevusloa valdkonnas ja seda kuue kuu jooksul, ning vastupidisel juhul tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks, sest ettevõtte kohustust asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ei ole võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Halduspraktika muutmine on õiguspärane. Isegi kui ettevõte loobub ajutiselt majandustegevusest, siis ei peata see kohustust asuda kuue kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal. Vastustaja teatas halduspraktika muutmisest ette. Tallinna Ringkonnakohus märkis 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat. Analoogia kohaldamine MERAS § 22 lg 2 p-ga 1 ja KAS § 17 lg 1 p-ga 1 on asjakohane. Alates 10.03.2020 kohaldatakse
lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenuse pakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). Seadusandja viitab
-i seletuskirjas kahju ärahoidmisele, mida on tõenäoliselt silmas peetud ka MERAS-i ja KAS-i vastavate sätete kehtestamisel. MERAS-i ja KAS-i põhimõtted on olulised ka virtuaalvääringu valdkonnas.
Sätte eesmärk on takistada olukordi, kus tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt. Seadusandja on 4
Väited kaalutlusõiguse ebaõigest teostamisest ei ole põhjendatud. Kaebaja selgitas 12.10.2021 seisukohas, et ta on alates 2021. a algusest teinud üksnes toiminguid, mis on kogumis olnud suunatud äriühingu äriplaani elluviimisele – nt hankinud kontoripinna, organiseerinud raamatupidamisteenuse osutamise, sõlminud töölepinguid, pidanud läbirääkimisi koostööpartneritega, sõlminud teenuse osutamiseks vajalikke muid lepinguid jm. Tegevusloa väljastamise järel ei ole kaebaja osutanud virtuaalvääringu teenust (vt
Ettevalmistavate tegevuste läbiviimist virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks ei saa pidada taotletud tegevusalal tegutsemiseks
Vastupidise tõlgenduse korral ei täidaks
p 3 oma eesmärki ehk seda, et tegevusloa taotleja alustaks esimese kuue kuu jooksul tegevusega, vaid ta võibki tegevusega alustamise edasi lükata väitega, et majandustegevus on alles ettevalmistusfaasis. Sellisel juhul ei oleks selgust mh selles, kas ja millal tegevusloa saanud ettevõtja üldse reaalse majandustegevusega alustab. Kaebaja väited ettevalmistuste tegemisest ning seisukoht, et kaebuse esitamise ajaks oli teenus käivitamiseks valmis (puudus vaid tegevusluba), on seejuures paljasõnalised.
27.11.2017 jõustunud
-i üheks eesmärgiks on olnud vältida tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist kasutamist, vähendades sellel eesmärgil perioodi, mille jooksul peab ettevõtja oma majandustegevusega alustama (vt eelnõu seletuskiri). MSÜS § 37 lg 2 p 1 sätestab, et majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks mh juhul, kui majandustegevusega ei ole alustatud kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või majandustegevust ei ole teostatud kahe aasta jooksul. Asjaolu, et kaebaja ei ole tõendanud tegevuse ettevalmistamist ja vaid seitse päeva pärast tegevusloa saamist majandustegevuse peatamine viitavad, et kaebaja taotles tegevusluba n-ö igaks juhuks või muudel eesmärkidel, mitte soovist asuda ise tegevusloaga lubatud tegevusalal tegutsema. MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 ei ole praegusel juhul asjakohased. Need ei reguleeri virtuaalvääringu valdkonna tegevuslubade väljastamist ega kehtetuks tunnistamist. Samuti võimaldavad MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 kaalutlusõiguse teostamist, erinevalt
Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, sest
-s puudub lünk, mida on vaja teiste seaduste abil täita. Majandustegevusest ajutiselt loobunud isik ei vabane
MSÜS § 34 lg 2 sätestab, et majandustegevusest loobumine on ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada 5
ette ei näe. Tallinna Halduskohus on 15.09.2022 otsuse nr 3-21-2857 p-s 28 märkinud, et kui
lg 1 p-i 3 kohaldamine oleks välistatud olukorras, kus ettevõtte majandustegevus on peatunud, siis muutuks norm sisutühjaks. See annaks ettevõtjatele võimaluse seadusele mittevastamisel oma majandustegevuse algust enda suva järgi edasi lükata ning seadusandja eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati, jääks täitmata. Need seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas. Olukord, kus tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust pakkuma taotluses kirjeldatud viisil vahetult pärast tegevusloa saamist (s.o hiljemalt 6 kuu jooksul), tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ning on vastuolus
