KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Tartu Ringkonnakohus 16. september 2024 1-24-1995 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe süüdistatava süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 213 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kuritegude toimepanemises ajavahemikul aprillist 2020 kuni oktoobrini

1. Süüdistus seisnes suuremas osas selles, et T. Tsauram taotles teiste inimeste nimel ja nende teadmata laene, mille tulemusel sai ta enda käsutusse raha, krediitkaarte ja erinevaid tooteid. Kokkuleppes on ka kirjas, et kannatanute Y.H. , L.M., TF Bank AB, AS Inbank Finance, AS Inbank, Coop Pank AS, Bondora AS, Holm Bank AS, Telia Eesti AS, Placet Group OÜ, Modena Estonia OÜ, Svea Finance AS, Omaraha OÜ, IPF Digital AS, BB Finance OÜ, AS LHV Finance, Multitude Bank p.l.c ning Esto AS tsiviilhagid tuleb rahuldada.
3. mail 2024 toimunud Tartu Maakohtu istungil andis prokuratuur sõlmitud kokkuleppest ülevaate. T. Tsauram kinnitas kohtule, et ta saab kokkuleppest aru ja jääb selle juurde.
4. Tartu Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega tunnistati T. Tsauram süüdi talle esitatud süüdistuses ja teda karistati liitkaristusega 4 aastat vangistust. Samuti rahuldas kohus kokkuleppes märgitud tsiviilhagid.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas T. Tsauram, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalasja materjalide tagastamist prokuratuurile. Esiteks leiab T. Tsauram, et maakohus rahuldas ekslikult Esto AS tsiviilhagi V.R. (leping nr 96261013361) episoodis, sest teda pole selles osas süüdi tunnistatud. Teiseks on T. Tsauram seisukohal, et ta tunnistati süüdi sellise teo toimepanemises, mis pole kuritegu. Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse S.S. vastu toimepandud kuritegude osas, sest S. S tuvastas laenu taotlemisel enda isiku läbi isikutuvastusprogrammi. Kuna ka teistes episoodides (V.U., A.D., J.B., I.T., S.D., O.K. , A.N. ja J.K. episoodid) tuvastasid isikud end sama moodi, tulnuks ka nendes episoodides kriminaalmenetlus lõpetada kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kolmandaks märgib T. Tsauram, et I.T. nimel võetud laenu omastas I. T ise. Laen laekus tema arveldusarvele, mille I. T kandis edasi enda Swedbanki arveldusarvele, millele T. Tsauramil pole juurdepääsu.
8. Tartu Ringkonnakohus võttis
9. augusti
10. a määrusega apellatsiooni menetlusse. Määruses esitas kohus prokuratuurile kaks küsimust: 1) kas ja kui, siis millise kokkuleppes ja Tartu Maakohtu
11. juuli
12. a otsuses T. Tsauramile süüks arvatud kuriteo tehiolud kattuvad olulises osas V.R. episoodiga (lepingu nr 96261013361), mis puudutab Esto AS-le kahju tekitamist ja mille eest mõistis maakohus Esto AS kasuks välja 4397,68 eurot; 2) juhul kui leida, et selle episoodi osas on tsiviilhagi ekslikult rahuldatud ja seetõttu on võimalik rääkida kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumisest, siis kas prokuratuuri arvates saab seda viga kohtumenetluses kõrvaldada.
13. Ringkonnakohtule laekus
14. septembril 2024 T. Tsaurami kirjalik seisukoht. T. Tsauram leiab, et tsiviilhagi puudutav segadus sai alguse juba kriminaalmenetluse alguses ja uurija tegi menetlemisel palju vigu. T. Tsauram lisas enda kirjale
15. detsembri
16. a kahtlustatava ülekuulamise protokolli. Seal on muu hulgas tema ütlused V.R. u vastu toime pandud kuritegude kohta.
17. Prokuratuur esitas
18. septembril 2024 vastuse ringkonnakohtu esitatud küsimustele. Prokuratuur möönis, et Esto AS hagi V. R episoodis poleks tohtinud rahuldada. Ringkonnakohus saab selle vea aga ise kõrvaldada, tehes

§ 340

lg 2 p 5 alusel uue otsuse, millega rahuldab Esto AS tsiviilhagi 17 777,17 euro ulatuses (22 174,85 – 4397,68). Ülejäänud osas on apellatsioon põhjendamatu.

