Obsah (10)

§ 4034§ 408§ 113§ 9§ 401§ 404§ 101§ 402§ 421§ 410

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. august 2024 Tsiviilasja number 2-23-1

§ 4034lg-tele 2 ja 4 ning KAVS §-dele 49 ja 50.

2 Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mida laenuandja järgis. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teabe ja analüüsis kostja konto väljavõtet. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalikke andmebaase ja registreid. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu

§-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Laenuandja on saatnud kostjale enne lepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Kostja on kogu krediitkaardi kasutamise perioodi jooksul kasutanud krediiti 6755 eurot 36 senti selliselt, et ei ole ületanud sätestatud krediidilimiiti, st teostades tagasimakseid. Kostja tasus põhiosa katteks 1851 eurot 60 senti, intressi katteks 2096 eurot 83 senti ja viivise katteks 16 senti. Kokku tegi kostja tagasimakseid 3948 eurot 59 senti.

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole mingeid lepinguid sõlminud. Lepingud puuduvad või on tühised. Ainuüksi lepingute koopiate esitamine ei tõenda, et kostja pidi neid täitma, oli nõus tingimustega ja sai neist õigesti aru. Allkirjastamata dokument („kliendi andmed ja taotluse andmed“) ei tähenda, et kostja on avaldanud tahet laenu saamiseks. Hagist ei ole näha, kui palju hageja tasus kostja arvelduskontole, millal ja kui palju kostja tagastas hagejale ajavahemikul november 2020 – jaanuar
2. Laenuandja ei kontrollinud kostja krediidivõimekust. Kostja oli 2016-2020 seisuga kriitilises olukorras, kus võetud laenud läksid varasemalt võetud laenude katteks. Kostja viitas Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsuse asjas nr 3-2-1-169-13 p-le
5. Kostja SEB panga väljavõtte kohaselt oli kostja palk ajavahemikul
6. september –
7. november 2020 ca 946 eurot kuus, pension 416 eurot, keskmised finantskohustused kuus 1050 eurot 48 senti, majanduskulud 300 eurot, miinimumstandard elamiseks oli 500-600 eurot. Limiidi suurendamine
8. septembril 2021 oli vale. Hageja jättis tähelepanuta, et kostja palk oli keskmiselt 1000 eurot, lisaks pension ca 400 eurot, kostja miinimumstandard elamiseks 500-600 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused ca 1187 eurot 43 senti, tagasimaksed 120 eurot, millele hageja ei pööranud tähelepanu, rikkudes

§ 4034lg-id 6 ja 7.

Täidetav küsimustik ja riiklikest registritest saadavad andmed ja ole laenu taotlemiseks piisav. Kostjale ei saadetud tutvumiseks ega ole üle antud püsival andmekandjal laenulepingu dokumente.

§ 408lg 1 kohaselt peavad need andmed nähtuma tarbija tahteavalduses (lepingus).

Ainsast dokumendist (mis on allkirjastamata) „kliendi andmed ja taotluse andmed“, mis viitaks lepingule, ei nähtu laenusummat, tingimusi, tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ega muid andmeid. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. aprilli
3. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 525 eurot 41 senti, intressi 81 senti ja viivise võlgnevuselt (525 eurolt 41 sendilt) alates
4. jaanuarist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. 3 Laenu- ja krediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega (

§ 9lg 1).

Krediidilepingu võib küll sõlmida mis tahes vormis, kuid poolte, eelkõige hageja esitatud tõendite alusel peab olema tuvastatav kostja tahe laenulepingu sõlmimiseks. Lepingu võib sõlmida elektrooniliselt ja laenuandja portaali vahendusel internetikeskkonnas, kuid see ei võta laenuandjalt kohustust tõendada, et kostja on lepingu sõlmimiseks tahteavaldust väljendanud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja

1. novembril 2020 krediidikonto lepingu nr KK
2. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kõik hageja poolt hagi lisadena esitatud dokumendid, sh laenutaotlused ja lepingu üldtingimused on kostja poolt allkirjastamata, st nendest ei nähtu kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on krediidikonto lepingu KK361713 järgseid tagasimakseid laenuandjale teinud. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kontole on laekunud raha Placet Group OÜ selgitusega väljamakse krediidikonto lepingu KK3617131 alusel ja sama lepingu alusel on kostja tasunud arveid. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja on sõlminud krediidikonto lepingu (

§ 401

järgi krediidileping) nr KK3617131 Placet Group OÜ-ga.

