RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-18027 Määruse kuupäev Tartu, 2. oktoober 2024. a Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, Vahur-Peeter Liin, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp

) § 105 lg 1 kohaselt. Kohus ei saa lõpetada niisuguse teenuse osutamist, mida kohus ei ole avaldajale määranud. Maakohus leidis, et eestkostja on oma ülesandeid täitnud nõuetekohaselt ning korraldanud avaldaja varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitset. Eeltoodud põhjendustel ei ole avaldusega võimalik avaldaja eesmärki saavutada, s.o eestkostet lõpetada, kuna eestkoste seadmise alus ei ole ära langenud.

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles selgitas, et ei soovi eestkostet. Samuti ei soovi ta elada erihooldekodus, vaid oma kodus.
2. Vastusena määruskaebusele märkis XXX Vallavalitsus, et eestkoste jätkumine, erihoolekandeteenus ja ravimite kasutamine on vajalikud ning põhjendatud. On tuvastatud puuduv töövõime ja sügav puue. Avaldaja oli varem sundravil. Avaldaja viibib MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Vaatamata pikaajalisele antipsühhootilisele ravile ei ole avaldaja psühhootilised sümptomid taandunud. Avaldajale kuuluv elamu on elamiskõlbmatu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. aprilli
5. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avaldaja ei ole avalduses ega selle täienduses toonud esile ühtegi asjaolu või tõendit, mille alusel saaks öelda, et eestkostja määramise alused on ära langenud ja eestkoste tuleks lõpetada. Selliseid asjaolusid või tõendeid pole esitatud ka määruskaebuses. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna avaldajale ei osutata ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel, siis ei saa kohus selle teenuse osutamist ka lõpetada ja avalduse rahuldamine pole võimalik. Ringkonnakohus selgitas, et avaldaja viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel, mida osutatakse inimese enda nõusolekul (vabatahtlik teenus,

§ 100jj).

Kuna avaldajale on määratud eestkostja ja eestkoste seadmise kohtumääruse järgi on eestkostja ülesanneteks muu hulgas eestkostetavale inimväärsete elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine, 2

§ 105

lg 1 tähenduses, ei ole eestkostjal ega teenuseosutajal õigust avaldajalt vabadust võtta ega üldjuhul tema liikumisvabadust piirata (RKTKm 11.03.2020, 2-13-70131/109, p-d 15–18). Arvestades avaldajale tehtud kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise ning asjaolu, et Sotsiaalkindlustusamet on avaldaja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunanud (vt teenuse saamise tingimusi

§ 101

lg-d 1–21), pole ringkonnakohtu hinnangul praegu alust kahelda, et ööpäevaringne erihooldusteenus oleks avaldaja jaoks ilmselgelt vale lahendus. Eestkostja selgituse kohaselt suunati avaldaja ööpäevaringset erihooldusteenust saama ajavahemikuks

1. maist 2022 kuni
2. juulini
3. See tähendab, et pärast teenuse osutamise tähtaja lõppemist tuleb eestkostjal tagada avaldajale tema vajadustele vastav sotsiaalteenus, mis võib, kuid ei pruugi olla ööpäevaringne erihooldusteenus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei soovi avaldaja eestkostjat ja soovib saada välja oma elamise peale. Avaldaja väitel saab ta igapäevaeluga hakkama. Avaldaja soovib loobuda ka süstimisest, tema tervis olevat paranenud ja alkoholi ta ei tarbi.
5. Riigikohus määras
6. juuni
7. a määrusega avaldajale riigi õigusabi tema esindamiseks praeguses tsiviilasjas. Määruse kohaselt paluti esindajal mh esitada seisukoht selle kohta, kas avaldaja on liikumisvabaduse piirangu osas faktiliselt sellises situatsioonis, mis oleks võrdsustatav tema paigutamisega vastavalt

§-le 105 hoolekandeasutusse (kinnisesse asutusse) kohtumääruse alusel. 8. Riigi õigusabi korras määratud esindaja esitatud määruskaebuse täienduse kohaselt kohtus esindaja avaldaja viibimiskohas avaldajaga ning MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse juhataja ning tegevusjuhendajaga. Samuti vestles esindaja XXX Vallavalitsuse kui eestkostja esindajaga. Kokkuvõttes on esindaja arvamusel, et avaldaja on liikumisvabaduse osas faktiliselt samas olukorras, mis on võrdsustatav tema paigutamisega hoolekandeasutusse

§ 105järgi kohtumääruse alusel.