2. septembril 2024 esitas T. Tsauram seisukoha prokuratuuri vastuse kohta. T. Tsauram ei nõustu prokuratuuriga. Ta pani toime kuriteod V. R suhtes, sealhulgas Esto AS episoodis. Kui ringkonnakohus leiaks, et Esto AS tsiviilhagi V. R episoodis oli põhjendamatu, siis see teeks kannatanule liiga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium nõustub apellatsioonis väidetuga, et maakohus poleks tohtinud rahuldada Esto AS tsiviilhagi V.R. ut puudutavas osas (lepingu nr 96261013361). See tingib vaidlustatud otsuse tühistamise, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.
4. Maakohus rahuldas muu hulgas Esto AS tsiviilhagi ja mõistis T. Tsauramilt Esto AS kasuks välja 22 174,85 eurot (vt kohtuotsuse resolutiivosa p 45). Vaidlustatud otsuses on märgitud, et Esto AS tsiviilhagi hõlmab lisaks muule V.R. u episoodis (leping nr 96261013361) Esto AS-le tekitatud kahju (vt kohtuotsuse lk 46). Esto AS hagiavaldusest nähtub, et 22 174,85-eurosest nõudest moodustab 4397,68 eurot V.R. u episoodis Esto AS-le väidetavalt põhjustatud kahju (vt
5. kd, tl 81). Maakohtu otsusest ei nähtu aga seda, et T. Tsauramit oleks kõnealuses osas milleski süüdi tunnistatud. Samuti ei ilmne prokuratuuri ja kaitsepoole vahel sõlmitud kokkuleppe tekstist, et T. 2

§ 381

lg 1 p 1 mõistes olulises osas kattuvad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus nr 1-17-9149/1226, p 36). Praegu see aga nii ei ole. Ka prokurör nõustus ringkonnakohtu küsimustele vastates, et maakohus rahuldas ekslikult Esto AS tsiviilhagi 4397,68 euro osas.
3. Kolleegium leiab, et menetletavas kriminaalasjas on oluliselt rikutud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme.

§ 318

lg 4 ls 1 järgi on süüdistataval kokkuleppemenetluses õigus kohtuotsus vaidlustada juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid.

§ 3411

p 3 näeb ette, et selline rikkumine on ühtlasi kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Nende sätete sõnastusest järeldub, et tegu võib olla mistahes kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao õigusnormi rikkumisega, sõltumata sellest, millist osa kokkuleppemenetlusest rikkumine puudutab. See võib avalduda näiteks läbirääkimistes kokkuleppe üle (

§ 244

) või kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses (

§ 247

), aga ka kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses (

§ 248

). Kolleegiumi hinnangul on praegu selliseid rikkumisi mitu ja neid võib vähemalt koosmõjus pidada oluliseks. 12. Prokuratuuril tulnuks

§ 2441

lg-s 1 sätestatut järgides tagastada Esto AS-le tsiviilhagi, kuna see osutus kokkuleppe eset (vt

§ 245

lg 1 p-d 7 ja 11) silmas pidades olulises osas lubamatuks ja põhjendamatuks: Esto AS tsiviilhagi 22 174,85-eurosest nõudest moodustab 4397,68 eurot Esto AS kahjuhüvitise nõude V.R. ut puudutavas episoodis. Prokuratuur ei tagastanud aga Esto AS tsiviilhagi. Samuti saab öelda, et kokkulepet sõlmides ei väljendanud T. Tsauram oma tõelist tahet

§ 247lg 2 ls 2 mõistes.

Kokkuleppemenetluses on oluline vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt. Süüdistatav peab kokkuleppest aru saama ja väljendama seda sõlmides oma tõelist tahet. Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste suhtes. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus nr 3-1-1-8-12, p-d 8 ja 9.) Kolleegium möönab, et prokuratuur, kaitsja ja süüdistatav ise, aga ka maakohus ei märganud küllap kriminaalasja suure mahu (sh T. Tsauramile süüks arvatavate kuritegude ja tema vastu esitatud tsiviilhagide arvu) tõttu, et Esto AS tsiviilhagi on 4397,68 euro osas lubamatu ja põhjendamatu. Vaatamata sellele, et isegi kaitsepool oli kokkuleppega Esto AS tsiviilhagi 22 174,85-eurose nõude osas ilmselt tähelepanematusest nõus, ei saanud T. Tsaurami tõelisele tahtele vastata ja apellatsioonis väidetut arvesse võttes ilmselgelt ka ei vastanud see, et tal tuleb hüvitada väidetav kahju Esto AS-le millegi sellise eest, mille puhul talle ühtegi kuritegu süüks ei arvata. Viimaks võib öelda sedagi, et maakohus poleks tohtinud niisuguses olukorras kokkulepet kinnitada ega teha

§ 248lg 1 p 5 järgi kokkuleppekohast kohtuotsust.