-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (
Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal puudub kindlus, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud
ei keelanud majandustegevusega alustanud ettevõtjal tegevusluba ajutiselt peatada. Alles 15.03.2022 jõustunud
6 järgi ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkuja enam ajutiselt tegevusluba peatada. Samuti jõustus 15.03.2022
lg 1 p 5, mille kohaselt ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus olla peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuks kuuks. Eelnevast aga ei saa järeldada, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud
p-i 3 ja MSÜS § 34 lõikeid 2 ja 5 võis tõlgendada selliselt, et majandustegevusega alustamiseks ette nähtud 6-kuuline periood peatus / lükkus edasi ajaks, mil ettevõtja oli ajutiselt tegevusloa peatunud. RAB-i varasem praktika võis olla õigustatud üksnes enne 27.11.2017 jõustunud
-i alusel, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamine majandustegevusega alustamata jätmise tõttu oli sätestatud diskretsioonilisena (vt Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 otsus nr 3-21-2858, p 13). RAB-i varasem ebaõige halduspraktika ei andnud kaebajale õiguspärast ootust sellele, et tema suhtes tehakse erand ning jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10 ja Riigikohtu 29.05.2006 otsused nr 3-3-1-23-06, p 12 ja nr 3-3-1-53-04, p 13). Ka asjaolu, et RAB ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks jõudnud uut halduspraktikat rakendada (kõigi) teiste ettevõtjate suhtes, ei anna alust järelduseks, et RAB on isikuid kohelnud ebavõrdselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. SWYRE OÜ esitas 21.11.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus ning teha asjas uus otsus, millega tühistada RAB 22.10.2021 otsus nr 6-1/233-1; kohustada RAB-i ennistama tühistatud virtuaalvääringu teenuste osutamise tegevusluba nr FVT000429 ja tegema tegevusloa kohta 6
eelnõu seletuskirjast ekslikud järeldused. Seadusandja eesmärk, mida
p-st 3 tuleneva 6-kuulise perioodiga on taotletud, on seisnenud kehtivate tegevuslubade vähendamises, sest turul on palju kehtivaid tegevuslubasid, mille omajad ei osuta tegelikult virtuaalvääringu teenuseid. Tegevuslubade kehtivus nähtub majandustegevuse registrist. Seletuskirjas toodud eesmärkide saavutamiseks ei olnud põhjust apellandi tegevusluba kehtetuks tunnistada, sest tema tegevusloa kehtivus oli registrist avalikult nähtuvalt peatatud. Tegevusloa kehtivus ei saa devalveeruda, kui registrist nähtub, et see on peatatud. MSÜS eelnõu seletuskiri viitas § 34 lg-te 1 ja 2 puhul asjaolule, et sama küsimus on olnud enne MSÜS-i vastuvõtmist reguleeritud MTRS §-s 25. MTRS § 25 lg 3 sätestab, et registreeringule lisatakse kehtivuse ajutist peatamist kajastav märge ning ettevõtjat, kelle registreering erinõudega tegevusalal on peatatud, ei loeta sellel tegevusalal registreerituks. Sellest tuleb järeldada, et tegevusluba loetakse mitteantuks ajaks, mil isik on ettevõtlusest ajutiselt loobunud. Sel ajal ei pea tema tegevuse üle tegema järelevalvet ja seda saab teha pärast tegevuse taasalustamist.
lg 1 p-st 3 tulenev 6-kuuline tähtaeg katkeb ajaks, mil isik loobub ettevõtlusest. Seadusest ega seadusandluse alusmaterjalidest ei nähtu, et seadusandja soov oleks olnud MSÜS § 34 lg-s 2 sätestatud institutsioonist virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade kontekstis hälbida. MSÜS § 34 lg 5 näeb ette majandustegevuse jätkamise kohustuse.
p 3 ei kohustanud apellanti tegevusloa saamise järel kuue kuu jooksul majandustegevusega tegelema. Apellandi väidete õigust kinnitab asjaolu, et 15.03.2022 jõustunud
sätestab, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei saa esitada MSÜS § 34 lg-s 2 sätestatud majandustegevusest ajutiselt loobumise teadet.
p-i 3 ei ole seejuures muudetud.
lg 5 näeb alates 15.03.2022 ette, et kõigi majandustegevusest ajutise loobumise teate esitanud virtuaalvääringu teenuse pakkujate, kes ei ole 15.03.2022 seisuga oma majandustegevust taasalustanud, majandustegevus loetakse taasalustatuks alates 15.06.
