Obsah (8)

§ 57§ 55§ 59§ 13§ 15§ 1§ 34§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti KerstnaVaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-9404 Tsiviilasi

) § 57 lõike 2 ja 59 lõike 2 alusel kinnistusosakonna poolt kustutamisele. Samas on selgusetu, kuidas see õigus saab XX kinnistu koosseisu ja XXX kinnistu kooseisus enam ei ole, sest selles osas avaldust esitatud ei ole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldajad esitasid notari vahendusel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad kandemäärus nr 561702024 tühistada ja teha kinnistusraamatusse avaldajate soovitud kanded vastavalt
2. aprillil 2024 sõlmitud lepingu (ATR 1555) peatükile 3.

§ 57

lg 2 sätestab, et kinnistu osa teise kinnistuga liitmisel kohaldatakse vastavalt

§-de 53–56 ja 59–60 sätteid.

§ 55

lg 11 sätestab, et kui piiratud asjaõiguse esemeks on jagatava kinnistu osa, jäetakse piiratud asjaõiguse kanne vastavas registriosas kehtima või tehakse vastavasse uude registriossa uus kanne.

§ 59

lg 2 sätestab, et reaalservituudid, reaalkoormatised ja ostueesõigus, mis koormavad ühte ühendatavat kinnistut teise ühendatava kinnistu kasuks, kustutatakse kinnistusosakonna poolt, kui omanik ei määra teisiti. Kõik XXX kinnistut koormavad servituudid on sellised, mis koormavad ühte ühendatavat (st piiride muutmisel osalevat) kinnistut teise ühendatava (st piiride muutmisel osaleva) kinnistu kasuks, st vastavalt

§ 59

lg-s 2 sisalduvale põhimõttele kuuluvad need kanded kinnistusosakonna poolt kustutamisele, kui omanik ei määra teisiti. Omanikud on lepingu punktides 3.2 ja 3.3 kooskõlas

§ 57

lõikega 2 ja § 59 lõikega 2 määranud, et: • Kuivõrd XXX kinnistust osade eraldamisel ning X ja XX kinnistutega liitmisel jääb XXX kinnistut koormavate, X ja XX kinnistute igakordsete omanike kasuks seatud ja määruskaebuse punktides 2.2.1 ja 2.2.2 nimetatud reaalservituutide, ala (puurkaev) vastavalt kannete aluseks olevale plaanile ja piiride muutmise järgsetele uutele katastriandmetele üksnes XXX koosseisu kuuluvale maale, siis jäävad määruskaebuse punktides 2.2.1 ja 2.2.2 nimetatud reaalservituudid XX kinnistut senistel tingimustel edasi koormama, neid ei pea kustutama ja neid ei pea X kinnistule ega XX kinnistule üle kandma. • Määruskaebuse punktis 2.2.3 nimetatud reaalservituudi (teeservituudi), mis on seatud XX kinnistu kasuks, ala (mitte õigus nagu kohtunikuabi kandemääruses viitab) jääb vastavalt servituudi kande aluseks olevale plaanile (mis on lisatud määruskaebusele) ja piiride muutmise järgsetele uutele katastriandmetele (mis on nähtavad nii lepingule lisatud plaanilt kui ka kinnistusosakonnale esitatud katastripidaja otsusest nr XXXXXXXXXXXXX, mis on lisatud määruskaebusele) üksnes XX kinnistu koosseisu kuuluvale maale ja seetõttu kaotab kanne piiride muutmise tulemusel täielikult õigusliku tähenduse, muutub ebaõigeks ning see reaalservituut kuulub

§ 57lõike 2 ja 59 lõike 2 alusel kinnistusosakonna poolt kustutamisele.

