Obsah (6)

§ 63§ 15§ 16§ 18§ 56§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2024 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-24-1023 Kohtunik Triin Harak Kohtuistungi sekretär Teele Masing

§ 63

lg 1 alusel LS 2612 järgi ja teha uus otsus, mis ei raskenda Timmo Karu olukorda.

1. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2780,24,001906 Timmo Karu poolt LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.
2. Mõista Timmo Karule LS § 217 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.
3. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.03.2024 otsuses nr 2780,24,001906 märgitud arvelduskontole kasutades otsusel märgitud viitenumbrit 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
4. Edastada käesolev kohtuotsus Timmo Karule, tema kaitsjale ja Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
5. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 04.03.2024 otsusega väärteoasjas nr 2780,24,001906 määras eriasjade uurija Cristel Jakobson liiklusseadus (LS) § 16 lg 2 ja LS § 131 lg 3 rikkumiste eest

§ 63

lõike 1 alusel LS § 2612 lg 1 järgi Timmo Karule karistuseks rahatrahvi 380 eurot. Väärteootsuse kohaselt Timmo Karu juhtis (Ckategooria mootorsõidukit) registrimassiga 26000 kg, teel, millel liiklemine on üle 18 tonnise registrimassiga (C-kategooria mootorsõiduki) keelatud liiklusmärgiga nr 313a "Veoauto sõidukeeld". Samuti juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, ajavahemikul 31.01.2024 kell 09:40 kuni 05.02.2024 kell 13:00 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

1. Timmo Karu vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist Timmo Karu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja Timmo Karu töötab transpordiettevõttes XXX logistikajuhina, kuid vastavalt vajadusele sõidab ka veoautoga asendusjuhina. Tööandja kasutab nii endale, kui ka teistele firmadele kuuluvaid raskeveokeid. 05.02.2024 kasutas menetlusalune isik XXX´i veoautot Scania reg-nr XXX. LS § 72 lg-st 1 tuleneb, et isikule kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise peavad tagama sõidukiomanik ja vastutav kasutaja. T.Karu ei olnud kumbki neist. Sissesõidu alasse sissesõidu loa olemasolu keelualasse sissesõidul kuulub vaieldamatult veoki õige kasutamise valdkonda. XXX andis Timmo Karule sõiduki konkreetse tööülesande täitmiseks ning T.Karu sai sõidukit kasutama asudes lähtuda teadmisest, et LS § 72 lg-st 1 tulenev kohustus on täidetud, st veokiga sissesõidu keelualale sõiduks on luba olemas. Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevaatamatusdelikti tuvastamisel objektiivse koosseisu juures hinnata hoolsuskohustuse rikkumist. Isik vastutab karistusõiguslikult vaid siis, kui ta rikub temal lasuvat hoolsuskohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 6.veebruarist 2024 nr 4-23-2703). Seega ei olnud menetlusalusel isikul kohustust kontrollida veokil liikluskeelualale sissesõidu loa olemasolu. Eeltoodu põhjal leiab kaebaja, et tema suhtes tehtud väärteootsus on põhjendamatu, kuna väärteokoosseis on tõendamata.
2. Kohtuväline menetleja palub oma 05.04.2024 kohtule esitatud seisukohas jätta menetlusaluse isiku esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku juhitud veoauto peatati Narva mnt 3 juures. Eelnevalt oli ta sõitnud üle Rahu silla suunaga Raatuse tn ja pööras Puiestee tänavale Jõgeva poole ning seejärel edasi Liiva tänavale. Isikult küsiti teevaldaja luba antud tänavate läbimiseks, kuid seda 2 tal esitada ei olnud, ka ei saatnud logistik sellist luba talle ning selgus, et seda luba sel hetkel ei olnud. Timmo Karu on esitanud ka tagantjärele loa nimetatud tänavatel sõitmiseks, kuid Tartu LV linnamajanduse osakonnale on liikluskeelualase loa taotlus esitatud ning Tenno Karu poolt allkirjastatud 06.02.2024 kell 09:
3. Seega on luba taotletud järgmisel päeval pärast rikkumise toimepanemist. Kuigi loa taotluses on märgitud soovitavaks alguskuupäevaks 05.04.2024, ei muuda see olematuks fakti, et 05.04.2024 seda luba veel olemas ei olnud, sest isegi taotlust ei olnud veel esitatud. Seega on nimetatud tegu toime pandud ja ka tõendatud. Lisaks on isik oma vastulauses selgitanud, et kuna sõidab asendusjuhina, siis võis inimlikust eksitusest unustada või vajutada liiga kiiresti nuppu, mis oleks pidanud sõidumeerikul puhkeaja fikseerima. Siiski tundub antud selgitus ebausutavana, sest menetlusalune isik tegeleb igapäevaselt veoautode ja sellega seotud teemadega ning on ka vastulauses kinnitanud, et on aastaid teinud vedusid erinevate logistikafirmade alt, mistõttu peaks olema tegemist oma ala professionaaliga, kellel meeriku kasutamisega seonduv võiks ka väga hästi selge olla.
4. Kohtuistungil selgitas Timmo Karu, et tema lubade taotlemisega ei tegele. Kui ta kinni peeti siis helistas logistikule ja selgus, et luba on aegunud. Teise rikkumise kohta selgitas menetlusalune isik, et kogemata oli jäänud sisestus digimeerikusse tegemata, võib-olla vajutas liiga kiirelt kaks korda neid nuppe ja see masin jättis selle sisestuse tegemata. Timmo Karu kaitsja jäi kaebuses esitatud taotluse juurde tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. PPA esindaja palus jätta väärteootsuse muutmata. KOHTU SEISUKOHT
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
6. Väärteootsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette LS § 16 lg 2 rikkumist, mis on kvalifitseeritav LS § 2612 lg 1 järgi (massipiiranguga seonduv rikkumine) ja LS § 131 lg 3 rikkumist, mis on kvalifitseeritav LS § 217 lg 1 järgi (sõidumeerikuga seonduv rikkumine). Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et kuna LS § 2612 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest

