Obsah (5)
§ 175§ 173§ 176§ 8§ 177KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6715 Tsiviilasi S. S. kohustustest vabasta
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 20.02.2019, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. 7. Võlausaldajad Eesti Inkasso OÜ, Luminor Bank AS ja Bigbank AS leiavad, et võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsil ja Placet Group OÜ-l ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas. Teised võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud. 8.
§ 175
lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).
- Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
- Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Arvestades võlgniku haridust ja oskusi leiab kohus, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnikul on xxxharidus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud töötasuga 500650 eurot kuus. Võlgnikul on üks alaealine laps, kes on xxx xxxga. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, sest tema sissetulek ei ole seda võimaldanud. Võlausaldaja Luminor Bank AS leiab, et võlgnik on enda vara varjanud, sest võlgnikul on ka teisi arvelduskontosid peale arvelduskonto AS-is LHV Pank, mille väljavõtted võlgnik on esitanud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tal on arvelduskonto ka Swedbank AS-is. Kohus tegi päringud Eesti krediidiasutustele võlgniku arvelduskontode ja muu vara väljaselgitamiseks. Päringute tulemusel selgus, et võlgnikul on arvelduskontod AS-is LHV Pank ja Swedbank AS-is. Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on arvelduskontol toimunud arveldused üksnes väikses mahus. Alates võlgniku kohustustest 3 vabastamise menetluse algatamisest 20.02.2019 kuni 03.10.2023 on arveldukontole laekunud 3929,33 eurot. Sama perioodi jooksul on võlgnik arveldukontolt teinud makseid summas 3929,08 eurot, sellest 1532,52 eurot on võlgnik kandnud enda arvelduskontole ASis LHV Pank. Arvelduskonto jääk 03.10.2023 seisuga oli 0,25 eurot. Võlausaldaja Luminor Bank AS toob välja, et võlgniku AS-i LHV Pank arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt kuulub võlgnikule samuti arvelduskonto numbriga. AS-i LHV Pank arvelduskonto väljavõttest nähutavalt ei ole aga võlgnik nimetatud arvelduskonto omanik. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et võlgnik oleks oma vara varjanud. Kohtus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud. Võlgnik on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta. Enda haridust, oskusi ja lapse hooldusvajadust arvestades on võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et tema sissetulekust ei ole tal olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada.
- Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S. S. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 13.
§ 175
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.
§ 176
lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
§ 8
lg 3).
§ 176
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 15. Vastavalt
§ 177
lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 16.
§ 175
lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud.
§ 175
lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
- TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
- Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. 19.
§ 175
lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 5