1-24-3604/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-3604 Kohtunik Janika Kallin Kriminaalasi Aleksandr Krasnovsi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 120 lg 1; 121 lg 2 p 3; 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9; 200 lg 2 p 8 – 25 lg 2, 424 lg 1, 3314 järgi ja Viljar Ninni süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p-de 4, 5, 7, 9; 263 lg 1 p 1; 4181 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja
3. augusti
4. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksandr Krasnovs Süüdistatav Aleksandr Krasnovs, isikukood 39403227019, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses (kd XVI tlk 133), viibimiskoht Tallinna Vanglas Prokurör Liisi Kisler Süüdistatava kaitsja Margus Viira RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksandr Krasnovsi apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kaebusega mittenõustumise korral edastab ringkonnakohus määruskaebuse Riigikohtule. Asjaolud ja esitatud apellatsioonkaebus:
5. Aleksandr Krasnovs ja tema kaitsja sõlmisid kriminaalasjas nr 23267050388 prokuratuuriga kokkuleppe, mis edastati menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Selles kriminaalasjas läks 1 prokuratuuriga kokkuleppele veel teinegi süüdistatav, Viljar Ninn. Kokkulepped ja kriminaaltoimikud saanud maakohus andis süüdistatavad kohtu alla ning määras kindlaks kohtuistungi toimumise aja.
6. Pärnu Maakohus tegi kriminaalasjas otsuse
7. augustil
8. a. Aleksandr Krasnovsi puudutava kokkuleppe kinnitas kohus muutmata kujul, sest süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning kinnitas, et see on tema vaba tahe. Maakohus tunnistas Aleksandr Krasnovsi mh süüdi KarS § 3314 järgi esitatud süüdistuses ning karistas teda selle kuriteo eest 4 kuu pikkuse vangistusega. Kuritegude kogumi (sh KarS § 3314 järgi kvalifitseeritav kuritegu) eest mõisteti süüdistatavale raskeima karistuse suurendamise teel KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus.
9. Aleksandr Krasnovs esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles vaidlustab oma süüdi tunnistamise ja karistamise KarS § 3314 järgi. Süüdistatav ei vaidlusta seda, et ta tarvitas keelatud aineid. Ta proovis minna sõltuvusravile SA-sse Viljandi Haigla, kuid sealt saadeti ta minema, sest sealne raviskeem ei sobinud talle eelnevalt määratud ravimitega. Süüdistatav leiab, et ta ei pea vastutama selle eest, et teda ei suudetud ravida. Karistus mõisteti teo eest, mille toime panemises ta ei ole süüdi. Sõltuvus viis vargusteni ja röövimiseni. Aleksandr Krasnovs on seisukohal, et vangistus pole kohane karistus inimesele, kellel on mh diagnoositud ka skisofreenia. Süüdistatav taotleb, et ringkonnakohus tutvuks asja lahendamisel tema haiguslooga. Ringkonnakohtu seisukoht.
10. Käsilolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
11. peatüki
12. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
13. Seda, et asjas esineb mõni KrMS § 339 lg 1 loetletud alus, süüdistatav ei väida. Lisaks pole ringkonnakohtule esitatud andmeid selle kohta, et käsiloleval juhul oleks rikutud KrMS
14. ptk
15. jaos sätestatut. Ka pole kehtiva kohtupraktika järgi ringkonnakohtul võimalust ega pädevust hinnata KrMS § 318 lg 4 raames seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud. Lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad (RKKKm 1-22-5228). Eeltoodu tõttu pole ringkonnakohtul võimalik tutvuda süüdistatava haiguslooga.
16. Väga lihtsustatult oli sündmuste käik järgmine: Tartu Maakohtu
17. märtsi
18. a määruse alusel karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud Aleksandr Krasnovsile heideti kriminaalasjas mh ette seda, et ta rikkus kontrollnõudeid, kui tarvitas süüdistuses loetletud ajal ja kohtades alkoholi ning narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kokkuleppe sõlmimisega nõustus käitumiskontrolli ajal keelatud ainete tarvitamist tunnistav Aleksandr Krasnovs nii kvalifikatsiooni kui ka karistusega. Süüdistatav allkirjastas kokkuleppe ja jäi selle juurde ka kohtuistungil. Maakohus tegi otsuse vastavalt kokkuleppele.
19. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, ka jääb kokkuleppes ja sellest tulenevalt maakohtu otsuses kajastatud karistus sanktsiooni raamidesse. Kui isik on 2 allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile ning talle on mh pandud KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud keeld tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid, siis on selle keelu kuritahtlik eiramine KarS § 3314 järgi kuritegu. KarS § 75 lg 2 p 5 sisalduv kohustus minna sõltuvusravile ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud keeld tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (ehk keeld millestki hoiduda ja kohustus midagi teha) on iseseisvad kontrollnõuded. Keelatud ainete tarvitamist ei õigusta fakt, et sõltuvusravile polnud võimalik objektiivse takistuse tõttu minna. Kohustuse täitmata jätmist ehk seda, et alustatud sõltuvusravi jäi pooleli, Aleksandr Krasnovsile ette ei heideta.
20. Mis puudutab vaimsest seisundist ja diagnoositud haigustest tingitud võimetust kanda vangistust, siis seda argumenti süüdistatav kohtueelses menetluses ja/või kokkuleppe sõlmimisel ja/või maakohtus toimunud istungil ei esitanud. Küsimus, kas süüdistatav on isik, kes tuleks allutada pärast kohtuotsuse tegemist kooskõlas KarS §-ga 86 psühhiaatrilisele sundravile või mitte, ei puutu apellatsioonimenetluse esemesse.
21. Kõike eeltoodut silmas pidades jätab ringkonnakohus Aleksandr Krasnovsi apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, /allkirjastatud digitaalselt/ 3