Avaldaja viibib statsionaarselt lukustatud ruumides, välja saab vaid koos teenuse osutaja saatjaga, selleks kohustab eestkostjaga sõlmitud leping. Määruskaebuses palutakse Riigikohtul lõpetada avaldaja kinnisesse asutusse paigutamine, tühistades selleks ringkonnakohtu määruse ja tehes uue seadusliku lahendi, või saata asi tagasi esimese astme kohtusse.

1. XXX Vallavalitsus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Sotsiaalkindlustusameti
2. juuni
3. a suunamisotsusega pikendati avaldaja ebastabiilse remissiooniga inimesele mõeldud ööpäevaringset erihoolekandeteenust alates
4. juulist 2024 kuni
5. juulini 2029.

§ 101

lg 21 alusel tagatakse avaldajale kui isikule, kellel vahelduvad paranemise ja haiguse ägenemise hood pidevalt, turvaline elukeskkond, kus on olemas vajalik ööpäevaringne järelevalve ja valmidus reageerida, kui avaldajal tekib haiguse sümptomite ägenemine või kriis. Ebastabiilse remissiooniga inimese erihoolekandeteenus vastab avaldaja vajadustele, tema vaimne tervis on jätkuvalt ebastabiilne. Avaldaja ei vaja paigutamist hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel

§ 105kohaselt, kuna kohtumääruse alusel erihoolekandeteenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes 3

§-de 105–107 tähenduses. Teenuseosutajal on ülevaade ööpäevaringset erihooldust saava avaldaja viibimiskohast ja ta on taganud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles kohtud keeldusid menetlusse võtmast avaldaja avaldust lubada ta erihoolekandeteenuselt koju, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi Pärnu Maakohtule avaldaja eelmises lauses nimetatud avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Kolleegium leiab, et kohtumäärused on seaduslikud ja põhjendatud osas, milles jäeti avaldus menetlusse võtmata eestkoste lõpetamise taotluse osas.
3. Riigikohtu menetluses tuleb määruskaebusest lähtuvalt lahendada õiguslik küsimus, kas täisealise isiku eestkostja sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel on võimalik isik paigutada hoolekandeasutusse selliselt, et temalt võetakse faktiliselt liikumisvabadus.
4. Madalama astme kohtute tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt on avaldaja üle seatud eestkoste, mida on viimati pikendatud
5. detsembri
6. a määrusega, kuni
7. detsembrini
8. Eestkostemääruses on eestkostjale pandud mh kohustus tagada avaldajale inimväärsed elutingimused ja toimetulekuks vajalik kõrvalabi, sotsiaalteenused ning ravi. Samuti on kohtud tuvastanud, et avaldaja oli suunatud erihooldusteenust saama
9. maist 2022 kuni
10. juulini
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 teise lause kohaselt peab eestkostja muu hulgas hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
12. Isikult vabaduse võtmine, sh paigutamine kinnisesse asutusse saab Eestis üldjuhul toimuda vaid kohtulahendi alusel. Vastavad materiaalõiguslikud eeldused on reguleeritud eelkõige psühhiaatrilise abi seaduses (§ 11 jj), sotsiaalhoolekandeseaduses (§ 105 jj) ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (§ 4 jj). Peamised kohtumenetluslikud eeldused isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse on reguleeritud TsMS §-s 533 jj, osaliselt ka eespool viidatud seadustes. Üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib isiku kinnisesse asutusse paigutada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Sel juhul tuleb esitada avaldus kohtu määruse saamiseks sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada hiljemalt 48 tunni jooksul alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (TsMS § 534 lg 6). 14.
13. Õigusaktid ei näe ette võimalust võtta isikult vabadus, sh paigutada isik kinnisesse asutusse eestkostja kui isiku seadusliku esindaja tahteavalduse alusel. Eestkostjal ei ole ka PKS § 206 lg 1 teisele lausele tuginedes õigust sõlmida teenuse osutamise lepingut, mille ese on isiku paigutamine hoolekandeasutusse selliselt, et isikul on takistatud sealt lahkumine. Kinnisesse asutusse paigutamise 4

§ 105

lg 3 üheselt, et täisealise isiku nõusolekut (saamaks hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust) ei asenda tema seadusliku esindaja nõusolek. 14.