Avaldus on kooskõlas ka Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-23-16620, millega avaldaja IV seaduslikule esindajale on antud nõusolek sõlmida avaldaja IV nimel XX kinnistuga seotud võla- ja asjaõiguslikud lepingud. Kohus alaealisele kuuluva kinnisasjaõiguse (määruskaebuse punktis 2.2.3 nimetatud teeservituut) käsutamiseks (kustutamiseks) nõusolekut (perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 p 1) andnud ei ole. Seetõttu ei saa XX kinnistu alaealine omanik servituudi kustutamiseks tahteavaldust anda, kuna tehingu tegemiseks antud kohtumäärus seda ei luba. Servituut tuleb aga siiski kustutada, sest 3 servituuti ei ole enam vaja, kuna servituudiala asub samal kinnistul, mille igakordse omaniku kasuks see seatud on. XX kinnistu I jaost saab kohtunikuabi kande kustutada ametiülesande korras vastavalt kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 95 lõikele

1. Seega on omanikud ammendavalt ning seadusega ja kohtu kinnistusosakonna kodukorraga kooskõlas esitanud tahteavaldused XXX kinnistu III jao kannete ning X ja XX kinnistu I jao kannete kohta, kinnistamisavaldused on selged ja üheselt arusaadavad, et nende alusel õigeid ja soovitud kandeid teha. Kannete tegemine ei ole kehtivaid norme rakendades takistatud. MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUS MAAKOHTUS
2. Kohtunikuabi ega maakohtu kohtunik ei pidanud määruskaebust põhjendatuks ja maakohus edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kinnistusosakonna kohtunikuabi
4. juuni 2024 kandemäärus nr 561702024 muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
5. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi nõudnud õiguspäraselt kinnistamisavalduse täpsustamist, et oleks arusaadav, millised kanded jäävad püsima senistesse registriosadesse ja millised kantakse üle või kustutatakse. Avaldajate seisukoht on kokkuvõtlikult see, et kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga tuleb

§ 57

alusel kohaldada

§ 59

lg-t 2, mille kohaselt reaalservituudid, reaalkoormatised ja ostueesõigus, mis koormavad ühte ühendatavat kinnistut teise ühendatava kinnistu kasuks, kustutatakse kinnistusosakonna poolt, kui omanik ei määra teisiti. Kuna avaldajad ei ole teisiti määranud, tuleb nende hinnangul kanded kustutada. 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele

§ 57

ega seal viidatud sätted, sest tegemist ei ole kinnistu osa liitmisega teise kinnistuga nende sätete tähenduses.

§ 57

saab kohaldada olukorras, kus üks kinnistu koosneb mitmest olemasolevast katastriüksusest, millest üks liidetakse teise kinnistuga. Praeguses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga, vaid kinnisasjade piiride muutmine on toimunud maakorraldusseaduses (MaaKS) sätestatud maakorraldustoimingu tulemusena. MaaKS § 12 alusel läbi viidud maakorraldustoimingu tulemusena on 9. mai 2024 katastripidaja otsusega nr XXXXXXXXXXXXX lõpetatud (suletud) kolm senist katastriüksust ning moodustatud on kuus uut katastriüksust (dtl 29–35). Kinnistamisavaldusega taotletakse moodustatud uute katastriüksuste andmete kandmist X, XX ja XXX kinnistu I jakku. MaaKS § 11 lg 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. Maakatastri pidaja märgib kinnistamisavalduses registriosade kaupa, millisest registriosast katastriüksus kustutatakse ja millisesse kantakse, samuti registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise.

§ 13

lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud.

§ 15

lg 3 kohaselt, kui selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed muutuvad kinnisasjade osade vahetamise, piiride muutmise või ümberkruntimise käigus, märgib maakatastri pidaja 4 kinnistamisavalduses registriosade kaupa registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise. Seega on seaduses selgelt sätestatud, et maakorralduse tulemusena toimunud muudatuste registrisse kandmisel tuleb kinnistamisavalduses märkida kõigi kolmandas jaos olevate kannete kohta, kas need jäävad kehtima, kustutatakse või kantakse üle. Kuigi otseselt reguleerivad MaaKS § 11 lg 4 ja

