Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10486 (18259000196) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistun

§ 424

lg 1 üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja M Ti, isikukood xxxx, elukoht xxxx; xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht – Xxxx OÜ; varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend – ei ole kohaldatud vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON: Tunnistada M Ti süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et M Ti ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata M Ti katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada M Tit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada M Tit käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada M Tit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lugeda M Tile määratud katseaja alguseks 20.09.2019.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta M Tilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada M Tit kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 15). Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M Tilt menetluskuluna sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista M Tilt joobe tuvastamise ja ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu kokku summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M Tilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 1314 (üks tuhat kolmsada neliteist) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada M Til menetluskulud kokku summas 2268 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 189 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700047520 ning selgitusega: „M Ti, 1-1810486, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 462 eurot (sh on käibemaks 20 %) vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa poolt süüdistatava M Ti kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 2 kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 27.09.

1. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 11.10.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 28.10.
3. Süüdistus M Tit süüdistatakse selles, et tema 22.03.2018 kella 17:30 paiku xxxx ristmikul, juhtis talle kuuluvat mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes. M T kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel sõitis vasakkurvis paremale teelt välja vastu liiklusmärki, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida M Ti lahkus sündmuskohalt. M Til tuvastati vereproovi uuringuaktiga nr M T etanoolisisaldus veres 2,60 +/0,06 mg/g kohta. Sellise käitumisega rikkus M Ti liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Eelkirjeldatud tegevusega pani M Ti toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu poolt uuritud tõendid

1. Süüdistatav M Ti ennast süüdi ei tunnista, tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 22.03.2018 juhtis ta autot, tuli kella 17 paiku enda korterist, et oma eksabikaasale xxxx külla minna. Teepeal, u 150 meetri kaugusel eksabikaasa elukohast mingi loom, ilmselt koer, jooksis üle tee ja kuna tee oli väga libe, sadas lund, siis tegi rooliga järsu liigutuse, nii et läks külglibisemisse ja sõitis otsa liiklusmärgile. Enne autot juhtima asumist oli väsinud aga kaine, sel päeval polnud ta alkoholi tarvitanud. Õnnetuse tagajärjel sai nina peale kriimu, oli täiesti uimane ja šokis, mõtles, et peab lihtsalt välja saama sealt ja siis läks Xxxx tänavale edasi. Ta mäletab, et keegi tuli auto akna juurde, küsis, et kuidas teil on, ta ütles, et temaga on kõik korras, et lihtsalt läks käest ära. Siis see isik ütles midagi sellist, et kui teil abi vaja ei ole, siis ta läheb edasi ja läks ära. Ta ei pannud tähele, et see isik oleks kellelegi helistanud, ei pannud tähele ka seda, kas see isik järgnes temale Xxxx tänavale. Ta ei mäleta, kas üritas autoga ära sõita kuna auto oli nende liiklusmärgi postide peal, aga mootor töötas, samal ajal ka käik oli sees, siis võis juhtuda, et rattad pöörlesid mingi aeg. Ta läks Xxxx tn ja tuppa ning võttis joogi Strohh, mis oli jõuludeks kingitud. Võttis pudeli, keeras korgi maha ja lonkshaaval võttis seda jooki, see oli kange jook. Üritas mõtteid koguda ja selgust saada, mis tegelikult toimus, siis tuli politsei ukse taha. Abikaasa lasi patrullipolitseinikud sisse ja nad tulid temaga rääkima. Ta isegi tol hetkel ei saanud täpselt aru, et miks nad üldse tulid. Politseinikud tahtsid teda kaasa võtta aga ta ei saanud aru, miks ta kaasa peab minema, miks ta puhuma peab, kui ta oma kodus võtab mingit jooki. Ta ei puhunud