← Eesti

2-24-2773/14

Obsah (4)§ 445§ 173§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2773 Tsiviilasi S. I. hagi T. I. vastu

§ 445

lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda

  1. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette E. I. arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Elatisraha S. I. “.
  2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab alates hagiavalduse esitamist välja elatise miinimummääras, kuid kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on
  3. veebruarist 2024 kohtuotsuse tegemiseni kandnud hageja kulude katteks 821 eurot. II
  4. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale eelistungil, et tagasiulatuvat elatist saab nõuda üksnes ühe aasta eest. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elatise saamiseks alates
  5. novembrist 2021 kuni
  6. veebruarini
  7. 8.1 Kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi on tagasiulatuva elatise nõudmine siiski piiratud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et korraga suurema summa küsimine kostjalt võib kostjale olla rahaliselt koormav. Riigikohus on
  8. mai 2016 lahendis 6 2-24-2773 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et elatist tuleb nõuda pidevalt ja tagasiulatuva elatise nõudmine olukorras, kus last kasvatav vanem ei ole seda pidevalt nõudnud, võib olla oma õiguste kuritarvitamine. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 4.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. 8.2 Kohus kohustas hagejat esitama tõendid selle kohta, et ta on elatise saamiseks pöördunud kostja poole juba aasta enne hagi esitamist. Hageja on tõendid kohtule esitanud ja neist nähtub järgnev:
  9. jaanuar 2023 kirjutas hageja seaduslik esindaja: „Ma sooviksin ka mingit kommentaari eilsete sõnumite kohta! Kavatsed sa üldse kunagi midagi maksta või mitte? Ja lisaks soovin selgitust S. maksmata toiduarvete kohta!“ (dtl 73) Kostja
  10. jaanuar 2023: „S. toiduraha oli mulle teadmata, maksan ära, ka Sina saad nagu kokku lepitud – hakkan osade kaupa tasuma. Muudes teemades leppisin S. , kodus ja ka Sinuga lepime kokku, et S. kaudu ei vahenda minu raha küsimusi.“ (dtl 73). Hageja esindaja
  11. jaanuar 2023: „Ja kaua ma esimest osa sellest rahast ootama pean?“

