KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. september 2024 Tsiviilasja number 2-18-6019 Tsiviilasi Reni

) § 376 lg 4 p 2) ega faktiliste väidete täiendamisena (

§ 376

lg 4 p 1).

§ 376

lg 1 sätestab sõnaselgelt, et hagi eseme ja aluse samaaegne muutmine ei ole lubatud (RKTKo, 15.05.2006, 3-2-1-43-06, p 12). Kostjad vaidlevad hagi muutmisele vastu ja puudub ka alus kohtupoolse nõusoleku andmiseks hagi muutmisele, sest hagi muutmiseks pole mõjuvat põhjust

§ 376lg 2 tähenduses.

Kostjad ei anna oma nõusolekut ka hagi muutmiseks kraavidest väljakaevatud mulla osas. Hagi eseme ja aluse samaaegne muutmine lubatud ei ole.

1. mai
2. a hagiavalduse täpsustuses KEKK OÜ hinnapakkumise esitamine ei ole käsitletav nõude esitamisena, kuna viidatud menetlusdokumendist nähtub, et hageja nõue oli piiratud jätkuvalt 11 500 euroga ja seondub väidetava metsaraie ja mullamaterjaliga, kuid mitte kraavidega. Seega ei nõustu kostjad ka hagi muutmisega viis aastat hiljem selliselt, et hageja nõuab kostjatelt mh kraavide likvideerimise maksumuse hüvitisena 1054 eurot. Igal juhul aegus ka selline nõue juba
3. a. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus keeldus
5. detsembri
6. a määrusega tsiviilasja nr 2-18-6019 raames menetlemast hageja kahjuhüvitise nõudeid teevälise muldkeha eemaldamiseks, rajatud kraavide eemaldamiseks ja tiigist lähtuvate kahjude likvideerimiseks kogusummas 21 184 eurot (2400+1054+17730) (resolutsiooni p 1). Maakohus jättis tähelepanuta ja tagastas hageja
7. novembri
8. a menetlusdokumendile lisatud tõendid (resolutsiooni p 2). Maakohus märkis, et jätkab menetlust hageja vähendatud kahjuhüvitise nõudes seonduvalt väidetava ebaseadusliku metsaraiega ja teealuse muldkeha eemaldamisega kogusummas 3200 eurot (2700+500) (resolutsiooni p 3). 3

§ 376

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Määruse kohaselt nõustus maakohus kostjatega selles, et

1. novembri
2. a menetlusdokumendis soovib hageja sisuliselt oma nõuet täiendavate faktiliste asjaolude esitamisega muuta, mitte täpsustada. Kohtu menetluses on seni olnud hagejate kahjuhüvitise nõue 11 500 eurot ja kohustamisnõue tiigi kinniajamiseks. Esimene nõue koosneb hüvitisest 500 eurot, s.o väidetav ebaseaduslik metsaraie hageja kinnisasjal (eraldis nr 8), ja hüvitisest 11 000 eurot, s.o X juurdepääsutee rajamise käigus väidetavalt eemaldatud mullamaterjal. Täpsustuses on aga esitatud suurendatud kahjuhüvitise nõude kolm täiendavat uut alust – teevälise muldkeha eemaldamine, rajatud kraavide eemaldamine ja tiigist lähtuvate kahjude likvideerimine. Kostjad hagi muutmisega ei nõustu ja ka maakohus on menetluse senist kestust arvestades seisukohal, et hagi sellise muutmisega ei kaasneks hageja nõuete kiiremat ja säästlikumat lahendamist

§ 376lg 2 tähenduses.

