← Eesti

2-23-6994/43

Obsah (9)§ 633§ 187§ 317§ 414§ 230§ 436§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-23-6994 (digitoimik) 30. august 2024, Narva Kohtuasi V G (G) hagi A B va

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-23-6994 V G (hageja) esitas

  1. mail 2023 Viru Maakohtule hagi A B (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt õppiva lapse nõue on mõista välja elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustada kostjat kandma elatis hageja pangakontole XXX iga kuu
  2. kuupäevaks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostjaks hageja ema. Kuni
  3. a aprillini elas hageja koos emaga aadressil XXX. Hageja õpib Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse
  4. kursusel. Õppimine toimub täiskoormusega.
  5. a aprillikuus viskas kostja hagejat kodust välja ning tagasi koju ei lase. Hageja on jäänud õues rahast ja asjadest ilma. Lähisugulased, kes saavad hagejat aidata, puuduvad. Kuna hageja õpib täiskoormusega päevaosakonnas, puudub temal võimalus töötamiseks ja raha teenimiseks. Hageja nõue elatise välja mõistmiseks kuni 21 aastaseks saamiseni, aga mitte ainult IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, on Riigikohtu praktikaga küll põhjendatud. Hageja elas ajutiselt sõprade juures ning ajutiselt väljastati talle ruumi ühiselamus (õppimise ajaks). Hagejal on olemas sissetulekuna töövõime kaotamisega seotud toetus, vaid seda ei piisa kõikide kulude katteks. Hageja on varsti sunnitud otsima endale korteri üürimiseks. Hageja leiab, et tema põhjendatud keskmised kulud on 535 eurot kuus ja nendeks on:
  6. Eluasemekulud 100 eurone üür + 100 kommunaalkulud.
  7. Kulud toidule keskmiselt 210 eurot kuus (7 eurot päev x 30 päeva)
  8. Riided ja jalatsid keskmiselt 40 eurot kuus
  9. Sidekulud keskmiselt 15 eurot kuus
  10. Hügieen keskmiselt 10 eurot kuus
  11. Ravi keskmiselt 25 eurot kuus
  12. Kantstarbed keskmiselt 25 eurot kuus. Osa nimetatud kuludest on kaetud TVT toetusega. Tabelis märgitud summad on minimaalsed. Kulud, hageja arvates, on mõistlikud ja tavapärased ning hageja ei soovi ning ei pea vajalikuks täiendavaid dokumentaalseid tõendeid esitada. Võttes arvesse, et varem oli kostjal kohustus maksta elatisena 292 eurot, siis hagejal on kujunenud teatav elulaad. Kui kostja ei ole suuteline tasuma elatist hageja poolt nõutud ulatuses, siis kostja peab seda tõendama.
  13. Viru Maakohus
  14. mai
  15. a määrusega võttis hagi menetlusse. 3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Hagi vastuse kohaselt elab hageja alates 17.04.2023 kostjast eraldi, kuna hageja ebaadekvaatse käitumise tõttu oli kostja sunnitud pöörduma politseisse abi saamiseks. Hageja ise lõpetas kooselu kostjaga peale seda. Kostja viitab PKS § 103 lg 1 p-le 1 ja on seisukohal, et hageja käitumine lubab kostjal taotleda enda vabastamist hagejale elatise tagamisest. Hageja esitas tõendi selle kohta, et ta õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse
  16. kursusel ja tema õpingute nominaalne aeg lõpeb 30.06.
  17. Hageja hooletu õppimise tõttu kutsuti kostjat koos hagejaga kahel korral haridusasutuse komisjoni, et arutada hageja õpingutulemuste madalat taset. Viimasel kohtumisel oli hagejale antud viimane võimalus oma õpingutulemusi parandada või, haridusasutuse töötaja sõnade kohaselt, arvatakse hageja õpilaste hulgast välja (võib-olla on tema tänase seisuga juba välja arvatud). 2

