← Eesti

3-24-2346/4

Obsah (4)§ 121§ 43§ 2§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-2346 30. august 2024 Karin Jõ

) § 121 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused ehk kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 8). Kaebaja esitas 16.08.2024 vastustajale kaebuse asjaoludel kahju hüvitamise taotluse. Vastustaja ei ole taotlust veel lahendanud ja riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 sätestatud taotluse lahendamise kahekuuline tähtaeg ei ole möödunud. Kaebaja esitas kaebuse ennatlikult.

§ 121

lg 1 p 4 ei võimalda kaebust menetlusse võtta, olenemata muude kaebuse tagastamise aluste esinemisest või puudumisest. 4. Teiseks on täidetud

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ehk kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seda, et kaebaja ei saanud 14-16.08.2024 vaadata isiklikku televiisorit, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Tegemist on lühikest aega kestnud ebamugavusega. Kohtupraktika põhjal on väga ebatõenäoline saavutada sellisel alusel mittevaralise kahju hüvitamine rahas, rääkimata 3 000 euro suurusest hüvitisest. 5.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  2. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Esiteks on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Teiseks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on iseseisvalt algatanud kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitanud arusaadava (olgugi ennatliku) kaebuse kohtule. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Kohtule ei nähtu, et praeguses mittevaralise kahju hüvitamise asjas esineks tungiv avalik huvi. Kaebaja välja toodud asjaolu, et tema esitatud kaebuste hulk on suur, ei ole riigi õigusabi seaduse kohaselt taotluse rahuldamise aluseks. 8. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit. 9. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.