§ 404

lg 2 kohaselt peavad tarbija tahteavalduses olema märgitud mitmed andmed, mis annavad tarbijale infot sõlmitava tarbijakrediidilepingu, selle lõpetamise ja tagasimakstavate summade kohta, mh peab olema märgitud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

§ 404

lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 järgi.

§ 408

lg 1 kohaselt peavad need andmed nähtuma tarbija tahteavalduses (lepingus), mitte mingis muus dokumendis. Hagile lisatud kliendi andmed/laenutaotlus on kostja poolt allkirjastamata. Tõenditest (pangakonto väljavõtted), mis viitavad laenulepingu sõlmimisele, laenu summat, tingimusi, ega muid andmeid arusaadavalt ei nähtu.

§ 408

lg 4 sätestab, et kui lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed mh kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda intressi rohkem kui

§-s 94 sätestatud määras. Seega oli kostja kohustuseks maksta hagejale tagasi lepingu järgi saadud laen ja

§-s 94 määras sätestatud intress. Hageja väitel on kostja põhivõlgnevus 4900 eurot ning hageja selgitas kohtuistungil ja viimases seisukohas, et kostja on teinud tagasimakseid 3948 euro 59 sendi ulatuses. Kostja väitel kasutas ta konto väljavõtte järgi 4474 eurot ja tagastas 3748 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud arvutusi ega tõendeid selle kohta, et kostja kasutas krediidilimiiti 4900 euro ulatuses, millest tulenevalt lähtub kohus kostja väidetust, et kostja kasutas limiiti summas 4474 eurot ja hageja väitest, et kostja tegi tagasimakseid summas 3948 eurot 59 senti. Järelikult peab kostja hagejale tagastama põhiosa 525 eurot 41 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja lepingu ülesütlemist 25. jaanuaril 2023 vaidlustanud ei ole. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest (lepingu ülesütlemisest) kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal (

1. november 2020 –
2. jaanuar 2023) kuni
3. detsembrini 2022 0% ja alates
4. jaanuarist 2023 2,50%, millest tulenevalt peab kostja tasuma intressi 2,50% põhivõlalt 525 eurolt 41 sendilt perioodi
5. jaanuar 2023 –
6. jaanuar 2023 eest summas 81 senti. Kostja esitas ka vastuväite, et laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034

). Vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on

§ 4034

lg 7 kohaselt sama tagajärg, mis

§ 408

lg 4 järgi lepingus kohustuslike andmete (antud juhul kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta) puudumisel. Toimiku materjalidest nähtub, et krediidiandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja 4 laenutaotluses esitatud andmetele, vaid kontrollis kostja andmeid maksehäirete avalikest andmebaasidest, Maksu ja Tolliametist, rahvastikuregistrist, ametlikest teadaannetest ning analüüsis kostja pangakonto väljavõtteid. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on nõudnud viivist lepingujärgses määras, so 29,90% alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26. jaanuarist 2023 kuni täitmiseni. Kuna maakohus on tuvastanud lepingu tühisuse, tuleb viivise nõue rahuldada osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26. jaanuarist 2023 kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäid menetluskulud Ts

MS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja nõude kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja põhivõla 4374 eurot 59 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 670 eurot 33 senti, intressi 373 eurot 74 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis tasumata põhivõla jäägilt (4900 eurot) alates
2. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus on valesti aru saanud

§-st 404 ja § 408 lg-st 1. Hageja esitas hagi lisana 6 kostja esitatud laenutaotluse, millega on tõendatud, et taotlus on taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on samuti tõendanud, et kostjale oli e-kirjaga edastatud leping, lepingueelne teave, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Lepingus ja euroteabelehes kajastuvad

§ 404lg 2 järgi vajalikud andmed.

Seega on

§ 404lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevad nõuded täidetud.

Hageja esitas kohtule lepingu, milles on välja toodud §-des 404 või 405 sätestatud andmed, seega leping kehtib.