(9)Tsiviilasi nr 2-23-6994 Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Hageja väidab hagis, et tema ülalpidamiskulud on 525 eurot kuus. Hageja ei esitanud tõendeid kuluartiklite kohta. Hageja väidab hagis, et temal ei ole sissetulekut (peale osalise töövõime toetuse), kuid ei põhjendanud sealjuures, millisel viisil kannab ta hagis loetletud kulusid. Kostja ei pea hagis loetletud kulusid põhjendatuks ja esitab oma vastuväited kuluartiklite kaupa: Eluasemekulud 200 eurot – Hageja peab tõendama kulude summat selle kuluartikli järgi. Kostjal oleva informatsiooni kohaselt elab hageja sõprade juures ja ei kanna eluaseme eest tasumisega seotud kulusid. Toit 210 eurot – kostja ei nõustu selle summaga ja leiab summa olevat tunduvalt suurendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kuluartikli kohta. Kostja arvates on iga hageja toidule kulutatav mõistlik summa 135 eurot (Miinimumelatis_lõpparuanne_täiendatud_19022020.pdf (ut.ee)). Riided ja jalatsid 40 eurot – kostja ei ole nõus sellise summaga ja peab summat tunduvalt suurendatuks. 40 eurot kuus riietele ja jalanõudele tähendab 480 eurot kulutusi sellele kuluartiklile aastas. Kostja arvates on mõistlik kulutada artiklile riided ja jalanõud 30 eurot kuus, mis annab selle kuluartikli suuruseks 360 eurot aastas. Hagejal on olemas kõik vajalikud esemed, mis asuvad kostja korteris, kus hageja elas kuni 17.04.2023 ja hagejal on võimalik võtta sealt kõik vajalikud esemed. Sidekulud 15 eurot – kostja ei nõustu selle summaga ja leiab summa olevat tunduvalt suurendatud. Võrguoperaatorid pakuvad praegu kõneaja ja interneti pakette maksumusega 6-8 eurot kuus, mis täielikult kataks hageja vajadused. Kostja peab mõistlikuks kuluks selle artikli järgi 7 eurot kuus. Kulutused hügieenitarvetele 10 eurot – kostja nõus. Kulutused tervishoiule 25 eurot – sealjuures juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole esitanud tehtavaid kulutusi tõendavaid dokumente. Kostja arvates on mõistlik kulutada artiklile 10 eurot kuus. Kantstarbed 25 eurot - sealjuures juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole esitanud tehtavaid kulutusi tõendavaid dokumente. Kostja arvates on mõistlik kulutada artiklile 10 eurot kuus. Seega on kostja arvates põhjendatud kulud hageja ülalpidamiseks 202 eurot kuus, millele lisanduvad eluasemekulud juhul, kui hageja esitab tõendi nende kandmise kohta. Hageja viitab hagis, et ta on piiratud töövõimega isik ja saab toetust osalise töövõime tõttu, kuid ei teata selle toetuse suurust. Kostjal oleva informatsiooni kohaselt saab hageja osalise töövõime toetust 318 eurot kuus. Kuna hageja saab sissetulekut toetuse näol, peab hageja ülalpidamiskulude summa olema toetuse summa võrra väiksem. Lähtudes hageja ülalpidamiskulude eeldatavast summast, katab hageja saadav töövõimetoetus täielikult hageja ülalpidamiskulud ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt elatusraha maksmist. Kostjal oleva informatsiooni kohaselt on hagejal olemas täiendav sissetulek teenuse osutamise eest platformi Bolt kaudu. Hageja ei ole esitanud oma arvelduskonto väljavõtet, et saaks kontrollida seda kostja väidet. Hageja väidab, et elab kostjast eraldi, kuid samas ei ela hageja ka isa juures. Hageja ei põhjenda oma hagis, miks tema on esitanud elatusraha nõude ainult ema vastu ja ei ole esitanud elatusraha nõuet ka isa vastu. Kostja leiab, et kui kohus jõuab arvamusele, et osa hageja vajadustest jääb sotsiaaltoetusega katmata, peab olema hageja sotsiaaltoetuse poolt katmata, kuid põhjendatud vajaduste summa jagatud võrdselt kostja ja hageja isa vahel. 3