§ 63

lg 1 kohaselt karistus LS § 2612 lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. (I) LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteoetteheide

1. LS § 16 lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. LS § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.
2. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Timmo Karule ette seda, et tema juhtis Ckategooria mootorsõidukit registrimassiga 26000 kg ehk 26 tonni, teel, millel liiklemine 3 on üle 18 tonnise registrimassiga C-kategooria mootorsõidukil keelatud liiklusmärgiga nr 313a "Veoauto sõidukeeld".
3. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et menetlusalune isik Timmo Karu juhtis 05.02.2024 kella 13.59 paiku Narva maanteel Tartu linnas C kategooria mootorsõidukit Scania R420 registreerimismärgiga XXX. See on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütluste ja tunnistaja ütlustega.
4. Transpordiameti kodulehelt leitavate andmete järgi kuulub menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk Scania R420 registreerimismärgiga XXX kategooriasse N3 ning tema registrimass on 26 000 kg
5. Seda, et juhitava sõiduki registrimass on 26 tonni, teadis ka menetlusalune isik tema ütlustest nähtuvalt.
6. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana politseiametnik H. S., kes selgitas, et täitis tööülesandeid, kontrollisid raskeveokeid, juba nädal aega olid nende jaoks aktuaalsed linnaload. Narva maanteel märkasid veoautot, mis oli registrimassiga suurem kui 18 tonni ehk rakendub eriloa nõue, Tartu Linnavalitsuse teevaldaja luba peab olema. Järgnesid sõidukile, tema juhtis patrullsõidukit, oli koos paarilise K. K.. Andsid peatumismärguande, et kontrollida sõidukit. Küsis juhilt eriluba. Autojuht ütles, et tee peal tal seda esitada ei ole, hakkas uurima. Menetluse jooksul nendeni ei jõudnud see eriluba. Menetluse lõpupoole hakkasid tulema ettevõttepoolsed jutud, et nähtavasti seda eriluba ei olegi esitada. Tegid protokolli. Kust autojuht sinna piirkonda sisse sai seda ei tea, aga välja sõitis linnast Narva maanteed mööda. Juht ütles, et on teel Kõrvekülla. See märk on piirkonda sisse sõites Vene ringi peal kindlasti ja teiselt poolt on Sõpruse silla juures ka. Autojuhi sõnade kohaselt käis ta laadimas Zeppelini keskuse juures ja läks sinna seda sama Narva maanteed mööda. Peatamise hetkel oli juhi jaoks arusaadav, et tal peab olema eriluba ja ta väitis, et tal on eriluba olemas.
7. Menetlusalune isik Timmo Karu selgitas kohtuistungil, et
