← Eesti

2-21-20357/26

Obsah (9)§ 428§ 432§ 371§ 373§ 372§ 173§ 168§ 162§ 150

2-21-20357 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Kohtuasi 2-21-20357 16. september 2024, Narva Viru Maakohus Aarne Lõhmus I R hagi R A ja A R vastu vara aresti alt v

) § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 428lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 2

(6)2-21-20357 Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostjad on menetluse lõpetamisega nõus ning hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Kohus leiab, et R A vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd kohus ei ole loobumise avalduse esitamise ajaks hagi menetlusse võtnud, puudub alus vastuhagi osas menetluse lõpetamiseks loobumisega.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna R A on kohtule enne vastuhagi menetlusse võtmise otsustamist avaldanud, et loobub vastuhagist, tähendab see sisuliselt, et hageja ei soovi oma hagi edasist menetlemist. Et hageja hagi edasist menetlemist ei soovi, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna puudub hagejale õiguskaitse andmise vajadus - riik ei pea andma isikule õiguskaitset, kui isik ise seda ei soovi. Kuna hageja vastuhagi menetlemist üldse ei soovi, ei ole põhjendatud ka vastuhagi menetlusse võtmine eraldi hagina kooskõlas

§ 373lg 3.

Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest. Vastavalt

§ 372

lg 4 tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega R A. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud digitaalsel kujul, siis hagiavaldust koos lisadega paberkandjal ei tagastata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab esmalt kindlaks menetluskulude jaotuse I R hagis menetluse lõpetamise ja seejärel R A vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise lahendist tulenevalt. Lähtuvalt

§ 168lg-test 2 ja 4 hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on

§ 168

lg-te 4 ja 5 kohaldamisel väljendanud korduvalt seisukohta, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult, siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu 10. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 koos selles viidatud kohtupraktikaga). I R hinnangul tuleks jätta menetluskulud kostja R A kanda, kuivõrd hagi esitamise momendil esinenud asjaoludel oleks I R nõue kuulunud rahuldamisele. I R loobub hagist põhjusel, et tal 3

(6)2-21-20357 puudub edasine vajadus oma õiguste kaitseks, kuid see ei tulene kostja R A tegevusest või tegevusetusest, vaid täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/2115 lõpetati selle aegumise tõttu. Kuna kostja R A ei andnud kohtutäituri päringu peale viidatud täiteasjas nõusolekut kinnisasja arestist vabastamiseks, põhjustas hagi esitamise R A tegevus/tegevusetus. Alternatiivselt palub I R jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna tsiviilasja lõpetamise tingivad asjaolud, mille üle hagejal ei olnud kontrolli. I R oli vajadus õiguskaitseks sõltumata võimalusest, et täiteasjas võidakse kunagi edaspidi aegumist kohaldada. Kostja A R leiab, et menetluskulud tuleb jätta R A kanda, sest tsiviilasja menetlus on tingitud tema käitumisest, kuna tal oleks olnud võimalus anda kohtueelselt nõusolek vara arestist vabastamiseks. Kostja R A leiab, et praegusel juhul ei saa kuidagi eeldada ega pidada õigeks hageja seisukohta selles, et hageja nõue oleks kuulunud rahuldamisele. See, et täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/2115 lõpetati kohtu poolt nõude täitmise aegumise tõttu, ei tähenda ilmtingimata seda, et hageja hagi kuulunuks rahuldamisele. Seega ei ole menetluskulude R A kanda jätmine põhjendatud. Põhjendatud on hoopis menetluskulude

§ 168

lg 4 alusel hageja kanda jätmine, sest hageja on taotlenud hagist loobumist ja seda mitte seetõttu, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid muude asjaolude esinemisel. Alternatiivselt palub R A jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus peaks leidma, et selline menetluskulude jaotus on antud juhul õiglane. Menetluskulude R A kanda jätmine oleks ka

§ 162

lg 4 järgi äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuivõrd kostja näol on tegemist vanaduspensionäriga, kellel puudub igasugune register- ja vallasvara. Samuti tuleks arvestada, et ta ei saanud panna maksma oma nõuet võlgniku A R vastu täiteasjas nr 066/2011/2115 nõude täitmise aegumise tõttu ja ühtlasi mõisteti R A võlgniku kasuks välja menetluskulud 1 458 eurot. Täiendavate menetluskulude hüvitamine paneks kostja veel raskemasse olukorda. Kohus nõustub I R selles, et hageja on pöördunud kohtusse õigustatult kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-s 1 sätestatuga. Vastava hagi saab tulenevalt TMS § 222 lg 5 esitada kuni kinnisasja müümiseni, s.o piiratud aja jooksul. Seega oli hageja õigustatud esitama hagi sõltumata võlgniku A R poolt taotluse esitamisest täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu (kohtule esitatud 14.06.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-19628 põhjal on avaldus kohtutäiturile esitatud 21.09.2021, s.o enne hagi esitamist 30.12.2021; kohtu tuvastatu põhjal täitmine on aegunud alates 18.09.2021). Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kummagi kostja osas kohaldamisele

§ 168lg 5.

