) § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Kohus leiab, et R A vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd kohus ei ole loobumise avalduse esitamise ajaks hagi menetlusse võtnud, puudub alus vastuhagi osas menetluse lõpetamiseks loobumisega.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna R A on kohtule enne vastuhagi menetlusse võtmise otsustamist avaldanud, et loobub vastuhagist, tähendab see sisuliselt, et hageja ei soovi oma hagi edasist menetlemist. Et hageja hagi edasist menetlemist ei soovi, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna puudub hagejale õiguskaitse andmise vajadus - riik ei pea andma isikule õiguskaitset, kui isik ise seda ei soovi. Kuna hageja vastuhagi menetlemist üldse ei soovi, ei ole põhjendatud ka vastuhagi menetlusse võtmine eraldi hagina kooskõlas
Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest. Vastavalt
lg 4 tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega R A. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud digitaalsel kujul, siis hagiavaldust koos lisadega paberkandjal ei tagastata. Menetluskulud
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab esmalt kindlaks menetluskulude jaotuse I R hagis menetluse lõpetamise ja seejärel R A vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise lahendist tulenevalt. Lähtuvalt
Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on
lg-te 4 ja 5 kohaldamisel väljendanud korduvalt seisukohta, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult, siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu 10. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 koos selles viidatud kohtupraktikaga). I R hinnangul tuleks jätta menetluskulud kostja R A kanda, kuivõrd hagi esitamise momendil esinenud asjaoludel oleks I R nõue kuulunud rahuldamisele. I R loobub hagist põhjusel, et tal 3
lg 4 alusel hageja kanda jätmine, sest hageja on taotlenud hagist loobumist ja seda mitte seetõttu, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid muude asjaolude esinemisel. Alternatiivselt palub R A jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus peaks leidma, et selline menetluskulude jaotus on antud juhul õiglane. Menetluskulude R A kanda jätmine oleks ka
lg 4 järgi äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuivõrd kostja näol on tegemist vanaduspensionäriga, kellel puudub igasugune register- ja vallasvara. Samuti tuleks arvestada, et ta ei saanud panna maksma oma nõuet võlgniku A R vastu täiteasjas nr 066/2011/2115 nõude täitmise aegumise tõttu ja ühtlasi mõisteti R A võlgniku kasuks välja menetluskulud 1 458 eurot. Täiendavate menetluskulude hüvitamine paneks kostja veel raskemasse olukorda. Kohus nõustub I R selles, et hageja on pöördunud kohtusse õigustatult kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-s 1 sätestatuga. Vastava hagi saab tulenevalt TMS § 222 lg 5 esitada kuni kinnisasja müümiseni, s.o piiratud aja jooksul. Seega oli hageja õigustatud esitama hagi sõltumata võlgniku A R poolt taotluse esitamisest täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu (kohtule esitatud 14.06.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-19628 põhjal on avaldus kohtutäiturile esitatud 21.09.2021, s.o enne hagi esitamist 30.12.2021; kohtu tuvastatu põhjal täitmine on aegunud alates 18.09.2021). Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kummagi kostja osas kohaldamisele
Kohtule avaldatu põhjal ei ole hageja saavutanud taotletud eesmärki kostja R A tegevuse tulemusena. Kohus nõustub R A, et hageja poolt on ennatlik väita, et hageja seni esitatu põhjal nõue kuuluks rahuldamisele, samuti ainuüksi hageja sellisest seisukohast ei piisa
Hageja loobus hagist õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu täitemenetluses täitmise aegunuks tunnistamise tõttu võlgniku A R avalduse alusel. Viimase tulemusena on lõppenud täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel tervikuna ja mitte ainult kinnisasja XXX osas. Samas kuivõrd TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse kolmanda isiku hagi arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu, siis ei too ainuüksi A R hagi õigeksvõtt kaasa hageja taotletu saavutamist, s.o nentimaks, et A R kostjana on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eelnevale vaatamata kohus asub seisukohale, et hageja suhtes on
Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude jaotamisel kohaldada
lg-s 4 sätestatut, mille järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli hagejal tema elukohaks oleva kinnisasja sundmüügi vältimiseks ainuvõimalik esitada kohtusse vastav hagi. Poolte esitatust nähtub, et hageja on 4
Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust ,menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus jätab R A vastuhagi menetlusse võtmata, jätab kohus ka vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud R A kanda. Kohus ei ole vastuhagi vastaspooltele kätte toimetanud ja selle kohta seisukohta küsinud, seega ei saa I R ja A R olla tekkinud menetluskulusid seoses vastuhagi esitamisega. Riigilõivu tagastamine I R ja R A esitasid kohtule taotlused riigilõivu tagastamiseks seoses hagist ja vastuhagist loobumisega. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hagiavalduse esitamisel on I R 30. detsembril 2021 tasunud riigilõivu 300 eurot ja R A (R A eest) 26. jaanuaril 2022 420 eurot.
lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
Vastavalt
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et I R taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 150 eurot. Kohus leiab, et arvestades R A taotlust riigilõivu tagastamiseks ja asjaolu, et kohus hagist loobumise vastuvõtmise asemel keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest, kuulub R A tagastamisele kogu vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hagejale ja vastuhagejale tagastatav summa tuleb kanda nende määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel.
lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas hagejate taotlused ja seega ei saa esitada määruse peale määruskaebust riigilõivu tagastamise osas. Digitaalne allkiri 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.