(74). Hageja esindaja
  1. veebruaril 2023 on esitanud kuvatõmmise kostja dateerimata käsitsi kirjutatud kinnitusest, et ta tasub lahutuse järgselt E. I. ja S. I. elamiseks vajalikud kulud kokku 560 eurot kuus ning kokkulepe kehtib kuni hageja täisealiseks saamiseni. ning hageja esindaja on kirjutanud kostjale: „Ehk on abiks meenutamisel.“ (dtl 74). Hageja esindaja on
  2. mai 2023 saatnud sõnumi: „???“. Kostja vastus: „Maksame selle arve homme? Tean, et peaks täna, aga ehk saaks. Ma pean veel tegelema, ei saanud nii, nagu arvasin.“ Kostja
  3. mai 2023 kiri: „Tere, on probleem. Kuna lahendust ei tulnud, võtsime täna aktsiatest, aga väljamakse võtab 1-2 pangapäeva.“ (dtl 75). Hageja esindaja
  4. mai kiri: „Ma ei küsi Sinult laenu ega mingit heategevust, lihtsalt nüüd on reaalselt mul tarvis seda raha, mis sa mulle võlgu oled. “Kostja
  5. mai 2023 kiri: „Jätkame esmaspäeval, ei saanud raha täna kätte.“ Kostja
  6. mai 2023 kiri: „Probleem jätkub, usu ma pingutan 110%, usun väga, et homme on asi korras./../“ Hageja esindaja
  7. mai 2023 kiri: „Ma ei küsi ju võlgu, vaid oma raha mida mul nüüd VÄGA VAJA ON.“ Kostja
  8. mai 2023 kiri: „Homme Neitsikal koosolek, lootust on, aga õhuke jää… Palun proovi ka lahendust otsida.“ (dtl 76). Kostja
  9. mai 2023 kiri: „Tead, helista mulle homme kunagi päeval, arutame korra normaalselt ja teiseks ma tahan, et ta näeks ka kui suur mu probleem tegelt on“ (dtl 77). Hageja esindaja
  10. mai 2023 kiri: „Ekskursiooni raha ootan, Täna viimane päev maksta!“ (dtl 78). 8.3 Hageja esitas kohtule kuvatõmmised selle kohta, et kostja jättis hageja trenniraha maksmata. Hageja esindaja
  11. juuni 2023 kiri: „Kuna nende maksmata trennidega korda saab? S. ju kannatab sellepärast!“ Lapse sõnumid emale: „siret otsis mind sest mul trennid maksmata aga ma ei oskanud midagi teha ega vastata niiet ma lis yritasin teda mitte naha ja sellep tahtsin kiiretsi koju saada. ma ei ole ju syydi et mul trennid maksmata on. /../ ega ma loll pole ju siret vaatas koguaeg mulle otsa ja rääkisid trennidest ja maksmata trennidest“ (dtl 79-80). 8.4 Hageja esitas kohtule TÜ kliinikumi
  12. novembri
  13. a meeldetuletuse 5 euro tasumata jätmise kohta, kui kostja käis hagejaga arsti juures (dtl 82).
  14. november 2023 edastas hageja esindaja kostjale meeldetuletuse arve tasumata jätmise kohta ning kirjutas: „Edaspidi palun 7 2-24-2773 hoia need asjad kontrolli all! Lapsele elatisraha sa nagunii ei maksa, nüüd pean veel maksmata raviarvetega ka tagantjärgi tegelema… Pole päris okei!“ (dtl 84). Hageja esindaja
  15. detsembri
  16. a kiri „Tere! S. oleks vaja talvesaapaid, praegu oleme vaadanud selliseid./…/ Palun kanna talle raha, et saaksime võimalikult ruttu ära tellida“ (dtl 85). Saabaste maksumus oli umbes 65 eurot. Hageja esindaja selgitas kohtule, et sellele sõnumile kostja isegi ei vastanud ning ei saatnud ka hagejale raha. 8.5 Seega on hageja seaduslik esindaja kestvalt ja püsivalt küsinud hageja ülalpidamiseks raha juba aasta enne hagiavalduse esitamist. Veelgi enam, tõenditest nähtub ka see, et kostja on kinnitanud kirjalikult enda seadusest tulenevat ülalpidamise kohustust. Vaatamata sellele, on hageja ema pidanud pöörduma korduvalt raha saamise küsimiseks kostja poole, nt pole kostja isegi vastanud
  17. aasta detsembris esitatud saabaste ostusoovile. Eelistungil räägitu, et kostja on jätnud ka hageja trennide eest tasumata, leidis samuti hageja esitatud tõendite kohaselt kinnitust (vt otsuse p 8.3). Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude saada elatist tagasiulatuvalt alates
  18. veebruarist
  19. 8.6 Kohus lähtub ka tagasiulatuva elatise nõude suuruse kindlaksmääramisel kostja enda kinnitusest, et tema sissetulek võimaldab tal maksta miinimumelatist, sest seda maksab ta nagunii ning, et tal ei ole probleemi pidada hagejat ülal 400 kuni 500 euro eest kuus (dtl 69). Kohus rõhutab veelkord, et kostja ei ole esitanud kohtule enda vastuväidete kinnituseks ühtegi tõendit. Seetõttu võtab kohus arvutuskäigu aluseks tol ajal kehtinud elatise miinimummäära ja lahutab sellest maha tõendatud ja vajaliku osa, milles kostja on hagejat ülal pidanud (hageja pangakontol nähtuvad ülekanded). 8.7 Samuti võtab kohus arvesse selle, et kostja on
  20. augustil 2023 ostnud hagejale ratsasaapad, mille maksumus on 106 eurot 89 senti. Kohus ei saa kindlalt väita, et see kulu ei ole vajalik. Hageja on ratsutamise trennis käinud ja saab sellega soovi korral ka jätkata. Kui ka ratsutamise trenni suhtes hagejal huvi puudub, on võimalik korralikud ratsasaapad edasi müüa. Kohus arvestab ka
  21. oktoobril 2023 ostetud 99 euro 99 senti maksvate jalanõudega, kuid märgib, et kaubandusest on võimalik saada jalanõusid soodushinnaga ning alati ei pruugi ka selline kulu põhjendatud olla. Kuid kuna kohus alljärgnevaid kulusid arvesse ei võta, siis aktsepteerib kohus ka ca 100 eurot maksvaid jalanõusid vajaliku kuluna. Kohtu hinnangul ei ole vaja teha lapse emaga kooskõlastamata kulusid riietele, mis lapsel võivad juba olemas olla ning sellekohane ülevaade on lapsega kooselaval lapsevanemal. Seetõttu on põhjendamatud kostja tehtud kulutused:
  22. novembril 2023 ostetud teksad, kampsun 82 eurot 15 senti;
  23. novembril 2023 ostetud kampsun 38 eurot 63 senti;
  24. novembril 2023 ostetud talvejope 176 eurot 84 senti ja
  25. jaanuaril 2024 ostetud talvesaapad 112 eurot 97 senti. Talvesaabaste ostmise ebavajalikkus ilmestab ka see, et hageja seaduslik esindaja on
  26. aasta detsembris soovinud ülekannet 65 eurot maksvate saabaste ostmiseks, kuid kostja on seda palvet eiranud ja ostnud omatahtsi 113 eurot maksvad talvesaapad. 8.8 Tagasiulatuva elatise arvutuskäik on järgmine: Alates
  27. veebruarist 2023 kuni
  28. märtsini 2023 oli elatise suuruseks 215 eurot 64 senti, so kokku 292 eurot 64 senti [(215,64:28x10)+215,64]. Alates
  29. aprillist 2023 kuni
  30. veebruarini 2024 oli elatise suuruseks 260 eurot 33 senti, so 2755 eurot 96 senti [(260,33x10)+(260,33:29x17)]. Kokku tuli kostjal perioodil
  31. veebruar 2023 kuni
  32. veebruar 2024 tasuda hagejale elatisena 3048 eurot 60 senti (292,64+2755,96). 8 2-24-2773 8.9 Tasumisele kuulunud elatise summast võtab kohus maha lahendi p-s 6.5 näidatud ülekanded alates
  33. veebruarist 2023 kuni
  34. veebruarini 2024 (1125 eurot) ja p-s 8.7 märgitud põhjendatud kulu (207 eurot). Ülekannetest nähtub, et
  35. aprillil 2023 on makstud 80 eurot dresside eest, kohtu hinnangul tulnuks see kulu hageja seadusliku esindajaga kooskõlastada (vt otsuse p 8.7), muud ülekanded on põhjendatud ja kohus nendega arvestab. Seega on kokku kostja tagasiulatuva elatise nõude perioodil ülalpidamiskohustust täitnud 1332 euro eest. 8.10 Arvestades kostja poolt
  36. veebruarist 2023 kuni
  37. veebruarini 2024 ülalpidamiskohustuse täitmist osaliselt summas 1332 euro ulatuses, on kostja tasunud hagejale elatist ettenähtust vähem 1716 eurot 60 senti (3048,60-1332). Antud summa tuleb kostjalt hageja kasuks ühekordse summana välja mõista. Kohtulahend tuleb täita nagu kohus on määranud otsuse p-s 6.
  38. III 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 10.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.