KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10553 Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiviilasi X ha

) § 210 lg-s 2 on sätestatud, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse sätteid. 8. Poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx ning lahutatud praeguses asjas 28.05.2024 tehtud osaotsusega, mis jõustus 16.07.2024. Enne 01.07.2010 kehtinud

§ 14

lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

§ 24

lg-st 2 tuleneb, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Puudub vaidlus, et abikaasade vahel kehtis praegusel juhul varaühisuse varasuhe. 2

§ 37

lg 11 ja

§ 35

p 3 alusel abielu lahutamise otsuse jõustumisega 16.07.2024.

§ 25

kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxxx) ainuomanik hageja. Samas puudub vaidlus, et kõnealune korteriomand, mis on omandatud 27.03.1998 ostu-müügilepingu alusel (dtl 6–7) ehk poolte abielu ajal, kuulub ühisvara hulka. Seega on kinnistusraamatu andmed kinnisasja omaniku osas praegusel juhul ebaõiged. 9.

§ 37

lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Hageja on soovinud jagada pooltele kuuluva kinnisasja selliselt, et jagamise järgselt on kumbki pool ½ mõttelise osa kaasomandi omanik. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellise ühisvara jagamise viisi osas. Kostja ei ole esitanud ka hagi ühisvara jagamiseks teistsugusel viisil. Kostja ei esitanud hagile sisulist vastust, vaid tegi kompromissiettepaneku, kuid pooled ei jõudnud kompromissile. Eeltoodut arvestades loeb kohus TsMS § 407 lg 1 kohaselt, et kostja on hageja poolt esitatud ühisvara (kinnisomandi) jagamise asjaolud esitatud kujul omaks võtnud.
2. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda ühisvara jagamist, ühisvara jagamise taotletud viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile ning vara jagamisel on hageja lähtunud poolte osade võrdsuse põhimõttest, on hageja nõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kinnisomandi jagamise osas ning jagab ühisvara taotletud viisil, s.o jättes selle hageja ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.
3. Hageja on taotlenud, et kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 5 kohaselt on puudutatud isikuks märke kinnistusraamatusse kandmisel kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik või asjaõiguse, mille suhtes märge tehakse, omaja. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud andma nõusoleku kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxxxx omanikukande muutmiseks. Kostja sellekohast tahtavaldust asendab käesolev kohtulahend. 3