8. veebruaril ta vedas kaupa, oli linnatööl. Politsei pidas kinni ja küsis linnaluba. Helistas esimese asjana logistikule. Logistik avastas, et Tartu linnavalitsuse luba on aegunud ja ta kohe helistas linnavalitsusse. XXX esitas loa taotluse. Tartu linnas nende massipiirangutega on karm, linnavalitsuse kodulehel on see asi olemas. Menetlusalune isik sai loa kätte XXX, tema sellega ise ei tegelenud. Sellega tegelevad logistikud. Sõitu alustas tol päeval Kõrvekülast, edasist täpset trajektoori ei mäleta. On üle 10 aasta seda asja teinud. Teadis, et linnavalitsuse load on olemas. Kindlasti täielikult ei teanud
9. veebruaril sõites, et selles piirkonnas selle sõidukiga sõitmiseks on luba vaja.
10. Tartu linnavalitsus on kehtestanud Tartu linnas piirangu, mille kohaselt Tartu kesklinnas kehtib üle 18-tonnise registrimassiga sõidukitele sissesõidukeeld. Erandkorras saab piirkondadesse sõita selleks väljastatud sissesõiduloaga.2 Tartu linna kodulehelt on leitav ka pdf fail nimega Ümbersõiduskeem. Sellel on punase joonega ära märgitud kesklinna piirkond, kust algab üle 18-tonnise registrimassiga sõidukitele sissesõidukeeld.
11. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ei mäleta täpselt seda trajektoori, mispidi ta linna sisse liikus ja kas mingit keelumärki nägi. Küll aga oli ta teadlik, et Tartu linnas massipiirangud on ning et info on Tartu linna kodulehel olemas. Tunnistaja politseiametnik H. S. avaldas, et seda, kust autojuht sinna piirkonda sisse sai nad ei tea, aga välja sõitis linnast Narva maanteed mööda. Neile kohapeal selgitas juht, et käis Zeppelini juures laadimas ning sinna läks samamoodi Narva maanteed mööda, kus on ka 1 h ps://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf?lang=et 2 h ps://www.tartu.ee/et/load-ja-kooskolastused 4 vastav liiklusmärk olemas. Kohapeal ei tekkinud vaidlust selle üle, et isik asub keelutsoonis. Autojuht arvas, et tal on vastav luba olemas, kuid logistikule helistades selgus, et luba oli aegunud.
12. Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks selle, et menetlusalune isik sõitis Kõrvekülast Zeppelini juurde mööda Narva maanteed, kus enne kesklinna sisenemist on olemas liiklusmärk nr 313a "Veoauto sõidukeeld" va Tartu linnavalitsuse loal, mida ta oleks pidanud nägema. Samuti on ka google kaardirakendust vaadates Kõrvekülast Zeppelini liikumiseks Narva maantee loogiline valik, kuivõrd see on otseim suur tee. Menetlusalune isik üheseid ütlusi selle kohta, mis trajektoori pidi ta siiski linna sõitis ei andnud, vaid selgitas, et ei mäleta ning võimalusi on mitmeid. Sellele, et isik pidas vähemalt võimalikuks antud märgi mõjualas sõitmist, viitab ka asjaolu, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei tekkinud vaidlust kas isik asub „keelualas“ või mitte ning teades ka ise, et kesklinna piirkonnas kehtib massipiirang.
13. Eeltoodut arvesse võttes saab asuda seisukohale, et Timmo Karu on rikkunud LS § 16 lg-t 2, kuivõrd ta eiras liikluskorraldusvahendi nõuet.