Samuti on kraavide eemaldamise nõudega seonduvalt tsiviilasjas nr 2-15-17526 teise astme kohtus menetlus juba pooleli; sama nõuet ei saa aga paralleelselt kahes kohtumenetluses menetleda (

§ 371lg 1 p 5; § 423 lg 1 p 4).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a määruse punktide 1, 2 ja 3 tühistamist. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega. Teevälise muldkeha eemaldamine, rajatud kraavide eemaldamine ja tiigist lähtuvate kahjude likvideerimine on kahju hüvitamise asjaoludena toodud välja juba
4. aprilli
5. a (vastu)hagiavalduses. Teevälise muldkeha eemaldamise kahju suurus sisaldus juba esialgses haginõudes, rajatud kraavide eemaldamise kahju suuruse on hageja esile toonud
6. mai
7. a hagiavalduse täienduses ja tiigist lähtuva kahjunumbri kohta on hageja esitanud tõendid koos
8. novembri
9. a hagi täpsustamise avaldusega. Asjaolu, et tiigist lähtub kahju, on ekspert põhistanud oma arvamuses alles
10. a mais. Hageja on haginõude osas
11. novembri
12. a hagi täpsustamise avalduses võtnud väiksemaks teealuse muldkeha eemaldamisest tekkinud kahju suurust ja asendanud selle tiigist lähtuva kahjuga. Iseenesest ei ole hageja kahjunõuet vähendanud. Eelnevast tulenevat ei ole hageja täiendanud hagi aluseid, mistõttu ei pidanud olema kohtu või kostjate nõusolekut. Asjaolu, et hageja on toonud hagi esemesse tiigist lähtuva kahju suuruse, ei ole hagi muutmine (

§ 376lg 4 p-d 2 ja 3) ja kohus ei olegi seda ette heitnud.

Kohus on järeldanud ebaõigesti hagi aluse muutmist. Tsiviilasjas nr 2-15-1756 ei ole esitatud kraavide eemaldamisest tulenevat kahjude hüvitamise nõuet. Tsiviilasjas nr 2-15-1756 on esitatud kostjate nõue seoses X tee juurdepääsuga, servituudiga, samuti OÜ Orupesa vastuhagi tee eemaldamiseks. Kohtu järeldus on selles osas arusaamatu. Hageja ei ole oma kahjude hüvitamise nõuet vähendanud – kohus ei saa käsutada (vähendada/suurendada) hageja nõuet, mistõttu vaidlustab hageja ka selle määruse osa. 4 Hageja on seisukohal, et isegi juhul, kui hageja oleks alles

1. novembri
2. a hagi täpsustamise avalduses toonud esile uued kahju hüvitamise alused (teeväline muldkeha, kraavid, tiigist lähtuv), ei takistaks see kuidagi asja lahendamist kiiresti ja säästlikult. Asjas on ees tunnistajate ülekuulamine ja muu selline menetlus. Uue kohtukoosseisuga ei ole seni veel istungilegi jõutud. Kostjatel oli taotlusi seoses valminud ekspertiisidega, võib-olla tuleb hakata eksperte istungil üle kuulama jne. Hageja ei pea õigeks ega ökonoomseks seda, et kohus suunab sisuliselt hageja nõudeid seoses tiigiga, teevälise muldkehaga ja kraavide kinniajamisega uude hagimenetlusse, ja seda olukorras, kus need momendid on kõik omavahel geograafiliselt ja isikuliselt seotud ning seega mõistlikum lahendada ära ühes menetluses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle tervikuna rahuldamata. Maakohtu määruse muutmiseks puudub alus. Määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid ei võimaldaks muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hageja esile toodud nõuded on aegunud. Vastuväidete kohaselt on senini kohtu menetluses olnud vaid kaks
4. a esitatud nõuet: 1) hageja kahjuhüvitise nõue kogusummas 11 500 eurot (mis tulenes väidetavast ebaseaduslikust metsaraiest (500 eurot) ja X juurdepääsutee rajamise käigus väidetavalt tee alt eemaldatud mullamaterjalist (11 000 eurot)); 2) kohustamisnõue tiigi kinni ajamiseks. Hageja ei ole kuni
5. aastani esitanud kahjunõudeid seoses väidetava teevälise muldkeha eemaldamisega, kraavide rajamisega ja tiigist väidetavalt tulenevate mõjutustega – viidatud nõuded jättis kohus seega õigustatult menetlusse võtmata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1–3 tuleb tühistada

§ 667lg 2 alusel.