1. Eeltoodud järeldusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kontekstis kinnitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
2. oktoobri
3. a lahend Červenka vs. Czech Republic. EIK leidis nimetatud kohtuasjas, et kui kohtulikult täielikult teovõimetuks tunnistatud isik on paigutatud sunniviisiliselt kinnisesse hooldekodusse eestkostja (Praha linnavalitsus) sõlmitud lepingu alusel ilma kohtuliku kontrollita, siis on see vabaduse võtmine, mis ei olnud konventsiooni art 5 lg 1 punkti e tähenduses õigustatud (vt p 103 jj). 14.
4. Eelnevast tulenevalt täpsustab kolleegium Riigikohtu
5. märtsi
6. a määruses nr 2-13-70131/109 esitatud seisukohti eestkostja võimaluse kohta sõlmida leping, millega eestkostetav paigutatakse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Kolleegium jääb seisukoha juurde, et põhimõtteliselt on eestkostjal võimalus sõlmida leping, mille alusel isikule erihooldusteenust osutatakse. See leping ei anna aga õiguslikku alust piirata eestkostetava vabadust, sh võimalust lahkuda erihooldusteenuse osutamise paigast ilma teenuse osutaja või eestkostja nõusolekuta. Lepingu ese võib olla üksnes teenuse osutamine, millega ei kaasne eestkostetavalt vabaduse võtmist. Seega olukorras, kus isik on paigutatud eestkostja sõlmitud lepingu alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja tal takistatakse sealt lahkumist, on tegu ebaseadusliku vabaduse võtmisega. Ainus lubatav liikumisvabaduse piirang, mida võib kohaldada täisealisele isikule, kes viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel lepingu alusel, on

§ 107

järgne eraldamine, mis peab vastama viidatud sättes toodud nõuetele, sh ei tohi see kesta

§ 107

lg 6 kohaselt kauem kui kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem kolm tundi järjest.

§ 105

lg 3 ei võimalda eestkostjal sõlmida lepingut, mille alusel võetakse eestkostetavalt vabadus. Aga isegi sellise lepingu sõlmimise korral ei anna leping hoolekandeasutusele õigust eestkostetava vabadust piirata. Nagu eespool märgitud, saab isikult tema tahte vastaselt vabaduse võtta vaid seaduses toodud alustel, üldjuhul kohtulahendi alusel. Kui eestkostja soovib eestkostetava paigutada erihooldusteenusele asutusse, mille tingimused liikumisvabaduse piirangu osas vastavad kinnise asutuse tingimustele, saab see toimuda vaid kohtulahendi alusel. 15. Kuigi praeguses asjas on määruskaebuses esitatud asjaolusid, mis viitavad avaldajalt ilma vastava kohtumääruseta vabaduse võtmisele, ei saa kolleegium TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule otsustamaks, kas avaldust tuleb menetleda osas, milles taotleti erihooldusteenuse osutamise käigus avaldajalt vabaduse võtmise lõpetamist. Kui maakohus võtab avalduse nimetatud osas menetlusse (või otsustab alustada menetlust avalduses sisalduva teabe alusel omal algatusel), tuleb avalduses nimetatud probleem sisuliselt lahendada. Kolleegiumi hinnangul on selleks sobilik menetlusliik järelevalve teostamine eestkostja üle (TsMS § 4772, PKS § 193). Eestkostjal on PKS § 206 lg 1 esimese lause järgi mh kohustus kaitsta eestkostetava isiklikke õigusi, sh õigust isikuvabadusele. Olukorras, kus kohtule saavad teatavaks asjaolud, mis viitavad sellele, et eestkostetavalt võib olla võetud alusetult vabadus, peab kohus, arvestades võimalikku isikuõiguste rikkumise raskust, ülemäärase viivituseta reageerima ning kui selgub, et isikult on tõepoolest õigusliku aluseta vabadus võetud, andma eestkostjale korraldusi ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks. Kohtul on võimalik selles menetluses panna eestkostjale kohustus teha tahteavaldus, mis tagaks avaldaja viivituseta vabastamise lepingu alusel osutatavalt hoolekandeteenuselt, millega on temalt võetud vabadus (vt ka PKS § 193 lg 2). Enne seda tuleb siiski eestkostjaga arutada, kuidas on 5