Kohtule avaldatu põhjal ei ole hageja saavutanud taotletud eesmärki kostja R A tegevuse tulemusena. Kohus nõustub R A, et hageja poolt on ennatlik väita, et hageja seni esitatu põhjal nõue kuuluks rahuldamisele, samuti ainuüksi hageja sellisest seisukohast ei piisa

§ 168lg 5 järgi hagi põhjendatuks lugemiseks.

Hageja loobus hagist õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu täitemenetluses täitmise aegunuks tunnistamise tõttu võlgniku A R avalduse alusel. Viimase tulemusena on lõppenud täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel tervikuna ja mitte ainult kinnisasja XXX osas. Samas kuivõrd TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse kolmanda isiku hagi arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu, siis ei too ainuüksi A R hagi õigeksvõtt kaasa hageja taotletu saavutamist, s.o nentimaks, et A R kostjana on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eelnevale vaatamata kohus asub seisukohale, et hageja suhtes on

§ 168lg 4 alusel kummagi kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane.

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude jaotamisel kohaldada

§ 162

lg-s 4 sätestatut, mille järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli hagejal tema elukohaks oleva kinnisasja sundmüügi vältimiseks ainuvõimalik esitada kohtusse vastav hagi. Poolte esitatust nähtub, et hageja on 4

(6)2-21-20357 pöördunud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks sissenõudja poole, kuid see jäi erinevatel põhjustel tagajärjetuks. Siinkohal tuleb arvestada, et tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusest puudub kohtutäituril kohustus ainult vastava kahtluse tekkimisel kinnisvara abikaasade ühisomandisse kuulumise osas täitemenetluse peatamiseks (vt TMS § 46 lg 1 alused; kohtutäituri selgitused (hagi lisa 7)), seega on võimalik, et hagi (ja vajadusel hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise taotluse) esitamata jätmisel müüakse kinnisvara täitemenetluses ja hageja saaks oma õigused maksma panna üksnes alusetu rikastumise nõude esitamisega sissenõudja ja võlgniku vastu, kuid see ei pruugi korvata elukoha kaotust või võimalikku müügist saadud raha ja tegeliku turuväärtuse vahet. Samuti ei saa hagejale ette heita asjaolu, et ta ei oodanud hagi esitamisel ära võlgniku A R täitmise aegunuks tunnistamise avalduse lahendamise tulemust, kuivõrd hagejal ei ole võimalik mõjutada selle lahendamist ja tal ei saa olla õiguspärast ootust talle soodsa lahendi tegemiseks, samuti ei kaasne ka ainuüksi vastava avalduse esitamisega täitemenetluse peatamist kohtutäituri poolt (kuigi vastava lahendi tegemiseni ei kanta laekunud raha sissenõudjale üle). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus I R hagi menetlemisega seotud menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust ,menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus jätab R A vastuhagi menetlusse võtmata, jätab kohus ka vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud R A kanda. Kohus ei ole vastuhagi vastaspooltele kätte toimetanud ja selle kohta seisukohta küsinud, seega ei saa I R ja A R olla tekkinud menetluskulusid seoses vastuhagi esitamisega. Riigilõivu tagastamine I R ja R A esitasid kohtule taotlused riigilõivu tagastamiseks seoses hagist ja vastuhagist loobumisega. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hagiavalduse esitamisel on I R 30. detsembril 2021 tasunud riigilõivu 300 eurot ja R A (R A eest) 26. jaanuaril 2022 420 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150lg 1 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.

Vastavalt

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et I R taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 150 eurot. Kohus leiab, et arvestades R A taotlust riigilõivu tagastamiseks ja asjaolu, et kohus hagist loobumise vastuvõtmise asemel keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest, kuulub R A tagastamisele kogu vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hagejale ja vastuhagejale tagastatav summa tuleb kanda nende määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel.

§ 150

lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas hagejate taotlused ja seega ei saa esitada määruse peale määruskaebust riigilõivu tagastamise osas. Digitaalne allkiri 5

(6)2-21-20357 Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.