-i seletuskirjas on § 404 lg 2 kohta märgitud, et

§ 404

lg-ga 2 võetakse üle direktiivi artikli 10 lg 2, mis sätestab kohustuse märkida tarbijakrediidilepingusse selgelt ja kokkuvõtlikult p-des a–v nimetatud andmed. Eelnõus on need andmed nimetatud lõike 2 p-des 1–15. Maakohtu seisukoha järgi tähendaks

404 lg 2 justkui kostja poolt esitatud laenutaotlust. Seega on maakohus vääralt aru saanud, et tahteavalduse all mõistetakse laenutaotlust, sest tahteavalduse all mõeldakse seaduse mõistes lepingut, mis poolte vahel sõlmitakse. Kostja laenutaotluses ei saa mitte kuidagi kajastuda

§ 404

lg 2 p-des 1–13 märgitud andmed, sest nimetatud andmeid ei saa kostja ise omaalgatuslikult kindlaks määrata. Poolte vahel sõlmitud lepingus, mis on kostjale ka

§ 404

lg 1 kohaselt edastatud, on

§ 404lg-s 2 määratud andmed ka olemas, seega ei ole leping tühine.

Maakohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hageja nõustub sellega ja selles osas maakohtu otsust ei vaidlusta. Seega on leping täies ulatuses kehtiv ja hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Tõele ei vasta maakohtu väide, et hageja ei ole esitanud arvutusi ega tõendeid krediidi kasutamise osas. Hageja esitas

1. septembri
2. a menetlusdokumendi lisana 4 krediidikonto väljavõte, millest nähtub, millal ja mis summades on kostja krediiti kasutanud ning millal ja mis summades on teinud tagasimakseid ning mille katteks on neid arvestatud. 5 Hageja selgitas
3. märtsi
4. a menetlusdokumendis täiendavalt, et kostja on kogu krediitkaardi kasutamise perioodi jooksul kasutanud krediiti 6755 eurot 36 senti selliselt, et ei ole ületanud sätestatud krediidilimiiti, st teostades tagasimakseid. Kostja tasus põhiosa katteks 1851 eurot 60 senti. Eeltoodust tulenevalt oli tagastamata põhiosa 4903 eurot 76 senti. Kuna krediidilimiidiks oli määratud 4900 eurot, vähendas hageja põhinõuet 4900 euroni. Kostja on teinud tagasimakseid intressi katteks kokku 2096 eurot 83 senti ja viivise katteks 16 senti. Kokku on kostja teinud tagasimakseid 3948 eurot 59 senti (1851,60+2096,83+0,16). Eeltoodust tulenevalt on maakohus võlgnevuse summat valesti arvestanud. Arvestades, et leping on kehtiv, on väär lugeda kõik maksed põhiosa katteks. Tasutud 3948 eurost 59 sendist on õige lugeda põhiosa katteks 1851 eurot 60 senti, intressi katteks 2096 eurot 83 senti ja viivise katteks 16 senti.
5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud põhjendatult hagi osaliselt rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kostja leiab erinevalt maakohtust, et laenuandja ei ole kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega hinnanud. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis toob kaasa samad tagajärjed mis

§ 408lg 4.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus hageja nõuded rahuldas.
2. Hageja esitas füüsilisest isikust kostja vastu krediidilepingu ülesütlemisest tuleneva võlanõude koos lisanduvate kõrvalnõuetega (

§ 402lg 1 ja § 416 lg 3).

Nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegu tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 421kohaselt on 22.

peatüki 2. jaos (§-d 402–421) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tarbijale laenu andmisel kohustus järgida võlaõigusseaduses ettenähtud imperatiivseid sätteid. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. (

§ 404lg 1).

Tarbija tahteavalduses peab olema märgitud

§ 404lg 2 p-des 1–13 nimetatud andmed.

Tarbijakrediidileping on

§ 408

lg 1 järgi tühine mh juhul, kui järgimata on jäetud

§ 404

lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 sätestatud andmetest.