p 3 ja MSÜS § 34 lg 2 rakendamist selliselt, et virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevuslubasid oli võimalik ajutiselt peatada pikemaks kui 6 kuuks. Majandustegevusest ajutine loobumine oli 2021. aastal lubatud pikemaks perioodiks kui 6 kuud, aga see ei saanud kesta kauem kui 2 aastat ning seadusandja eesmärk seoses
p-st 3 tuleneva tähtaja lühendamisega puudutas üksnes kehtivaid tegevuslubasid, mitte registrisse kantud ajutiselt peatunud tegevuslubasid. Halduskohus jättis hindamata tõendid, millest nähtub, et apellandil oli kavatsus asuda teenuseid osutama. 7
Seda ei saa tõlgendada imperatiivsena vajaduse tõttu tõlgendada sätet põhiseaduspäraselt. Sätet ei saa lugeda imperatiivseks ka vastuolulise halduspraktika, tagasiulatuva mõju keelu ja õiguspärase ootuse põhimõtte tõttu. Halduspraktika muutmisest teavitas RAB 26.06.2021 teavitusega. Selle teavituse järgi pidid tegevusloa omajad alustama tegutsemist hiljemalt 6 kuu jooksul tegevusloa saamisest. Kuna apellandile väljastati tegevusluba 29.01.2021, pidi ta tegevust alustama ühe kuu jooksul halduspraktika muutmisest. Halduspraktika muutmine ei olnud lubatav nii, et apellandile jäi aega tegevusega alustamiseks vähem kui 6 kuud teavitusest. Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise vältimiseks oleks RAB pidanud selgitama välja, millal apellant kavatseb teenuse osutamisega alustada, milliseid ettevalmistavaid toiminguid on tehtud ja milline tähtaeg on proportsionaalne. Vastustaja ei ole täitnud uurimiskohustust. Halduskohus asus ekslikult seisukohale, et kuna apellant ei olnud ühelegi kliendile veel teenust osutanud, siis ei ole ta teenuste osutamist alustanud. Isegi kui apellant peatas enda majandustegevuse ajutiselt, et viia läbi ettevalmistusi teenuste käivitamiseks, siis oli apellandil teoreetiliselt valmidus rahakotiteenuse pakkumiseks ka enne majandustegevuse ajutist peatamist. Puudus klient, kes oleks teenuse ostmise sooviga apellandi poole pöördunud. Tegevusalal tegutsema asumine ei ole võrdsustatav kliendi leidmisega. Praegune vaidlus ei ole võrreldav haldusasjaga nr 3-21-
Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, sest kaebaja kinnitas haldusmenetluses, et ta ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. 10.
p 3 sõnastus („Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates“) ei võimalda asuda seisukohale, et selles mõistetakse tegevusalal tegutsema asumise all ka üksnes ettevalmistuste tegemist tegevusloa alusel tegutsema asumiseks. Halduskohus selgitas õigesti, et ettevalmistuste tegemine virtuaalvääringu teenuse pakkujana tegutsema asumiseks ei nõua tegevusloa olemasolu. Seetõttu ei pidanud vastustaja ega halduskohus koguma ega hindama tõendeid, mis võiksid kinnitada kaebaja poolt ettevalmistuste tegemist tegevusloa alusel tegutsema asumiseks. Kuna seadusega oli ette nähtud tähtaeg sellel tegevusalal tegutsema asumiseks pärast tegevusloa saamist ja sellise tähtaja järgimiseks pidi olema tõhus kontrollimehhanism, ei ole sätet võimalik tõlgendada ka nii, et ettevõtja pidi kuuekuulise tähtaja lõpuks olema valmis pakkuma klientidele virtuaalvääringu teenust, kuid mitte tegema teenusepakkujana ühtki virtuaalvääringu teenuse valdkonna tehingut.