indikaatorvahendisse ja ta viidi Xxxx EMO-sse. Seal pandi teda voodile pikali, kui kaua ta seal arsti või kedagi ootas, seda ta ei mäleta. Teab, et pidi käima uriiniproovi vahepeal andmas, see oli vist enne vereproovi. Arst veel küsis, et kas ta tahab läbivaatust, ütles, et ei taha mingit läbivaatust, tahab koju minna. Ta ei mäleta, kuidas haiglast lahkus, kas keegi tuli talle järgi või läks taksoga, Xxxx tänavale tagasi jõudmise kohta on tal täielik mäluauk. M Ti kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta ei mäleta enam kui palju ja kui kanget alkoholi ta peale õnnetust jõi. Ta kinnitas vaid, et jõi otse pudelist 60 või 80 kraadist Strohhi rummi, joodud kogust öelda ei oska, väidab, et jõi umbes pool pudelit, kas vähem või rohkem, ei tea, tegemist 3 on tumeda pudeliga, sinna sisse ei näe ja ta ei vaadanud vastu valgust seda pudelit. Mäluvärskendus, kohtueelse menetluse ülekuulamisprotokolliga tutvumine KrMS § 288 lg 9 p 3 ja § 293 lg 1 alusel, samuti ei aidanud. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et jõi 60 või 80 kraadist Strohhi rummi pooleliitrisest pudelist üle poole, midagi sinna põhja jäi aga mitte palju (Kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt, lähteandmete osas, Tõendid lk 24). Kohtuistungil väitis, et küllap ta mäletas eeluurimisel paremini aga nende ütluste õigsust kinnitada ei saa, sest „võib-olla mäletasin juba siis valesti“. Ta ei mäleta kaua ta ajaliselt jõi aga kui politsei kohale jõudis, siis ta politsei juuresolekul enam ei joonud. Siis ta oli pudeli juba kinni kruvinud. Ta ei kavatsenudki seda ilmselt tühjaks juua, vaid tahtiski võtta lihtsalt närvide rahustamiseks mõned lonksud. Miks ta oma endiste kolleegidega niimoodi käitus, ta selgitada ei oska. Tal on rakenduslik kõrgharidus. Juhtunu ajal töötas ta päästeametis, enne seda oli töötanud 5 aastat politseis kriminaaljälituses. Ta teab, kuidas sellistes situatsioonides käituma peab. Teab, et pärast õnnetust alkoholi tarvitamine ei ole normaalne, aga leiab, et ta ei ole nii tugev inimene, kes suudaks šokiseisundis sellise ratsionaalse otsuse teha. Ta kinnitab, et kohtueelses menetluses soovis, et prokuratuur tema suhtes menetluse lõpetaks ja ta oli nõus minema alkoholi ravile. Tunnistab alkoholiprobleemi väites, et see on tingitud eraelulistest probleemidest, see omakorda põhjustas probleeme ka töökohas. M Ti ütlustest nähtub, et ülalnimetatud probleemid on kestnud käesoleva ajani. (tl. 46p-50p)
2. Tunnistaja L M A kohtus antud ütlustest nähtub, et ta elab sündmuskohast umbes 100 meetri kaugusel, 22.03.2018 jõudis ta koju autoga õhtul kella 5-6 ajal. Nägi kohe, et auto oli tee ääres kraavis, aga ta ei pööranud sellele tähelepanu. Autol mootor töötas, tuled põlesid. Vaatas autot koduaknast ja saatis venna vaatama, et äkki on keegi autos kinni ja vajab abi. Nägi aknast venda auto juures helistamas ja samal ajal tumedas riides meesterahvast autost kõrvalistuja poolt välja tulemas ja xxxx poole kõndimas. Rohkem isikuid tema autost väljumas ei näinud, väljas oli hämar ja lumetorm. See inimene kadus maja taha, vend liikus sellele inimesele järgi ja siis kadus ka ära. Sellest ajast, kui ta tuli koju ja nägi, et auto on juba kraavis, kuni sinnamaani, kui ta vennale ütles, et ta läheks vaataks, mis seal toimus, võis olla võis olla möödunud u 5-10 minutit. (tl. 37-38)
3. Tunnistaja H A kohtus antud ütlustest nähtub, et 22.03.2018 õhtul kella 5-6 vahel ladus tema keldris puid, kui ema ja õed tulid koju ja ütlesid, et teisel pool raudteed on mingi avariiline auto, ta jooksis sinna kohale, vaatas, et auto käis ning juht üritas ära sõita, siis tekkis kahtlus, et äkki juht võib olla joobes. Autos juhi kohal oli tema jaoks võõras meesterahvas, kellel otsa eest oli väike kriim. Ta küsis, et kas kõik on korras, juht ütles, et jah kõik on korras, ta otsustas koju minna, aga kuna see tundus kahtlane, siis otsustas, et helistab politseisse. Helistamise ajal nägi, et juht väljus autost ja hakkas ära kõndima, ta läks mehele järgi. Ta kõndis nii kaua juhil järgi, kuni juht sisenes ühe maja hoovi. Siis ta läks auto juurde tagasi, ootas 2-3 minutit, kuni jõudis politsei kohale, ta näitas neile selle maja kätte, ja tal lubati ära minna. Sündmuskohal olid liikluspostid pikali ja autol oli esimene ots viga saanud ning juhi aken oli katki. Juhi välimuse järgi ei oska öelda, kas ta oli purjus või mitte, alkoholi lõhna ta ei tundnud. (tl. 38-40)
4. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, liiklusõnnetuse akt, skeem ja fototabelid – vaatlus on läbi viidud 22.03.2018 kell 17.45-18.
