Obsah (9)

§ 113§ 416§ 1132§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 411§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu 2-24-101893 üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi S. F.i vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 20.05.2023 krediidilepingu nr 1921108535348 krediidilimiidiga 750 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 38% aastas, krediidi kogukuluga 1483,63 eurot, krediidikulukuse esialgse määraga 44,38%. Lepingu põhitingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 tulenevalt on krediidiandjal maksetega hilinemisel õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, kuid mitte rohkem kui 24% aastas, päevamääraga (0,07% päevas).
3. Kostja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX on perioodil 20.05.2023-24.05.2023 kantud krediiti kokku summas 750 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 20,04 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 12,50 eurot ja intressi katteks 7,54 eurot.
4. Kuna kostja jäi alates 10.07.2023 tagasimakse tasumisega viivitusse, edastati kostjale krediidiandja poolt tekkinud võlgnevuse osas meeldetuletuskirjad: 18.07.2023, 17.08.2023, ja 16.09.
5. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.07.2023 (tagasimakse 35,53 eurot), 10.08.2023 (tagasimakse 35,89 eurot) ja 10.09.2023 (tagasimakse 35,49 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teatise 09.09.2023 TsÜS § 79 sätestatud vormis üldtingimuste punkti 3.1 alusel HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx. Antud teatisega andis krediidiandaja kostjale võimaluse täiendava tähtaja, see on 14 päeva jooksul võlgnevuse 2 2-24-101893 likvideerimiseks või võlgnevuse tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja, s.o hiljemalt 23.09.2023 võlgnevust ei tasunud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas

§ 416üles 24.09.2023 seisuga.

Hageja teavitas kostjat 10.10.2023 teatega, kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

1. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti 750 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma katteks 12,50 eurot. Seega põhivõlgnevus on 737,50 eurot.
2. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intressi perioodi eest 01.06.2023 - 23.09.2023 eest kokku summas 86,17 eurot.
3. Hageja arvestas viivist põhivõlgnevuselt 24% aastas alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.03.
4. Kostja võlgneb hagejale viivist 78,96 eurot.
5. Hageja palus kostjalt välja mõista vastavalt

§ 1132

lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) ja üldtingimuste punkti 2.9 alusel võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale edastatud Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile xxx 13.07.2023, 10.08.2023, 09.09.2023 ning tasumata tasulised võlateatised 18.07.2023 (5 eurot), 17.08.2023 (5 eurot) ja 16.09.2023 (5 eurot).

1. Hageja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks.
2. Hageja edastas pärast lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgneva tasulise nõudekirja: 10.10.2023 (20 eurot), 23.10.2023 (5 eurot), 09.11.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid.
3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
4. Hageja nõuab alternatiivselt võlgnevuse 729,96 euro, sissenõudmiskulu 45 euro ning viivise 39,71 euro väljamõistmist juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja on jäänud võlgnevusse osaliselt 10.07.2023 ning täielikult 10.08.2023 ja 10.09.2023 osamakse tasumisega, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kohtu seisukoht
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses 3 2-24-101893 märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 16.05.
6. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
7. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused 15.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lepingu, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. 16. Kohtu hinnangul vastab krediidileping nr 1921108535348 tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 17. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. 4 2-24-101893 Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et BB Finance OÜ ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis BB Finance OÜ kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul BB Finance OÜ kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et BB Finance OÜ oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 18.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

§ 4034lg 6.

19. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

1. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja võlgnevuse 729,96 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ning viivise 39,71 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude. 5 2-24-101893 Hageja ütles lepingu üles 24.09.
3. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. Hageja väidete kohaselt sai kostja krediiti 750 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus 20,04 eurot. Seega võlgnevuse suurus on 729,96 eurot. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Viivise nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Hageja võib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda viivist vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 729,96 eurot alates 24.09.2023 kuni hagi esitamiseni, st 04.03.2024. Alates 01.07.2023 kuni 04.03.2023 oli

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 12% ja 12,50%.

Viivise suurus on 39,71 eurot. Sissenõudmiskulu on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (

§ 1132lg 1 ja lg 2 p 2) täidetud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 245 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 245 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 2-24-101893 Andrea Lega kohtunik 7