§ 15

lg 3 ainult maakatastri pidaja esitatavat kinnistamisavaldust, kohalduvad need nõuded ringkonnakohtu hinnangul ka juhul, kui kinnistamisavalduse esitavad maakatastri pidaja asemel kinnisasjade omanikud. Teistsugune tõlgendus tähendaks, et sisuliselt samale olukorrale kehtiksid erinevad reeglid sõltuvalt kinnistamisavalduse esitajast. 8. Lisaks on kõigi taotletavate kannete sisaldumine kinnistamisavalduses ka kinnistusraamatu pidamise üldine põhimõte. Kinnistusraamat on kohtu peetav register, mille pidamist reguleerivad TsMS 58. peatükk ja

. Kohus teeb registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 593 lg 1). Kinnistamisavaldus on kandeavaldus, mis esitatakse kinnistusraamatusse kande tegemiseks (

§ 1lg 11).

Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu (

§ 34lg 6 esimene lause).

Kinnistamisavaldus on seega formaalne menetluslik avaldus kande tegemiseks. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada vormikohane käsutustehing (

§ 35

lg 1 p 1) ja nõutavad nõusolekud (

§ 35lg 1 p 2).

Ka praeguses asjas on avaldajad sisuliselt esitanud vajalikud avaldused –

1. aprilli 2024 tõestatud dokumendi p-s 3.3 on märgitud, et reaalservituudid tuleb kustutada. Vaidlus on selles, kas avaldajad peaks selleks esitama selge kinnistamisavalduse või peaks kinnistusraamatu pidaja kanded kustutama ilma otsese sellekohase avalduseta.
2. Määruskaebuse p-dest 1.2 (dtl 41) ja 3.8 (dtl 43) võib välja lugeda, et selge kinnistamisavalduse esitamist takistab asjaolu, et kohus ei ole alaealisele kuuluva kinnisasjaõiguse (määruskaebuse punktis 2.2.3 nimetatud teeservituut) käsutamiseks (kustutamiseks) andnud nõusolekut, mis on selleks vajalik PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt. Samas tuleb see servituut määruskaebuse esitajate arvates siiski teiste hulgas sellesama alaealise kinnistamisavalduse alusel siiski kustutada, sest servituuti ei ole enam vaja, kuna servituudiala asub samal kinnistul, mille igakordse omaniku kasuks see seatud on. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline järeldus ei ole põhjendatud.

§ 35lg 1 p 2 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada nõutavad nõusolekud.

Selliseks nõusolekuks on ka kohtu nõusolek alaealise nimel kinnisasjatehingu tegemiseks PKS § 131 lg 1 ja § 187 tähenduses. Harju Maakohus on andnud tsiviilasjas nr 2-23-16620 nõusoleku avaldaja IV seaduslikule esindajale sõlmida avaldaja IV nimel XX kinnistuga seotud võla- ja asjaõiguslikud lepingud, mille eesmärgiks on kinke teel saadava XXX kinnisasjast eraldatava osa liitmine XX kinnisasjaga selliselt, et Ragnar XX kaasomandi osa suurus peale kinkena saadava kinnisasja osa liitmist XX kinnistuga ei muutu. Sellega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul andnud nõusoleku ka avaldaja nimel nende tehingute lõpuleviimiseks vajalike avalduste, sh kinnistamisavalduste ja puudutatud isiku nõusoleku esitamiseks. PKS § 187 lg 1, mis reguleerib eestkostetava kinnisasjatehingute tegemiseks vajalikke nõusolekuid, ei sätesta, et eraldi nõusolekut oleks vaja selles sättes nimetatud tehingute kinnistusraamatusse kandmiseks avalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

1. Kuna kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise määruses antud tähtaeg on juba möödunud, annab ringkonnakohus avaldajatele uue tähtaja kinnistamisavalduses puuduste 5 kõrvaldamiseks. Täpsustatud kinnistamisavaldus tuleb esitada kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
2. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 6