lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses K.I isikukood XXX, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel - vene keel, enda sõnade järgi töötab mitteametlikult, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud: - 11.03.2013 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi kahe aastase vangistusega.
lg 1 p 2 alusel vabastatud karistusest ja allutatud käitumiskontrollile üheks aastaks. Tõkend – puudub. Asja läbivaatamise kuupäev 8., 9.05.2018 avalikul kohtuistungil Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus O T S U S T A S: 1. Süüdi tunnistada K.I kuriteo toimepanemises
2. Süüdi tunnistada K.I kuriteo toimepanemises
lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust 3.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust 4.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui K.I ei pane 1-(ühe) aasta ja 3-(kolme)-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
5. Kohustada K.I järgima
lg 1 p-des 1-6 lg 2 p 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: 1 Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - Osalema kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalprogrammis Katseaja algus 9.05.
Samuti süüdistatakse K.I selles, et tema, ajavahemikul alates 16.01.2017 kuni 12.04.2017, nii isiklikult suheldes kui ka läbi sotsiaalmeedia ähvardas oma endist alaealisele tüdruksõbra L Nt tema tervise kahjustamisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna K.I on korduvalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Seega, K.I pani toime ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus K.I süüditunnistamist
lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt
lg 1, 3 määrata, et vangistus jääb täitmisele pööramata, kui K.I 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ja lg 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema sotsiaalprogrammis. Mõista välja vaid 268,80 eurot kaitsjatasu ja 750 eurot sundraha. Lubada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa aasta jooksul. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav K.I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb K.I süüdi tunnistada
lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. 3 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2018.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). Menetluskulud tuleb välja mõista K.I-lt. Menetluskulud tasuda 1 aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.