Ringkonnakohus ei saa ise vaidlustatud osas uut määrust teha, mistõttu saadab ringkonnakohus tühistatud osas hageja taotlused maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Määruskaebus rahuldatakse. 11. Ringkonnakohus selgitab, et hagi (nõude) menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s

1. Nimetatud aluste puudumisel ei saa kohus nõude menetlemisest keelduda. Maakohus oleks pidanud otsustama uute nõuete menetlusse võtmise ja liitmise või uute nõuete eraldiseisva tsiviilasjana registreerimise. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et suurendatud kahjuhüvitise nõude esitamisel esitas hageja uute alustena teevälise muldkeha eemaldamise ja rajatud kraavide eemaldamise. Maakohus on menetlusnorme rikkudes keeldunud hageja tiigist lähtuva kahjunõude menetlusse võtmisest ning tagastanud
2. novembri
3. a menetlusdokumendile lisatud tõendid. Maakohus on jätnud viivisenõude osas seisukoha võtmata. Samuti on maakohus ebaõigesti määranud, milliste nõuete osas menetlus jätkub. Arvestades maakohtu määruse resolutsiooni punktide omavahelist seotust, tuleb maakohtu
4. detsembri
5. a määruse resolutsiooni punktid 1–3 tühistada. 5
6. Ringkonnakohus selgitab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja

§ 376lg 1 järgi muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

§ 376

lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

§ 376

ei reguleeri olukorda, mis puudutab uue nõude esitamist kõrvuti algsega, vaid üksnes olemasolevate nõuete muutmist või asendamist. Kui hageja esitab menetluses uue nõude, on tegemist haginõude esitamisega ja taotlusega menetleda seda

§ 374alusel koos põhiasjaga.

Selliselt on hagejale tagatud, et tema nõuet menetletakse muude eelduste täitmisel eraldi nõudena ka juhul, kui kohtu arvates ei ole alust liita menetlemist põhiasjaga

§ 374

alusel.

§ 374

sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Sellise nõude menetlusse võtmiseks ega selle liitmiseks n-ö põhiasjaga ei ole kostja nõusolek vajalik. Uue nõude menetlusse võtmisest saab keelduda

§ 371lg 1 sätestatud alustel.

Kuna hagide liitmist kohaldatakse ka haginõudele hilisema nõude lisamisel, saab sellisel viisil menetlusse võetud nõudeid vajadusel samuti

§ 375lg 1 alusel eraldada.

1. Praeguses asjas on nii kohus kui menetlusosalised erinevatel arvamustel, millised nõuded on menetlusse võetud ja kuidas käsitleda hageja
2. novembri
3. a menetlusdokumendis esitatud nõude täpsustust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitanud menetlusse võetud hagiavalduses selged nõuded:

§ 376

lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja võib

§ 376

lg 4 p 2 kohaselt kohtu ja kostja nõusolekuta muuta oma põhi- ja kõrvalnõuete ulatust. Tegemist on olukorraga, kus hageja ei esita kohtule ühtegi uut nõuet, mille menetlusse võtmisele peaks kohaldama hagide liitmise sätteid, vaid jääb oma esialgse nõude juurde, kuid muudetud ulatuses. Nõude suurendamisest ja vähendamisest saab rääkida eelkõige rahaliste nõuete puhul, kui hageja muudab nõude summat. Näiteks kui hageja on kõigepealt pannud oma rahalise nõude maksma osaliselt ning soovib menetluse käigus suurema või väiksema osa väljamõistmist, on tegemist nõude suurendamise või vähendamisega, milleks kohtu ega kostja nõusolekut vaja ei ole. Hageja märkis

1. novembri
2. a menetlusdokumendis, et tema kahju hüvitamise nõue arvestades ebaseaduslikku metsaraiet, teealuse ja -välise muldkeha ning rajatud kraavide eemaldamist kujuneb järgmiselt: ebaseaduslik metsaraie 500 eurot, teealuse muldkeha eemaldamine 2700 eurot, teevälise muldkeha eemaldamine 2400 eurot ja rajatud kraavide eemaldamine 1054 eurot, kokku 6654 eurot. Hagejal ei olnud vaja kostja ega kohtu nõusolekut nõude vähendamiseks. Seega keeldus maakohus ebaõigesti tsiviilasja raames menetlemast hageja kahjuhüvitise nõudeid seoses teevälise muldkeha ja rajatud kraavide eemaldamisega ning jätkas menetlust vaid hageja vähendatud kahjuhüvitise nõudes seonduvalt väidetava ebaseadusliku metsaraiega ja teealuse muldkeha eemaldamisega.
3. Maakohus on lahendis üldsõnaliselt ka märkinud, et kraavide eemaldamise nõudega seonduvalt on tsiviilasjas nr 2-15-17526 teise astme kohtus menetlus juba pooleli; sama nõuet ei saa aga paralleelselt kahes kohtumenetluses menetleda (