Kuna maakohtul tuleb ka kokkuleppemenetluses nõupidamistoas olles lahendada

§ 306

lg 1 p 11 alusel muu hulgas küsimus, kas ja millises ulatuses tsiviilhagi rahuldada, ei saanud kohus rahuldada Esto AS tsiviilhagi 4397,68-eurose nõude (ehk V.R. ut puudutavas) osas, sest selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ei kattu ühegi T. Tsauramile kokkuleppes omistatud kuriteoga. Maakohus pidanuks sellisel juhul

§ 248

lg 1 p 3 järgi kokkuleppemenetlusest keelduma ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama. Neil asjaoludel saab kõneleda kokkuleppemenetluse sätete olulisest rikkumisest. 3

§ 3411

p 3 sätestab, et ringkonnakohus tühistab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui ta tuvastab, et rikutud on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätteid ja seda rikkumist pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Prokuratuuri arvates saab ringkonnakohus praeguse rikkumise

§ 340

lg 2 p 5 alusel ise kõrvaldada, tehes uue otsuse, millega rahuldab Esto AS tsiviilhagi 17 777,17 euro ulatuses. Kolleegium sellega ei nõustu. Kohtul pole volitusi omal algatusel kokkuleppe muutmiseks. Kui ringkonnakohus võtaks Esto AS tsiviilhagi osas maakohtu kokkuleppekohase otsusega võrreldes teistsuguse seisukoha, muudaks ringkonnakohus sisuliselt poolte vahel sõlmitud kokkulepet, mis on aga lubamatu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-2509, p 15). Otsuses asjas nr 3-1-1-25-09 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus ei tohi teha kokkuleppemenetluses vahi all viibitud aja karistusaja hulka arvamise osas maakohtu kokkuleppekohasest otsusest erinevat otsustust. Riigikohus pidas seda kokkuleppe lubamatuks muutmiseks (vt osutatud otsuse p-d 14 ja 15). Küll aga asus kriminaalkolleegium seisukohale, et ringkonnakohtul on sellisel juhul võimalik

§ 337

lg 2 p 2 alusel maakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks (vt otsuse p 15). Ringkonnakohus leiab, et ka praegu saab ilmnenud vea maakohus kõrvaldada. Seetõttu pole tarvis

§ 3411p 3 alusel kriminaaltoimikut prokuratuurile tagastada.

Pooltel on võimalik maakohtu menetluse ajal hiljemalt kohtuistungil kokkulepet muuta ja leppida kokku Esto AS tsiviilhagi osas teisiti. Nii saab menetlusökonoomiat silmas pidades kõrvaldada rikkumise ilma asja prokuratuurile tagastamata. Ringkonnakohus tühistab aga maakohtu otsuse tervikuna, sest kõne all on poolte sõlmitud kokkuleppe eseme muutmine ja senisega võrreldes muutub osalt ka kannatanu Esto AS olukord kokkuleppemenetluses.

1. Kolleegium ei pea õigustatuks apellatsiooni teisi väiteid. T. Tsauram leidis lisaks juba käsitletule, et 1) sama moodi nagu S. S episoodis tulnuks kriminaalmenetlus lõpetada ka teistes episoodides, sest S. S tuvastas samuti laenu taotlemisel enda isiku läbi isikutuvastamise programmi ning 2) T. Tsauram ei omastanud enda sõnul I. T nimel
2. augustil 2022 sõlmitud laenulepingust saadud laenu. Mõlema väite kohta märgib kolleegium, et need puudutavad sisuliselt vaid T. Tsauramile süüks arvatud kuritegude tõendatust, mille osas pole tal aga

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 järgi kaebeõigust.

Ringkonnakohus ei saa hinnata kokkuleppemenetluses seda, kas kokkuleppesse kirja pandud asjaolud on tõendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus nr 1-22-5228/39, p 33 ja
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Ringkonnakohtul on võimalik üksnes võrrelda kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusega ja otsustada, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle sättega hõlmatud. Kolleegiumil ei tekkinud kokkuleppe teksti ning KarS §-de 1572, 209, 213, 344 ja 345 võrdlemisel kahtlust, kas kokkuleppes kirjeldatu vastab osutatud karistussätetes kirjeldatud koosseisudele (vt kokkuleppe lk 3 jj).
5. Eelneva põhjal ja juhindudes

§ 337

lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus määrusega Tartu Maakohtu

1. juuli
2. a otsuse ning saadab kriminaalasja Tartu Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 4