(9)Tsiviilasi nr 2-23-6994 Kostja teatab kohtule andmeid oma varalise ja rahalise olukorra kohta. Kostja töötab Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnas, töötasu umbes 1000 eurot. Kostjale kuulub arvelduskonto nr XXX. Korteriomand, Ida-Viru maakond, XXX. Auto Nissan Juke (auto järelmaks). Muud kinnis- või vallasvara kostja omandis ei ole.
  1. Kohus
  2. mai
  3. a määrusega rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja kohustas kostjat tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus alates 23.05.2023 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
  4. Hagi vastuse kohta esitatud seisukoha kohaselt leiab hageja, et vastuses toodud vastuväited ja põhjendused ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks või elatise vähendamiseks alla hageja palutud elatuse määra. On tõendatud, et hageja on eelkõige õppiv laps, kes on õigustatud saama elatis vanematelt. Puudub vaidlus ka, et hageja on ka abivajav inimene, kellel on tuvastatud tervise puue. PKS alusel see on ka alus ülalpidamise saamiseks. Kostja on hageja ema, kes kinnitas, et laps ei ela temaga koos ning kes pole tõendanud, et ta osutab õppiva, tervise puudega lapsele ülalpidamist vabatahtlikult. Kostja omastas hagejale ettenähtud riikliku toetuse juba tol ajal, kui hageja oli sunnitud eraldi elama hakkama. Kostja väited, et hageja on väidetavalt ise kodust lahkunud, ei ole elatise määramise küsimuses asjakohased ning ei vasta tõele. Hageja seoses teda kodust välja viskamisega pöördunud politsei poole, kuna kostja ei lubanud hagejat koju. Kostja poolt esitatud konto väljavõtte ja sünnitõendiga on tõendatud, et elatise tasumine hageja poolt nõutavas ulatuses ei kahjusta alaealise lapse ülalpidamist ja kostja enda ülalpidamist. Kostjal on piisav sissetulek küll. Vastuseks kostja etteheitele, miks hageja ei pöördu elatise nõudes isa vastu, hageja ise valib, kelle vastu tema nõude esitab. Hageja hindas, et elatise väljamõistmise perspektiivid teiselt vanemalt ehk isalt on liiga vähesed, kuna hageja isa on elatise võlgnik hageja ees. Samuti ei ole teise vanema viibimiskoht hagejale teada. Kulutuste suuruse kohta selgitab hageja, et hagiavalduses on toodud minimaalsed kulutused kuu lõikes. Need on mõistlikud ja põhjendatud. Juhul kui Hageja säästab eluasemekulud, siis on võimalik, et tema toidukorv muutub paremaks. Vastavalt STAAT andmetele https: //www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/heaolu/leibkonnad ühe perekonnaliikme kulutused on 5723,4 euro aastas, ehk liigikaudu 500 euro kuus. Ja seda on aastas 2022 kus inflatsioon oli madalam. Hageja toodud kulutused ei ole üldiste statistika andmetega vastuolus. Tuleb arvestada ka, et hageja on sunnitud võtma eluase üürile ning tasuma üüri täiendavalt kommunaalkuludele. Hageja aktiivselt otsib endale üürikorteri kuna tänasel päeval, kui keegi tuttavatest ei saa hagejat majutada ööseks, hageja on sunnitud võtta üürile Kalev spordikeskuse hosteli. Hageja ei peida oma sissetulekut ja esitab ausalt informatsiooni selle kohta, et hageja on majanduslikult äärmiselt halvas olukorras, faktiliselt õues ilma asjadeta ja piisavate rahaliste vahenditeta. Hageja saab hakkama ainult kõrvalisikute abiga, kes kõigest jõust toetavat hagejat millega saavad. Hageja palub hagi rahuldada.
