lg 2 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav S.N isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX; varasemalt kriminaalkorras 1-l korral karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Igor Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 15.01.2020 RESOLUTSIOON Tunnistada S.N süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2018 kuni 18.02.2018, s.o 3 (kolm) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada S.N-i ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 717 (seitsmesaja seitsmeteistkümne) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 1-19-10038
lg 4 alusel kohustada S.N üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis „liiklusohutusprogramm.“ Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest.
lg 3 ja
lg 4 p 2 alusel võtta S.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üheteistkümneks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. S.N-i peab liiklusseaduse § -st 127 kohaselt viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kui ta jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendid – väljavõte alkoholisisalduse mõõtetulemuste kohta ning politsei rinnakaamera videosalvestis CD-diski peal – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mõista S.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ning 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) eurot ja 25 senti muu menetluskulu (sõiduki teisaldamise kulud summas 92,05 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulud summas 95 eurot ning määratud kaitsja Igor Belugini tasu summas 241,20 eurot) katteks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on alates 01.01.2020 teise astme kuriteo sundraha suuruseks 876 eurot. Kohus jätab sundraha vahe summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel kohustub S.N hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1 238 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 25 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700000174 ning selgitus „S.N , 1-19-10038, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 1-19-10038 SÜÜDISTUS S.N süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on varem karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 22.01.2015
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (karistus ei ole kustunud), taas, 16.02.2018 kella 20.50 paiku juhtis mootorsõidukit VW Passat Variant, riikliku reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingtavas õhus moodustas 0,99+/-0,09 mg/l, kuid mitte vähem kui 0,90 mg/l), sõites sellega Sillamäel mööda Gagarini 3 majast. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tahtliku tegevusega pani S.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Kooskõlas S.N-i, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Lauri vahel 17.12.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör S.N-i süüdimõistmist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2018-18.02.2018, s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis tuleb
Töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. S.N on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi
lg 1, pde 1-6 ja lg 2 p-de 2, 8 alusel.
lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör S.N-ile lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 11 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. Asitõendid – väljavõte alkoholisisalduse mõõtetulemuste kohta ning politsei rinnakaamera videosalvestis CD-diski peal tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. S.N-ilt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulu d, s.o sundraha summas 810 eurot, sõiduki teisaldamise kulud summas 92,05 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulud summas 95 eurot ning määratud kaitsja Igor Belugini tasu osutatud õigusabi eest summas 241,20 eurot. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel kohustub S.N hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1 238,25 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. 15.01.2020 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. KrMS § 180 lg 3 alusel palus prokurör vabastada S.N-i osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda 66 euro suuruse osa, kuna kokkuleppe sõlmimise ja S.N-i kohtu alla andmise ajal oli see 810 eurot, millega kokkuleppe sõlmimisel ka arvestati. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et 3 1-19-10038 kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Kohus jätab vastavalt prokuröri taotletud täpsustusele sundraha 66 euro ulatuses – ehk osas, milles S.N-ist sõltumata pärast kokkuleppe sõlmimist sundraha suurus kasvas – riigi kanda, sest see arvestuslik menetluskulu tekkis süüdistatavast sõltumata ja selle süüdistatava kanda jätmine ei oleks kooskõlas kokkuleppemenetluse reeglitega ja samas ei oleks kokkuleppe tagastamine sel põhjusel õigustatud. Õigustatud poleks KrMS § 180 kohaselt ka selle summa sissenõudmine süüdistatavalt. Nimetatud täiendus on tehtud kokkuleppesse süüdistatava huvides, mistõttu kohtu hinnangul ei riku süüdistatava kaitseõigust see, et kohtuistungil ja täpsustuse tegemise juures ei olnud kaitsjat. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. / / Heili Sepp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.