§ 15

lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 järgi on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 18lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Kohtus pole tõendamist leidnud, et Timmo Karu oleks talle etteheidetava teo toime pannud tahtlikult. 17. Riigikohus on lahendis 4-23-2703 selgitanud, et ettevaatamatusdelikti tuvastamisel tuleb kohtul objektiivse koosseisu juures hinnata hoolsuskohustuse rikkumist; isik vastutab karistusõiguslikult vaid siis, kui ta rikub temal lasuvat hoolsuskohustust. Viimasest on alust kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab järgimata kas ühiskonnas tervikuna või mõnes spetsiifilises valdkonnas kehtiva/nõutava vajaliku hoolsuse. Nõutava hoolsuse hindamise juures tuleb võtta arvesse nn usalduspõhimõtet, mille kohaselt võib toimepanija enda käitumise kujundamisel eeldada, et ka teised isikud käituvad õiguspäraselt (RKKK 04.10.2019, 4-18-5832/18, p 21), sh täidavad vajaliku tähelepanelikkuse ja hoolega neil lasuvaid kohustusi. Teisisõnu piirab usalduspõhimõte üksikisiku hoolsuskohustuse ulatust, ja senises kohtupraktikas on seda liikluskaristusõiguses korduvalt kohaldatud. (Vt nt RKKK 11.06.2003, 3-1-1-63-03, p 12; 09.06.2016, 3-1-1-52-16, p 11.2.) 18. Usalduspõhimõte piirab üksikisiku hoolsuskohustuse määra ka valdkondades, kus tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel. Muu hulgas kehtib see juhtudel, kus kohustused ja ülesanded, mis tavapäraselt lasuvad ühel isikul (nt auto omaniku või vastutava valdaja kohustused), jagunevad ettevõtetes/organisatsioonides töökorraldusest johtuvalt erinevate subjektide vahel. Kui ülesanded ja töökohustused on ettevõttes jaotatud, siis võib enda pädevuse piires tegutseja tugineda arusaamale, et ka teised on enda ülesanded (enne) korrakohaselt täitnud ning ta ei pea neid reegeljuhtumil üle kontrollima, iseäranis kui on tegu vertikaalse võimusuhtega. Usalduspõhimõttele ei saa tugineda juhul, kui on selged viited ja/või teadmine, mis annavad aluse kahelda, kas teine isik on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud (vrd RKKK 13.12.2017, 4-17-1195, p 9). 19. Kohtu hinnangul ei rikkunud Timmo Karu endal lasuvat hoolsuskohustust. Tööandja andis 05.02.2024 Timmo Karu kasutusse ettevõttele XXX kuuluva veoki, mida menetlusalune isik iga päev ei juhtinud, Timmo Karu töötab vastavalt vajadusele aendusjuhina. Väärteoasja materjalidest nähtub, et transpordiettevõttes XXX kasutatavate sõidukitele erilubade taotlemisega tegeles XXX. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et tema lubade taotlemisega ei tegele, sellega tegeleb logistik. Et menetlusalune isik ei olnud lubade hankimisega seotud, kinnitab ka hiljem Tartu 5 linnavalitsusele esitatud taotlus, kust nähtub, et selle on esitanud XXX, allkirjastaja T. K. (dtl 31-33). Hoolsuskohustuse rikkumist ei saa tuletada ka asjaolust, et hüpoteetiliselt oleks Timmo Karul olnud võimalik eriloa olemasolu enne sõitma asumist kontrollida. Tööandja poolt anti Timmo Karule XXX sõiduki konkreetse tööülesande täitmiseks ning Timmo Karu sai sõidukit kasutama asudes lähtuda teadmisest, et ülesande täitmiseks vajalikud tingimused on loodud ja veokiga sissesõidu keelualale sõiduks on luba olemas. Kohus märgib ka, et LS § 2613 lg 1 näeb ette eraldi vastutuse LS §-s 2612 nimetatud sõiduki, autorongi või masinrongiga liigelda lubamise eest selle omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava isiku poolt, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või teeosal. 20. Seega puuduvad Timmo Karu teos LS § 2612 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Antud juhul kuulub menetlus LS § 2612 lg 1 järgi lõpetamisele Timmo Karu teos väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. (II) LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteoetteheide 21. LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 punktide b ja lõike 5 punkti b alampunktide ii, iii ja iv kohaselt juhul, kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõiduki puhul kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil muu töö, valmisoleku aeg ja vaheajad või puhkus. Artikkel 36 lg 1 kohaselt, kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama

