KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10417 Kohtunik Kristel Vedro Kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kriminaalho

§ 424

järgi / Erakorraline ettekanne A.G kohta Süüdimõistetu A.G , isikukood XXX, elukoht xxxx RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 28.11.2016 kohtuotsusega nr 1-16- 10417 A.G-le

§ 424järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates A.G kandmisele asumisest. poolt karistuse Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte A.G-le ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused 1. Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega tunnistati A.G süüdi

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga.

Katseajaks allutati A.G kriminaalhooldaja järelevalve alla ning teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud 1 kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2,8 sätestatud lisakohustusi.

Kohtuotsus jõustus 14.12.

1. Viru Maakohus jättis 09.06.2017 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas A.G-le Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 28.02.
3. Viru Maakohus jättis 11.01.2018 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas A.G-le Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.06.2017 määrusega pikendatud katseaega veel 10 kuu võrra, s.o kuni 28.12.2018 ning määras A.G-le

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendava lisakohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 28.02.

2. Viru Maakohus jättis 30.08.2018 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas A.G-le Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.06.2017 määrusega 3 kuu võrra ning 11.01.2018 määrusega 10 kuu võrra pikendatud katseaega veel 1 aasta võrra, s.o kuni 28.12.2019 ning pikendas A.G-le V iru Maakohtu 11.01.2018 määrusega määratud alkoholismi vastase ravi läbimise tähtaega kuni 01.10.
4. Viru Maakohus jättis 26.11.2018 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks.
5. 20.12.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande A.G suhtes põhjusel, et hooldusalune rikkus Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega määratud

§ 75

lg 1 p 2 kohustust, st ei ilmunud 29.11.2018 Rakvere esindusse registreerima ja ei esitanud tõendit takistanud asjolude kohta. Lisaks rikkus hooldusalune kohustust mitte tarvitada akoholi.

1. Kriminaalhooldusametnikule 07.12.2018 antud seletuse kohaselt ei jõudnud isik 29.11.2018 Rakvere esindusse registreerima, kuna oli tarvitanud alkoholi alates 27.11.2018 ning seetõttu oli enesetunne väga halb. On teadlik erakorralises ettekandes tehtavast ettepanekust pöörata karistus täitmisele. A.G ei ole nõus taotletava ettepanekuga, vaid soovib minna ravile.
2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.11.2016 otsusega nr 1-16-10417 mõisteti A.G (ik XXX) süüdi

§ 424järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

Otsuse kohaselt mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati A.G katseajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

1. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine A.G-ga 30.12.
2. Isikule on koostatud 1 kirjalik hoiatus, kuna ta rikkus 08.08.2018 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt on koostatud 4 erakorralist ettekannet, sest isik rikkus registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. A.G katseaega pikendati esmalt 3 kuu võrra, s.o kuni 28.02.2018; teisel korral 10 kuu võrra, s.o kuni 28.12.2018 ning kolmandal korral 1 aasta võrra, s.o kuni 28.12.
3. Neljanda erakorralise 2 ettekandega taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuid kohus andis isikule veel võimaluse tõestada, et ta suudab edaspidi oma elu korraldada nii, et see ei tooks kaasa kohtu määratud kohustuste rikkumist. Viru Maakohtu 26.11.2018 määrusega jäeti kriminaalametniku taotlus rahuldamata.
4. Erakorralise ettekande kohaselt A.G on arvel Eesti Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline töövõime. Kriminaalhooldusametnik määras isiku Liiklusohutusprogrammi, mida hooldusalune ei saanud esmakordselt läbida tervislikel põhjustel. Kriminaalhooldusametnik otsustas määrata isiku sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele, sest peamine probleem on alkoholi tarvitamine. A.G läbis sotsiaalprogrammi ajavahemikul 04.05.-10.08.
5. 06.08.2018 isik ei ilmunud registreerima, helistas ning palus muuta registreerima ja sotsiaalprogrammi tulemise aega, kuna oli enda sõnul eelmisel päeval kartulit võttes tervisele liiga teinud. Samal päeval teostati isiku elukohta kodukülastus ning tuvastati alkoholi tarvitamine 0,557 mg/l väljahingatavas õhus. Lisakohustuse rikkumise kohta koostati kirjalik hoiatus. xxxx saadeti 10.08.2018 päring, et selgitada välja, kas isik on läbinud alkoholivastase ravi või on jätnud ravi pooleli. xxxx 13.08.2018 vastuse kohaselt pöördus A.G viimati alkoholitarvitamise häire teenistusse mais 2018, peale mida pole rohkem pöördunud. 16.08.2018 vesteldi hooldusalusega karistuse alternatiividest ning ta lubas minna lähiajal vabatahtlikult ravile xxxx (blokeeriv süst) ning võtta ühendust ka xxxx arstiga. Ametniku arvates ei ole isik motiveeritud kandma karistust vabaduses, kuna rikub järjepidevalt registreerimiskohustust ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. riminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata A.G-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et hooldusalune on katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaja pikendamine ei ole ametniku arvates otstarbekas, kuna isikule on korduvalt antud kohtu poolt võimalus kanda karistust vabaduses, kuid isik ei ole seda hinnanud.
6. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
7. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et

§ 74

lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 12. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus, karistus täitmisele pöörata, on põhjendatud. A.G oli teadlik, et talle määrati Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta. Katseajaks allutati A.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 8 sätestatud lisakohustusi.

Isikule on läbi kolme erakorralise ettekande katseaega pikendatud kuni 28.12.

1. A.G-le anti korduvalt võimalus jätkata elu vabaduses järgides kontrollnõudeid ja elades seaduskuulekalt, kuid A.G ei suutnud korduvalt täita kriminaalhooldusnõudeid ja mitte tarvitada alkoholi. Alkoholismivastane ravi pole käesoleva 3 ajani tulemusi andnud. 2017 aasta lõpus oli isik ravil xxxx perioodil 20.12.2017- 05.01.2018, haigla vastuse kohasel oli ta viimati ravil mais 2018, rohkem xxxx pole pöördunud, seega jäi xxxx ravi pooleli. Kirjavahetusest xxxx vaimse tervise õega selgus, et isikule on määratud programm ``Kainem ja Tervem Eesti``. A.G käis viimati xxxx vaimse tervise õe vastuvõtul 16.11.2018, uus aeg on pandud 01.02.
2. Kirjavahetusest nähtub, et isik avaldas viimasel kohtumisel (16.11.2018) soovi minna jõulude paiku statsionaarsele ravile ning 14.12.2018 pidi arutatama võimalust alustada statsionaarse raviga, kuid kuna A.G vastuvõtule detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 ei ilmunud, siis ei ole saadud talle ka statsionaarset ravi xxxx planeerida. Kohus leiab, et A.G lubadused minna alkoholismivastasele ravile 2018 aasta lõpul kas xxxx, xxxx või xxxx, on lubaduseks jäänud. Isik on jätkanud alkoholi tarvitamist. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne ja pöörata A.G-le mõistetud karistus, so 6 kuud vangistust täitmisele.
3. A.G karistuse kandmise algust tuleb arvestada KrMS § 414 lg 2 alusel alates A.G-le poolt karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus

§ 74lg 4; Kr

MS § 387, 427, 432 sätteist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta Viru Maakohtu 5. veebruari 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi. 2.Määruskaebus jätta rahuldamata. 05.02.2019 kohtumäärus 1-16-10417 jõustus 26.03.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent 4