← Eesti

2-24-10742/18

Obsah (4)§ 101§ 96§ 97§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Kohtujurist Kelly Oper Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2024, Rapla Tsiviilasja number 2-24-10742

§ 101

lg-tele 3 ja 4, ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

  1. Mõista M K-lt M K kasuks välja alates 14.07.2024 kuni M K täisealiseks saamiseni (03.09.2030) igakuine elatis summas 204,19 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), millest on maha arvatud pool lasterikka pere toetus (327,71999999999997 - (225/2)/3 = 290,22) ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot) ja millest arvatakse maha 15% (sest laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

  1. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hiljemalt jooksva kuu
  2. kuupäevaks H A arvelduskontole xxx selgitusega „ elatis, märkides lisaks kuu ja aasta mille eest elatist tasutakse“.
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  5. Kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, tuleb neid summasid arvestada kohtuotsuse täitmisena Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. K-M K (hageja I) ja M K (hageja II, koos hagejad) esitasid 14.07.2024 (täiendatud 18.07.2024 ja 29.07.2024) Pärnu Maakohtule hagi M K (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja I palus välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 14.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 250,22 eurot, mis moodustub

§ 101sätestatud alusel.

Hageja II palus välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 14.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 204,19 eurot, mis moodustub

§ 101alusel.

Koos hagiavaldusega esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 22.07.2024 rahuldamata. 2. Kostja võttis 21.08.2024 vastuses hagi õigeks. 3.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hoolsuskohustuses. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

p 1).

§ 100lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu 2

(2)lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

Kuna hagejad on alaealised, on neil perekonnaseadusest tulenev õigus oma vanemalt elatise saamiseks.

  1. Kostja on 21.08.2024 võtnud hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb selles ulatuses rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
  2. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
  3. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.