← Eesti

2-23-135265/11

Obsah (7)§ 444§ 162§ 174§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-135265 Tsiviilasi Akt

) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C. B. L. vastu võla nõudes. Kostja ja X sõlmisid 14.10.2022 Partner kuukaardi lepingu nr 14.10.2022, mille kohaselt võimaldas X kostjale ostulimiidi 1000 euro kasutamist, et osta kaupu X kuuluvatest kauplustest maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidi põhiosale ei lisandu intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas X poolt väljastatud ostulimiiti perioodil 01.10.2022 – 30.11.2022 summas 191,89 eurot. Kostjale väljastati arved nr 403591 maksetähtajaga 10.11.2022 ja arve nr 421362 maksetähtajaga 10.12.

  1. Kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingust tulenevaid tingimusi. 25.01.2023 on X oma nõuded kostja vastu loovutanud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Teavitus nõude loovutamisest saadeti e-posti aadressile xxx. Hageja palub mõista kostjalt välja X AS ja kostja vahel 14.10.2022 sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr 120765-2 tulenev võlgnevus 191,89 eurot, viivised 43 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 191,89 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 25.10.
  2. Menetluskulude osas palub hageja mõistja kostjalt välja riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Menetluskuludelt palub kostja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. 2 Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 01.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 25.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 172

lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes

§ 175lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot (koos käibemaksuga).

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.