1. i)jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
2. ii)juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. LS § 217 lg 1 näeb ette vastutusemootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. 22. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Timmo Karule ette seda, et tema juhtis Ckategooria mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja ajavahemikul 31.01.2024 kell 09:40 kuni 05.02.2024 kell 13:00 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. 23. Asjas puudub vaidlus selles, et Timmo Karu juhtis digitaalse sõidumeerikuga varustatud mootorsõidukit 05.02.2024 kella 13.59 paiku Narva maanteel Tartu linnas. Politsei kontrolli käigus selgus, et kohustuslikud andmed olid juhikaardile kandmata. 24. Timmo Karu juhikaardi andmetest (nädalagraafik, dtl 47) nähtub, et ajavahemiku 31.01.2024 kell 09:40 kuni 05.02.2024 kell 13:00 kohta andmed puuduvad, on küsimärk, mille tähenduseks on märgitud „kaart väljas“. 25. Väljatrükist „juhi puuduvad andmed“ nähtub samuti, et 31.01.2024 kell 09.40 kuni 05.02.2024 kell 13.00 oli „kaart väljas“ (dtl 46). Märgitu tähendab, et selle ajavahemiku kohta juhikaardil salvestus puudus, samuti polnud juhil esitada salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemiku kohta. 6 26. Tunnistaja politseiametnik H. S. selgitas, et nädalagraafikus voodi ja küsimärk tähendab, et puuduvad andmed. Programm automaatselt pakub voodit aga juht peab selle kinnitama. Menetlusalusel isikul oli see tegemata. Seaduse nõue on selline, et jooksva päeva andmed pluss 28 eelnevat päeva on see periood, mis nemad tee peal kontrollivad. 27. Menetlusalune isik Timmo Karu selgitas kohtuistungil, et need 5 päeva, mil kaart oli väljas ta veoautoga ei sõitnud. Kui läks uuesti sõitma siis pani oma kaardi sisse ja tuleb vajutada ok ja ok ning masin kannab automaatselt selle puhkeaja sinna peale, aga võibolla ta vajutas liiga kiiresti kaks korda neid nuppe ja masin jättis sisestuse tegemata. Kohapeal tema seda kontrollida ei saa. On lubatud, et kui viga märkab siis kirjutab käsikirjas seletuse. Kui politsei ta maha võttis siis öeldi, et nad ei menetlegi seda asja. 28. Kohtu hinnangul on väärteotoimikus oleva Tachoscan väljatrükkide – juhi puuduvad andmed ja nädalagraafik ning tunnistaja H. S. ja menetlusaluse isiku Timmo Karu kohtuistungil antud ütlustega tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik on jätnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil sisestamata oma muu töö, valmisolekuaja ja puhkeaja ajavahemiku 31.01.2024 kell 09:40 kuni 05.02.2024 kell 13:00. Seega on Timmo Karu täitnud LS § 217 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 29. Menetlusalune isik selgitas kohtule, et pead pakule panna ei saa, kuid teab, et vajutas, see on veres. Hiljem analüüsis ja arvab, et vajutas nuppe liiga kiiresti kaks korda, mistõttu jättis masin sisestuse tegemata. Kohtus pole tõendamist leidnud, et Timmo Karu oleks talle etteheidetava teo toime pannud tahtlikult.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

§ 18

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul pani Timmo Karu teo toime hooletusest. Kogenud autojuhina, olles kursis erinevate sõidumeerikute kasutamisega ning eripäradega, peaks ta suhtuma juhikaardile sõidumeeriku abil andmete kandmisesse suurema hoolsusega, tagamaks juhikaardile andmete korrektse sisestuse. 30. Seega on kohus tuvastanud, et Timmo Karu on toime pannud LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Aset on leidnud tegu, milles Timmo Karu süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et Timmo Karu on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks. (III) Karistuse kohaldamisest 31.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 32. LS § 217 lg 1 sätestatu kohaselt mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 47

lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse 7 isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on ca 50 trahviühikut.

1. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Kohtu hinnangul saab Timmo Karu süü lugeda keskmisest väiksemaks. Ta pani teo toime hooletusest ning periood mille kohta sisestus oli tegemata, oli 6 päeva. Samas tuleb arvestada seda, et tegemist on kogenud autojuhiga, mistõttu ta peaks oskama sõidumeerikut kasutada eksimatult.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
3. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistusregistri õiendist nähtub, et Timmo Karul pole mitte ühtegi kriminaal- ega väärteokaristust (dtl 53). Seetõttu täidab kohtu hinnangul eripreventiivset eesmärki rahatrahvi määramine sanktsiooni miimimumi lähedases määras ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
4. Kohus tuvastas, et karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.
5. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Timmo Karu süü suurust, toimepanija isikut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras ehk 20 trahviühikut ehk 80 eurot.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-dest 133-134, rahuldab kohus Timmo Karu kaebuse osaliselt ning tühistab Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 04.03.2024 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,001906 Timmo Karu karistamises

§ 63

lg 1 alusel LS 2612 järgi ja teeb uue otsuse, millega lõpetab menetluse väärteoasjas nr 2780,24,001906 Timmo Karu poolt LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu ja mõistab Timmo Karule LS § 217 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. 39. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud kaebuse esitaja Timmo Karu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 8