1-16-10417/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2018, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-10417 Kohtunik Kristel Vedro Kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Carmen Kond Kohtuasi R.A süüdistatuna KarS § 424 järgi / Erakorraline ettekanne R.A kohta Süüdimõistetu R.A , isikukood XXX, elukoht xxxx RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada R.A’ile Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.06.2017 määrusega 3 kuu võrra pikendatud ning Viru Maakohtu 11.01.2018 määrusega 10 kuu võrra pikendatud katseaega veel 1 (ühe) aasta võrra, s.o kuni 28.12.

1. Pikendada R.A’ile Viru Maakohtu 11.01.2018 määrusega määratud alkoholismi vastase ravi läbimise tähtaega kuni 01.10.
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumäärus toimetada kätte R.A-le ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega tunnistati R.A süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Katseajaks allutati R.A kriminaalhooldaja järelevalve alla ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 14.12.
3. 1 Viru Maakohus jättis 09.06.2017 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas R.A-le Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 28.02.
4. Viru Maakohus jättis 11.01.2018 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas R.A-le Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.06.2017 määrusega pikendatud katseaega veel 10 kuu võrra, s.o kuni 28.12.2018 ning määras R.A-le KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava lisakohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 28.02.
5. 16.08.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande R.A suhtes põhjusel, et hooldusalune rikkus Viru Maakohtu 11.01.2018 määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määratud täiendavat lisakohustust alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 28.02.
6. Isik käis alkoholivastasel ravil kuni 2018 maikuuni, peale seda katkestas ravi. Hooldusaluselt võeti 16.08.2018 kirjalik seletus kohtu määratud lisakohustuse pooleli jätmise kohta ning seletuse kohaselt jäi ravi pooleli raha ja transpordi puudumise tõttu. Selgitusse kirjutas hooldusalune, et on teadlik erakorralises ettekandes esitatavast taotlusest pikendada katseaega 1 aasta võrra ning on nõus selle ettepanekuga. R.A on arvel Eesti Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline töövõime. Kriminaalhooldusametnik määras isiku Liiklusohutusprogrammi, mida hooldusalune ei saanud esmakordselt läbida tervislikel põhjustel. Kriminaalhooldusametnik otsustas määrata isiku sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele, sest peamine probleem on alkoholi tarvitamine. R.A läbis sotsiaalprogrammi ajavahemikul 04.05.-10.08.
7. 06.08.2018 isik ei ilmunud registreerima, helistas ning palus muuta registreerima ja sotsiaalprogrammi tulemise aega, kuna oli enda sõnul eelmisel päeval kartulit võttes tervisele liiga teinud. Samal päeval teostati isiku elukohta kodukülastus ning tuvastati alkoholi tarvitamine 0,557 mg/l väljahingatavas õhus. Lisakohustuse rikkumise kohta koostati kirjalik hoiatus. SA Viljandi Haiglale saadeti 10.08.2018 päring, et selgitada välja, kas isik on läbinud alkoholivastase ravi või on jätnud ravi pooleli. Viljandi Haigla 13.08.2018 vastuse kohaselt pöördus R.A viimati alkoholitarvitamise häire teenistusse mais 2018, peale mida pole rohkem pöördunud. 16.08.2018 vesteldi hooldusalusega karistuse alternatiividest ning ta lubas minna lähiajal vabatahtlikult ravile Kooli 8a, Jõhvi (blokeeriv süst) ning võtta ühendust ka Viljandi Haigla arstiga. Isik kahetseb alkoholi tarvitamist ning on enda sõnul motiveeritud kandma karistust vabaduses. Kriminaalhooldusametniku arvates ei ole otstarbekas pöörata veel vangistust täitmisele, kuna isik on nõus asuma alkoholivastasele ravile Jõhvis, kus tehakse blokeeriv süst ning nõustamisteenusena võtab Viljandi Haiglaga ühendust. Isik on enda sõnul motiveeritud kandma karistust vabaduses. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada R.A alkoholivastase ravi läbimise tähtaega kuni 01.10.2018 ning pikendada karistusaega 1 aasta võrra, s.o kuni 28.12.
8. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. 2 KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud, kuna isik on jätnud poolele talle kohtu poolt määratud lisakohustuse alkoholismivastase ravi läbimise ning seda ise ka tunnistanud. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle pandud lisakohustust, mistõttu on kohtu hinnangul kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud. Kohtu hinnangul saab esitatud asjaoludel ja hooldusaluse motivatsioon olemasolul kanda karistus vabaduses, saab katseaja ja alkoholivastase ravi läbimise tähtaja pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust ja tahet edaspidi hoiduda lisakohustuse rikkumisest. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro 3