Obsah (4)

§ 477§ 371§ 663§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-7862 Tsiviilasi Mi

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et tsiviilasjades nr 2-18-8973 ja 223-9919 on kohus lahendanud KÜ 25. jaanuari 2017 ja 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimused. Nendes asjades on olemas jõustunud kohtulahendid.

§ 371

p 1 p 4 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus keeldus hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete menetlusse võtmisest, kuna tsiviilasjas nr 2-23-9919 oli kohus selgitanud, et hagejast erineval viisil hääletamine ei ole tegevus, millega hagejale tekkis kahju, mis tuleks hüvitada. Hageja varalise kahju nõue seisneb kahes viidatud tsiviilasjas hageja kanda jäetud menetluskulude hüvitamise nõudes. Olukorras, kus kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ei saa hageja neid menetluskulusid kahju hüvitamise korras KÜ-lt nõuda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Mihkel Vahtra esitas
2. juulil 2024 ja
3. juulil 2024 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast avaldust korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus keeldus põhjendamatult tema avalduse menetlusse võtmisest. Korteriühistu otsused rikuvad vannitoa maksustamise võrdsuse põhimõtet ning avaldajal on õigus neid vaidlustada.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
2. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles kohus keeldus varalise ja mittevaralise kahjuhüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust vaidlustatud ulatuses, see tähendab osas, milles maakohus keeldus korteriühistu üldkoosolekute otsuste vaidlustamise avalduse menetlusse võtmisest.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 4 alusel.

Avaldaja on varem pöördunud kohtusse KÜ

1. jaanuari 2017 ja
2. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtivuse kontrollimiseks ja mõlema üldkoosoleku otsuse kohta on jõustunud kohtulahend. Maakohus märkis õigesti, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Avaldaja esitatud asjaoludest nähtub, et korteriühistu
3. jaanuaril 2017 toimunud üldkoosolekul fikseeriti põhikirjas vannitoa kütte arvestamise kord ja
4. aprilli 2018 üldkoosolekul otsustati vannitoa kütte osas jätta põhikiri muutmata. 3 Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et nii üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue kui samadele rikkumistele tuginedes esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, on suunatud puudustega otsusest vabanemisele. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui avaldaja on esitanud üksnes kehtetuks tunnistamise nõude, eeldusel et asjaolude järgi, mis avaldaja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis peab kohus kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Käesoleval juhul on kohtud varasemates menetlustes kontrollinud nii
5. jaanuaril 2017 üldkoosoleku kui ka
6. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtivust. Seetõttu puudub avaldajal alus samade otsuste vaidlustamiseks kohtus.
7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud Mihkel Vahtra kanda (

§ 171lg 1).

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (digitaalselt allkirjastatud) 4