§ 408

lg 2 kohaselt muutub krediidileping vaatamata

§ 404

lg-s 2 viidatud andmete puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama. Kuna käesoleval juhul hakkas kostja krediiti kasutama, siis krediidileping tühine ei ole. Kui

§ 404

lg 2 kohases tarbija tahteavalduses puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem 6 kokkulepitud intressimäärast. Kui

§ 404

lg 2 kohases tarbija tahteavalduses puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. (

§ 408

lg 4) Maakohus on jätnud tähelepanuta, et nõude aluseks olev leping on sõlmitud sidevahendi abil.

§ 404

lg-s 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. (

§ 410

lg 1) Järelikult ei pea tarbija sellisel juhul enne lepingu sõlmimist esitama

§ 404

lg-s 2 sätestatud andmeid sisaldavat tahteavaldust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn 2019, lk 661). Riigikohus on märkinud, et

§-s 408, sh lg-tes 2 ja 4 sätestatu kehtib ka sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral.

§ 410

lg 1 ei tee sellest erandit vähemalt juhul, mil tarbijale ei antud

§ 404

lg-s 2 sätestatud andmeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. (RKTKm 15.01.2014, 3-2-1-170-13, p 14) Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et hageja on tõendanud (hageja viitab hagiavalduse lisale 1 ja 6. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisale 2), et kostjale oli e-kirja teel edastatud leping, lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, milles kajastuvad

§ 404lg-s 2 sätestatud andmed.

Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse lisana 1 esitatud dokumendid (PDF-failid lepingutest ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehtedest, dtl 46-61) kostjale

§ 404lg-s 2 sätestatud andmete esitamist ei kinnita.

Hageja

1. septembri
2. a menetlusdokumendi lisana on esitatud e-kirjadest nähtub, et kostjale on hagile lisatud dokumentidest edastatud
3. novembril 2020 krediidikonto lepingu nr KK3617131 põhitingimused, Placet Group OÜ krediidikonto lepingu üldtingimused ja teenuste hinnakiri (dtl 157-164) ja
4. septembril 2021 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 153156). Kostjale krediidikonto lepingu sõlmimisel
5. novembril 2020 edastatud lepingudokumentides ei sisaldu andmeid kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta (

§ 404lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7).

Taotluse saamisel krediidilimiidi suurendamiseks on kostjale 29. septembril 2021 edastatud üksnes Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht 4031 lg-s 1 sätestatud andmetega. Asja materjalidest ei nähtu, et järgitud oleks

§ 410

lg 1 nõudeid, st et kostjale oleks antud lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Seega on maakohus põhjendatult lugenud

§ 408

lg 4 esimese lause alusel intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimära ja mõistnud välja viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et tal oleks õigus nõuda sissenõudmiskulu hüvitamist ka juhul, kui kohaldub

§ 408lg 4 esimeses lauses sätestatud tagajärg.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostja kasutas krediidilimiiti 4900 euro ulatuses. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et ta esitas
2. septembri
3. a menetlusdokumendi lisana 4 krediidikonto väljavõtte, millest nähtub, millal ja mis summades on kostja krediiti kasutanud ning millal ja mis summades on kostja teinud tagasimakseid ning mille katteks neid arvestatud on. Ringkonnakohtu hinnangul üksnes hageja esitatud krediidikonto väljavõte (dtl 186-193) eeltoodud asjaolusid ei tõenda, arvestades et tegemist on hageja enda koostatud dokumendiga. Seega on maakohus lähtunud põhjendatult kostja väidetust, et kostja kasutas limiiti 4474 euro ulatuses ja hageja väitest, et kostja tegi tagasimakseid kokku 3948 euro 59 sendi ulatuses. 7
4. Kostja esitas ka vastuväite, et laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034

). Maakohus viitas üldsõnaliselt kostja maksevõime kontrollimisel tehtud toimingutele, mida arvestades maakohus ei pidanud võimalikuks asuda seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ei saa teha kostja maksevõimet iseloomustavat teavet sisuliselt hindamata. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on

§ 4034

lg 7 kohaselt sama tagajärg, mis

§ 408

lg 4 järgi lepingus kohustuslike andmete puudumisel, ei pea ringkonnakohus praegusel juhul vajalikuks analüüsida seda, kas laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise apellatsioonimenetluses hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). tõttu jäävad menetluskulud Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsioonimenetluses kostja esindamisele kulutatud aeg kokku 3 tundi põhjendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 420 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8