§ 371

lg 1 p 5; § 423 lg 1 p 4), kuid on jätnud selle seisukoha kujunemise põhjendamata. 15. Ringkonnakohtu hinnangul on tiigist lähtuvate kahjude likvideerimise nõue 17 730 eurot uus nõue. Vaidluse eseme moodustavad võrdsete elementidena hageja nõue (hagi ese) ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud elusündmuse kohta (hagi alus). Asjaolusid arvestamata ei ole haginõue eristatav teistest samaliigilistest nõuetest, mis võivad poolte vahel tekkida. Eluliste asjaolude kirjeldus selgelt väljendatud nõudeta ei ole omakorda vaidluse eseme määratlemiseks piisavalt konkreetne, sest samade asjaolude põhjal võib ka menetluslikus mõttes tekkida mitu erinevat nõuet. Järelikult on hagiavaldus nõuetekohane ainult juhul, kui seal on välja toodud nii hagi alus kui ese. Hagi ese

§ 363

lg 1 p 1 tähenduses on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. 7 Hageja ei ole varasemalt tiigist lähtuva kahju likvideerimise nõuet esitanud, sellelt riigilõivu tasunud ja maakohus ei ole sellist nõuet ka menetlusse võtnud. Seega tegemist ei ole hagi muutmisega

§ 376tähenduses.

Samuti ei ole tegemist hageja põhinõude suurendamisega ega esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmisega

§ 376lg 4 p 3 tähenduses.

Varasemalt esitatud kahjunõude vähendamise arvelt ei saa niisama uut kahjunõuet esitada. 16. Hageja uut (hilisemat) kahjunõuet tuleb käsitleda uue hagina ja selle menetlusse võtmise saab kohus otsustada sama tsiviilasja raames ja selle põhiasja menetlemisega liita üksnes juhul, kui uus nõue (hagi) vastab nõuetele, kohus peab seda mõistlikuks ja on täidetud

§-s 374 sätestatud eeldused. Uue nõude menetlusse võtmiseks ega selle liitmiseks käesoleva menetlusega ei ole kostja nõusolek vajalik. Kui maakohus leiab, et uue nõude menetlemine sama tsiviilasja raames ei ole põhjendatud, saab kohus otsustada, et uut nõuet menetletakse eraldiseisva asjana ja sellele määratakse uus tsiviilasja number. Hilisema nõude sama ajas raames saaks jätta menetlusse võtmata

§ 371lg-s 1 toodud alustel.

Maakohus ei ole tiigist lähtuva kahju likvideerimise nõude menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 371lg-s 1 nimetatud alustele tuginenud.

Seega on maakohus alusetult tagastanud

1. novembri
2. a menetlusdokumendile lisatud tõendid. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määruse punktid 1–3 tühistada ja saata tsiviilasi tagasi eelmenetluse jätkamiseks.
3. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja
4. novembri
5. a menetlusdokumendis esitatud viivisenõude. Olukorras, kus hageja esitab kõigepealt kahjunõude ja menetluse käigus lisaks viivisenõude või muid kõrvalnõudeid, et ole tegemist rahalise nõude suurendamisega

§ 376lg 4 p 2 tähenduses.

Maakohtul tuleb võtta seisukoht ka hageja viivisenõude menetlemise osas.

1. Hageja tõi
2. novembri
3. a menetlusdokumendis välja ka soovi kahju hüvitamise nõuet kraavidest väljakaevatud mulla osas suurendada. Tegemist on ebaselge taotlusega.
4. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jätkab asja menetlust. Menetluskulude suuruse määrab maakohus kindlaks asja lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 8