  5. Kostja täiendava seisukoha kohaselt arvati kostjal oleva informatsiooni järgi hageja õppeasutuse õppurite hulgast välja
  6. a maikuus. Täisealisele lapsele elatusraha maksmise 4
(9)Tsiviilasi nr 2-23-6994 nõude tingimuseks on lapse õppimise fakt. Antud juhul ei ole hageja alates maikuust isik, kes tegeleb õpingutega. Hageja esitas oma arvelduskonto väljavõtte ajavahemikus 15.04.2023 - 29.05.
  1. Kui analüüsida hageja esitatud arvelduskonto väljavõtet, on näha järgmist: - hageja kannab arvelduskontole raha sisse (näiteks 25.04.2023 – 60 eurot, 21.05.2023 – 40 eurot), - kuid samas väidab hageja, et temal ei ole muid sissetulekuid kui töövõimetoetus. Sularaha kannete tegemine arvelduskontole näitab, et hagejal on olemas muud sissetulekuallikad, - 08.05.2023 teeb hageja 200 eurose rahakande oma isa arvelduskontole, kuid samas väidab hageja, et temal ei jätku raha iseenese ülalpidamiseks. Väljavõtte analüüs näitab, et hagejal võib olla täiendav sissetulekuallikas. Lähtudes hageja esitatud tõenditest, ei arva kostja, et hageja on tõestanud, et tema ülalpidamiseks on vaja 525 eurot kuus. Järelikult on põhjendamatu hageja nõue 250 eurose elatusraha maksmiseks kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
  2. Kohus 25.10.
  3. a kirjas määras hagejale tähtaeg õppeasutuse tõendi esitamiseks, millest nähtub, kus tema õpib ja õpingute lõpetamise eeldatav tähtaeg. Hageja ei esitanud kohtule tõendit.
  4. Kohus
  5. novembri
  6. a määrusega rahuldas kostja taotlus tõendite kogumiseks osaliselt. Kohus nõudis välja Eesti krediidiasutustelt andmed V G nimele avatud pangakontode kohta ning pangakonto olemasolul palus esitada kohtule konto/de väljavõtted ajavahemiku 11.11.2022 kuni 18.05.2023 eest. Kostja taotlus, milles tema palus teha päring Politsei- ja Piirivalveametile
  7. a aprillis V G osavõtul toimunud intsidendi kohta, jättis kohus rahuldamata.
  8. Kohus
  9. detsembri
  10. a määrusega tühistas Viru Maakohtu
  11. mai
  12. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6994 kohaldatud hagi tagamine, millega kohustati A B tasuma V G elatist 100 eurot kuus alates 23.05.2023 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
  13. Viru Maakohtu 17.01.
  14. a määruse alusel algatati hagimenetluses ilmnenud asjaolude alusel hagita menetlus eestkostevajaduse väljaselgitamiseks ja võimaliku eestkoste seadmiseks täisealisele isikule V G.
  15. Viru Maakohtu 17.01.
  16. a määruse alusel algatas Harju Maakohus hagita menetluse tsiviilasjas nr 2-24-
  17. Harju Maakohus 18.03.
  18. a määrusega jättis eestkoste seadmata. Harju Maakohtule ja kohalikule omavalitsusele pole teada V G viibimiskohta ja ei õnnestunud V G muul viisil (nt telefonitsi) ühendust võtta.
  19. Viru Maakohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 28.08.2024 algusega kell 10 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kuna kohtule on hageja tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, toimetas kohus kohtukutse hagejale kätte avalikult

