Obsah (6)

§ 657§ 654§ 475§ 198§ 477§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. september 2024 Tsiviilasja number 2-24-5991 Tsiviilasi Toomas

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus avaldaja avalduse rahuldamise kohta on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse täitetoimiku täiteasjas nr 193/2013/2377 väljanõudmiseks kohtuasja juurde.

1. Puudutatud isik on esitanud taotluse täiteasja täitetoimiku väljanõudmiseks asja juurde, et tal oleks võimalik sellega tutvuda. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 35 lg 1 näeb ette, et kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Seega tuleb täitetoimikuga tutvumiseks pöörduda puudutatud isikul kohtutäituri poole. Puudutatud isiku taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. 9.

§ 475

lg 17 ja TMS § 2231 lg 1 teise lause kohaselt vaatab kohus võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu läbi hagita menetluses.

§ 198lg 3 näeb ette, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel.

Eeldatakse, et 3 menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TMS § 2231 lg 2 näeb ette, et TMS § 2231 lõikes 1 nimetatud avalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalised avaldaja ja sissenõudja. Samuti sätestab TMS § 2231 lg 4, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus puudutatud isiku õigusi, kui kaasas avaldaja avalduse alusel menetlusse vaid sissenõudja ehk puudutatud isiku. Ringkonnakohus möönab, et teatud asjaolude esinemisel ei ole välistatud TMS § 2231 lg 1 alusel esitatud avalduse läbivaatamisel kohtutäituri kaasamine menetlusse kohtu algatusel

§ 198

lg 3 alusel, kuid praeguses asjas kohtutäituri kaasamise aluseks olevad asjaolud puuduvad.

1. Asjaolu, et puudutatud isik maakohtu lahendiga ei nõustu, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohtu lahend rikub puudutatud isiku õigusi. Maakohus on
2. mai
3. a menetluse algatamise määruses puudutatud isikule selgitanud, mida peab puudutatud isik oma vastuses märkima. Puudutatud isik pidi oma vastuses märkima mh järgmist: kui puudutatud isik leiab, et täitemenetlus ei ole aegunud, siis tuleb tal oma seisukohta põhistada ja esitada kohtule andmed, mis võimaldavad tuvastada aegumise katkemise, peatumise või muud asjaolud, mille tõttu ei ole täitmine aegunud; esitada tõendid oma väidete tõendamiseks ja/või avaldaja väidete ümberlükkamiseks ning seisukoht avaldaja esitatud tõendite kohta. Maakohus ka selgitas, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui võimalik ja see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kuna puudutatud isik maakohtus oma seisukohta avalduse osas ei esitanud, jättis ta oma õiguse esitada asjas sisuline vastuväide ise kasutamata. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses ka märkinud, mis takistas tal maakohtule oma seisukohta esitada.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 5 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kontrollinud avalduse vastavust seadusele ja selle tõendatust, vaatamata sellele, et puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutel on ligipääs elektroonilisele täitemenetluse registrile, samuti kohtute infosüsteemi kaudu kohtulahenditele. Võlgniku avalduse läbivaatamisel ei ole täitetoimiku väljanõudmine kohustuslik, kui kohtule esitatud ja kättesaadavad andmed on piisavad avalduse lahendamiseks. Samas saanuks maakohus seda teha, kui puudutatud isik oleks esitanud vastuväiteid, mida oleks olnud vaja asja õige lahendamise seisukohalt kontrollida. Puudutatud isik on määruskaebuses märkinud, et ta on kohtutäituriga suhelnud ja saanud ka vastuseid, kuid ei ole saadud andmeid määruskaebuse põhjendamiseks esitanud. Seega on puudutatud isik jätnud kasutamata ka võimaluse viidata määruskaebuses aegumise peatumise või katkemise aluseks olevatele asjaoludele, millega tuleks tema hinnangul asja lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 159 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Seega algas puudutatud isiku kasuks tehtud otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine uuesti

1. detsembrist
2. TsÜS § 158 lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Seega 4 ei loeta nõude tunnustamist täitemenetluses täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul. Sisuliselt TsÜS § 158 täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisele ei kohaldu (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Saare, K Sein (koostajad), 2023, § 158). TsÜS § 157 lg 6 kohaselt peatub täitmise aegumine lisaks muudele TsÜS-is sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Võlgniku vande andmine oma vara ja kohustuste kohta ei ole aegumise peatumise aluseks TsÜS § 157 lg 6 tähenduses. Muud aegumise peatumise alused on sätestatud TsÜS §-des 160-167, kuid need on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele kohaldatavad piiratud tingimusel. Nt TsÜS § 167 lg 1 (aegumise peatumine läbirääkimiste korral) alusel aegumistähtaja peatumise eeldus on see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumiseks vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks (vt RKTKm, 11.05.2022, 2-21-10665/27, p 12.3). Sama kehtib ka nt TsÜS § 162 korral (aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul). Seega tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Samuti peatub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud (vt RKTKm, 11.05.2022, 2-21-10665/27, p 12.4). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses toonud välja, et poolte vahel oleks toiminud läbirääkimisi või oleks sõlmitud maksegraafik, mille ajaks oleks olnud täitemenetlus kohtutäituri poolt peatatud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kohus oleks rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid. Elektroonilisest täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole avaldajalt puudutatud isiku nõude katteks laekumisi täitemenetluse raames laekunud. Seega oli põhjendatud maakohtu järeldus, et asjaolusid, mis oleks tinginud aegumistähtaja veel mingil põhjusel peatumise või katkemise, ei pruugi üldse olla või esineda. Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.
3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudutatud isiku kanda (

§ 171lg 1).

Kuna avaldajat ei esinda menetluses lepinguline esindaja, ei saanud avaldajal tekkida määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Hüvitatavad menetluskulud tuleb jätta kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) 5