p 3 kohaldamine muutuks sätte vastupidise, laia tõlgendamise korral võimatuks, sest RAB-il on kontrolli käigus väga keerukas tuvastada tegevusloa omaja valmisolekut teenust osutada ja soovi seda teha. Tegevusloa omaja võib igal juhul väita, et kliendi pöördumise korral oleks võinud teenusepakkuja teha ettevalmistusi tehingu tegemiseks või ka juba tehingu teha. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusalal tegutsemiseks pidada ka klientidele kättesaadav olemist teenuse osutamise tingimuste üle läbirääkimisteks, võiks mistahes juhul lugeda tegevusloas nimetatud tegevusalal tegutsemist alustatuks. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas sätte eesmärgiga. Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et kuna kaebajal ei olnud sõlmitud ühegi kliendiga teenuse osutamise lepingut, ei olnud ta hakanud tegevusloas nimetatud tegevusalal tegutsema. 11. Halduskohus selgitas õigesti, et
Sätte sõnastus kinnitab, et RAB-il tuli virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba tunnistada kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Põhiseaduskonformsuse tagamiseks sätte tõlgendamine nii, et see jätaks RAB-ile kaalutlusõiguse, võiks kõne alla tulla vaid siis, kui imperatiivsus tooks kaasa sätte põhiseadusevastase rakendamise. Praeguse juhtumi asjaolud ei viita, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal tegutsema mitteasumise tõttu oli põhiseadusega vastuolus. Äriplaan ja kavatsus virtuaalvääringu teenust pakkuda pidid kaebajal olema juba tegevusloa taotlemisel. Nõuet alustada teenuse osutamisega kuue kuu jooksul tegevusloa saamisest ei saa pidada 9
eesmärkide saavutamiseks. Riskide muutumise tõttu peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad oma riskikäsitlusplaani (kontrollimeetmeid) pidevalt ajakohastama ja ka RAB-i järelevalve peab olema pidev. Avalikes huvides on ära hoida tegevusloa taotlemist nii, et ettevõtja ei asu kiiresti tegevusloa alusel tegutsema. Piirangut ei muuda põhiseadusevastaseks ka see, et RABi varasem praktika lubas ettevõtjal majandustegevusest ajutiselt loobuda ning kaebajale jäi aega virtuaalvääringu teenuse osutamisega alustada vaid üks kuu, arvates RAB-i praktika muutmist selgitavast teatisest. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta alustas ettevalmistusi teenuse osutamiseks, kuid ei suutnud neid õigeaegselt lõpetada. RAB-i teatisest kuni vaidlustatud haldusakti andmiseni oli möödunud viis kuud ning tõendid ei kinnita, et selleks ajaks oli kaebaja virtuaalvääringu teenuse osutamist alustanud. 12. MSÜS § 34 lg 2 ei ole selline erinorm
Tegevusalal tegutsemise ajutine peatamine ei olnud kuni
15.03.2022 jõustunud muudatusteni keelatud, kuid halduskohtuga tuleb nõustuda, et kaebaja tõlgendus võimaldaks ettevõtjal minna
Kuuekuulist tähtaega teenuse osutamisega alustamiseks ei nähtud ringkonnakohtu hinnangul seaduses ette üksnes seetõttu, et viia kehtivate tegevuslubade arv vastavusse tegelikult virtuaalvääringu teenust osutavate ettevõtjate arvuga, vaid ka selleks, et tagada paremini rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ülesannet, suunates RAB-i vahendid neisse menetlustesse, mis on tegelikult
eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Ettevõtja, kes soovib alustada virtuaalvääringu teenuse osutamist, peab esitama tegevusloa taotluse vahetult enne teenuse osutamise alustamist, et hinnang ettevõtja riskikäsitlusplaanile ja kontrollimehhanismidele oleks ajakohane. MSÜS § 34 reguleerib kõigi ettevõtjate tegevust mistahes ettevõtlussektoris ning virtuaalvääringu teenuse osutajatele tulenevate nõuete eesmärk jääks seda sätet erinormina käsitades saavutamata. 13. 15.03.2022 jõustunud
ja § 1183 lg 5 ei anna alust järeldada, et majandustegevuse ajutine peatamine oli virtuaalvääringu tegevusloa omajal varem lubatud tegevuse alustamisest arvates pikema kui kuuekuulise tähtaja jooksul. Seadusandja tahet
p 3 ja MSÜS § 34 kehtestamisel ei saa esiteks järeldada hilisematest seadusemuudatustest. 15.03.2022 jõustunud seadusemuudatuste andmisel võis seadusandja seni kehtinud seadust mõista valesti; seadusandja tahe võis olla aga ka selgelt välistada virtuaalvääringu teenuse pakkujate poolt oma majandustegevuse ajutine peatamine tegevusloa saamisest alates isegi lühikeseks ajaks või pärast virtuaalvääringu teenuse osutamisega alustamist (st teenuse osutamisega alustamise järel).
lg 5 tõlgendamisel ei ole oluline, kas praktikas oli majandustegevus mõnel ettevõtjal peatatud lühiajaliselt, sest seaduse kehtestamise ajal ei saagi olla ülevaadet kõigi ettevõtjate käitumisest seaduse jõustumise ajal (s.t pärast seaduse vastuvõtmist).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.