§ 317lg 3 kohaselt.

Hagejale toimetati kohtukutse kätte 14.05.2024

§ 317

lg 5 järgi avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldati 29.04.2024). Hagejat hoiatati, et kui tema ei ilmu kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: jätta hagi läbi vaatamata või teha hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks või lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamise edasi. Samuti hoiatati hagejat, et kui pooled või kumbki pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevaid asjaolusid on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (

§ 414lg 1). 5

(9)Tsiviilasi nr 2-23-6994
  1. Hageja kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostja palus vaadata asja ilma tema osavõtuta ja jätta hagi rahuldamata. Kostja palus lahendada asja sisuliselt.
  2. Kohus lahendas kohtuistunil asja sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja kui täisealiseks saanud ja väidetavalt jätkuvalt õppiva lapse nõue on mõista kostjalt välja elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on sündinud

  1. oktoobril 2004 ja sai täisealiseks
  2. oktoobril
  3. Samuti puudub vaidlus, et kostjaks on hageja ema. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab kostjast eraldi ning et kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida, seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatise nõude. Kohtu hinnangul ei ole kostja viide PKS § 103 lg 1 p-le 1 asjakohane. Hagiavalduse esitas hageja kohtule
  4. mail
  5. Hagiavaldusele lisatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse
  6. mai
  7. a tõendi kohaselt õpib V G 2022/
  8. õppeaastal õppeasutuses õppekaval Multimeedia nooremspetsialist
  9. kursusel. Õppevorm on statsionaarne õpe - koolipõhine õpe. Õppekava nominaalaeg on 3 aastat. Õpingute eeldatav lõppkuupäev on 30.06.2024.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Pärast hagi vastusest saadud informatsiooni selle kohta, et ehk hageja on õppeasutusest juba välja arvatud, andis kohus 25.10.

  1. a kirjas hagejale tähtaeg õppeasutuse tõendi esitamiseks, millest nähtub tema õppekoht ja õpingute lõpetamise eeldatav tähtaeg. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit. Kostja taotlusel tegi kohus päringu Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele. Õppeasutuse
  2. novembri
  3. a vastuse kohaselt õppis hageja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ajavahemikul 01.09.2021-18.05.2023 neljanda taseme kutseõppe esmaõppe (kutsekeskhariduse) 6

