Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

1-20-4812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4812 (20231500184) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424

lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Katrin Tron Süüdistatav V.I Kaitsja Ik: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus, töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 26.01.2020, vabastatud samal päeval. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus. Kohtueelsel menetlusel advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON 1. V.I süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o V.I kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.01.2020 kuni 26.01.2020, s.o 1 (üks) päev, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta V.I-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva V.I suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.I temale määratud 1 (üks) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada V.I-le määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.10.2020. 5.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada V.I suhtes lisakaristust, võttes V.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel. 1

1. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
2. V.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kohtueelsel menetlusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Karine Nersesjanile makstud tasu 159 (sada viiskümmend üheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 1035 (tuhat kolmkümmend viis ) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „V.I , 1-20-4812, menetluskulud“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel V.I poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: 2 CD plaati fotodega sündmuskohast ja 1 CD plaat videosalvestustega, mis asuvad kriminaaltoimikus (tl 65, 66), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu V.I süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 26.01.2020.a kella 01.17 ajal Harjumaal, Tallinnas, J.Kunderi ja Laulupeo ristis suunaga K.A Hermanni tn poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – 1,41 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, (lõplik tulemus 1,27 mg/l)), põhjustas avarii, millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg
6. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijo obes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove , 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. Seega süüdistatav V.I pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 07.07.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav V.I ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.I-le karistuseks vangistust 9 /üheksa/ kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.01.2020 kuni 26.01.2020, see on 1 /üks/ päev, lõplikuks vangistuseks lugeda 8 /kaheksa/ kuud ja 29 /kakskümmend üheksa/ päeva.

§ 73

järgi ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. b. Kaitsjatasu summas 77,40 + 81,60 , kokku 159 eurot. c. Joobeseisundi tuvastamise kulu puudub. d. Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda, kuid eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses kogusummas 1035 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitati materiaalne kahju mootorsõidukitele: - xxxx reg.nr xxxx (omanik K R, kasutaja V.I ), kindlustusselts ERGO Insurance SE; - xxxx reg.nr xxxx (omanik Swedbank Liising AS, vastutav kasutaja AS xxxx, kasutajad I N, S S), kindlustusselts ERGO Insurance SE; - xxxx reg.nr xxxx (omanik T J, kasutaja K J), kindlustusselts Swedbank P&C Kindlustus AS; - xxxx reg.nr xxxx (omanik xxxx AS, kasutaja R Ž), kindlustusselts AB Lietuvos draudimas; - xxxx reg.nr xxxx (omanik oli Luminor Liising AS, praegu on omanik O M), kindlustusselts Seesam Insurance AS; Samuti tekitati materiaalne kahju AS Signaal – teepiirete kahjustamisega. Materiaalsed kahjud lahendati kindlustusjuhtumite korras. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: - Fotod sündmuskohast 2 CD-l ühes kinnises ümbrikus toimiku tagakaanel. - Videosalvestused 1 CD-l ühes kinnises ümbrikus toimiku tagakaanel. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; § -st 311; 3 §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüd istatav kuulub talle

§ 424

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4