(9)Tsiviilasi nr 2-23-6994 õppekaval multimeedia nooremspetsialist. Õpilaste nimekirjast välja arvatud 18.05.2023 direktori käskkirjaga nr 4-1/23/
  1. Eeltoodust nähtuvalt jäi hageja õpingute jätkumine pärast
  2. mai 2023 tõendamata ja oli hagejal õigus nõuda elatist ajavahemikul 11.-
  3. mai 2023, kui hageja ei asunud õppima teises õppeasutuses. Hageja õppimine teises õppeasutuses on tõendamata jäänud. Kuna hagejal on võimalik nõuda elatist ajavahemiku 11.-
  4. mai 2023 eest, ta nõuab elatist 250 eurot kuus, siis jagatuna maikuu kalendripäevade arvuga teeb elatise summa 64,52 eurot (250 : 31 × 8). PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused 535 eurot ja nendeks:
  5. Eluasemekulud 100 eurone üür + 100 kommunaalkulud
  6. Kulud toidule keskmiselt 210 eurot kuus (7 eurot päev x 30 päeva)
  7. Riided ja jalatsid keskmiselt 40 eurot kuus
  8. Sidekulud keskmiselt 15 eurot kuus
  9. Hügieen keskmiselt 10 eurot kuus
  10. Ravi keskmiselt 25 eurot kuus
  11. Kantstarbed keskmiselt 25 eurot kuus. Kostja esitas vastuväide, et hageja ei esitanud tõendeid kuluartiklite kohta. Hageja väidab hagis, et temal ei ole sissetulekut (peale osalise töövõime toetuse), kuid ei põhjendanud sealjuures, millisel viisil kannab ta hagis loetletud kulusid. Kostja ei pea hagis loetletud kulusid põhjendatuks ja esitas oma vastuväited kuluartiklite kaupa. Kostja hinnangul on põhjendatud kulud hageja ülalpidamiseks 202 eurot kuus, millele lisanduvad eluasemekulud juhul, kui hageja esitab tõendi nende kandmise kohta. Asjaolu, et inimesed tarbivad iga päev toitu, vajavad riideid ja jalanõusid, hügieenivahendeid, ravimeid on üldtuntud ja tegemist on tõendamist mittevajavate asjaoludega. Eluliselt on usutav et iga kulutatud sendi kohta ei ole võimalik esitada ostutšekke, mõnedes kohtades, nt turul, tšekke tavaliselt ei anta. Kohtu hinnangul on toidukulud suuruses 210 eurot kuus küll põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus viimaste aastate jooksul olnud keskmise toidukorvi kallinemisega. Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot kuus, mis teeb aastas 480 eurot. Võttes arvesse Eesti kliima, kus erineval aastaajal kantakse erinevaid riideid, ei ole kohtu hinnangul hageja märgitud kultused ülepaisutatud ja on mõistliku suurusega. Kohus leiab samuti, et hügieen keskmiselt 10 eurot, ravi keskmiselt 25 eurot on põhjendatud kulud ja mõistliku suurusega. Hageja on välja toonud kulutused kantstarvetele keskmiselt 25 eurot kuus, mis teeb 300 eurot aastas. Kohtu hinnangul ei ole hageja sellist kulutuse suurust põhjendanud ega tõendanud, kuid selle suurus saab tõendada. Kohus on nõus kostja arvamusega, et mõistlik kantseleitarvete suurus on 10 eurot kuus. Hageja on välja toonud sidekulud 15 eurot kuus. Kohtu hinnangul selle kulutuse suurus saab tõendada võrguoperaatori arvetega. Kulu selles suuruses jäi tõendamata. Kohus on nõus kostja käsitlusega, et võrguoperaatorid pakuvad praegu kõneaja ja interneti pakette maksumusega 6-8 eurot kuus. Kohus peab mõistlikuks sidekuluks 7 eurot kuus. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-23-6994 Mis puudutab eluasemekulud suuruses 100 eurot (üür) ja 100 eurot kommunaalkulud, siis eluasemekulud on iseenesest põhjendatud kuna inimene peab kuskil elama ja eluaseme kasutamisega on seotud kulud, kuid nende suurust võib tõendada esitatud arvetega. Hageja jäi kulutuste suurust tõendamata. Samas leiab kohus, et igal juhul eluasemekulud ei saa olla väiksem kui 100 eurot kuus, selles summas leiab kohus hageja eluasemekulud põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus hageja põhjendatud kuludeks kokku keskmiselt 402 eurot kuus. Täisealiseks saanud lapse puhul saab eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Hagiavaldusele lisatud Eesti Töötukassa 14.12.2021 otsusest nr TVH/21/050440 tulenevalt hagejal on tuvastatud osaline töövõime. Töövõime vähenemise kestus 5 aastat. Töövõime vähenemise periood 07.11.2021 - 06.11.2026. Hageja pangakonto nr XXX väljavõttest ajavahemiku 11.11.2022-18.05.2023 eest (dtl 127-144) tulenevalt maksis Eesti Töötukassa hagejale 05.05.2023 toetus 318,06 eurot. Pangakonto väljavõttest on näha, et hageja teeb sissemaksed sularahas. 08.05.2023 tegi hageja 200 eurose rahakande oma isa arvelduskontole. Väljavõtte analüüs näitab, et hagejal võib olla täiendav sissetulekuallikas. Kohus järeldab viidatust, et küll hageja hangib endale eluks vajalikud vahendid ise, vaatamata tuvastatud osalisele töövõimele. Kohus nõustub kostja arvamusega, et hageja pangakonto väljavõttest võib eeldada, et hagejal võib olla täiendav sissetulekuallikas. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise. Hageja viitas hagiavalduses ja hagi vastuse kohta esitatud seisukohas, et ta on abivajav inimene, kellel on tuvastatud tervise puue. PKS alusel see on ka alus ülalpidamise saamiseks. PKS § 97 p 3 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele ka PKS § 97 lg 3 alusel. Kohus on tuvastanud, et hageja hangib endale eluks vajalikud vahendid ise, vaatamata tuvastatud osalisele töövõimele. Seega jätab kohus hagi rahuldamata täies ulatuses. Kostja pööras tähelepanu, et hageja esitas nõue vaid ema vastu, kuid hagejal on ka isa. Kuigi hagi jäi rahuldamata, peab kohus ikka vajalikuks juhtida hageja tähelepanu PKS § 105 lgle 3, mille järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega kui hageja vajab elatist, peavad teda ülalpidama mõlemad vanemad. MENETLUSKULUD 8

(9)Tsiviilasi nr 2-23-6994

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Ent kohus võib

§ 162

lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja menetluskulusid hageja kanda. Kohus jätab

§ 162

lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse kättetoimetamine Kohtukutse toimetati hagejale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtul ei ole praeguseks andmeid hageja elu- või viibimiskohast. Kohus leiab, et tuleb toimetada otsus hagejale kätte avalikult

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 järgi hagejale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.