5. Xxxx tn ristmikul lähevad vahetult enne vasakule pööramist sõiduteelt paremale kolm jälge (külglibisemise jälge). Sõiduteest paremal seisab sõiduauto xxxx (xxxx) esiosaga raudtee suunas. Sõiduki all metallpostid ja vasakul pool maas LM 682 „Kurvisuund“. Sõidukil deformeerunud esiosa stange ja vasakpoolsed uksed. Purunenud iluvõre ja vasakpoolne esilatern. Juht lahkus sündmuskohalt. (Tõendid lk 1-4) 4
6. Asitõendi vaatlusprotokoll koos stenogrammi, andmebaasi väljatrüki ja CD-plaadiga – tunnistaja H A helistas Häirekeskusele 22.03.2018 kell 17:35:
7. Kõne kestus on 7:
8. H A teatab liiklusavariist, väidab, et ilmselt on juht joobes, kirjeldab juhi lahkumist sündmuskohalt, enda poolt juhile järgnemist ja juhi sisenemist ühte rohelisse majja. Nähtub, et 30 sekundit peale kõne algust väljub juht autost ja u 2 minuti pärast siseneb majja. (Tõendid lk 5-11)
9. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll/Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll – koostatud 22.03.2018 ja isik, keda kontrolliti, oli M Ti, kellel taheti kasutada indikaatorvahendit kell 17:
10. M Ti keeldub indikaatorvahendisse puhumast ning keeldub õigustele ja protokollile alla kirjutamast, soovib vere eksperti. Joobe tunnustena on tuvastatud silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, isik teadvusel ja mäletab viimase 24-tunni sündmusi, käitumist iseloomustab rahutus, ärritumine ja sage urineerimine. (Tõendid lk 12)
11. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr M T – proovi võttev asutus on Xxxx AS, võtja on G R. Proovi võtmise kuupäev on 22.03.2018 ja kellaaeg 18:
12. Prooviandja on M Ti. Uriinist narkootilisi-psühhotroopseid aineid ei leitud. M Til tuvastati vereproovi uuringuaktiga nr M T etanoolisisaldus veres 2,60 +/- 0,06 mg/g kohta. (Tõendid lk 13)
13. M Ti patsiendikaart nr XXXX - politsei viis Xxxxsse, põhjusteks ekspertiis ja liiklusõnnetus. Patsient toodud ekspertiisiks politsei poolt alkoholijoobe tunnustega. Liiklusõnnetus xxxx. Patsient arvatavasti käinud autoga üle katuse. Nina peal marrastus, rahulik, veidi uimane. Tehtud vere ja uriini analüüs, hinnatud objektiivset seisundit 18.34, patsient soovib koju minna, keeldub läbivaatusest, keeldub ravist, keeldub hospitaliseerimisest, lahkunud omavoliliselt arsti soovitusi arvestamata 18.
14. (Tõendid lk 1416)
15. 05.07.2018 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr xxxx (Tõendid lk 2227) – ekspert on andnud arvamuse, et ei ole võimalik, et M Ti manustas 22.03.2018 peale kella 17:30 tema ütlustes fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi, vaid ta pidi olema alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal, tõenäoliselt vere etanooli kontsentratsiooniga umbes 2,60+0,06 mg/g, k=2, mis oli mõõdetud 22.03.2018 kell 18.08 võetud vereproovist. Väga lühikese aja jooksul on võimalik manustada pooleliitrise mahuga pudelist umbes pool 60 või 80-kraadist alkoholi „Stroh“ ning saada joove 2,54 mg/g, kuid ajavahemik manustamisest kuni alkoholi kontsentratsiooni määramiseks vereproovi võtmiseni peab olema pikem kui kohtueelses menetluses kogutud andmetest lähtuv umbes 20 minutit. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on lähteandmetena kasutanud kõiki kohtueelsel menetlusel kogutud tõendeid, sealhulgas M Ti kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (M Ti ütlused selle kohta, et 22.03.2018 peale 17.30 paiku toimunud liiklusõnnetust jõi 0,5 liitrisest pudelist üle poole mahust alkoholi „Stroh“ kangusega 60 või 80 kraadi). Eksperdiuuringute kirjelduse, tulemuste hindamise ja eksperdiarvamuse põhjenduste osas kirjapandust nähtub, et alkoholi kontsentratsiooni arvutamiseks kasutas ekspert erinevat terviseseisundit arvesse võtvat Widmarki valemit. Samast nähtub veel, et alkoholi manustamise järgselt hakkavad joobe kliinilised tunnused avalduma järk-järgult- esmased välised tunnused on märgatavad umbes 15 minutit peale tarvitamist ning tunnused süvenevad kuni seedetraktist imendumise lõpuni tühja kõhu korral kuni 60 minuti jooksul ja täiskõhu korral kuni 90 minuti jooksul. Seejärel hakatakse etanooli verest eemaldama ehk elimineerima kiirusega 0,12-0,30, keskmiselt 0,15 mg/g tunnis. Ekspert leiab, et kui M Ti tarvitas 22.03.2018 liiklusõnnetuse järgselt peale kella 17.30 suure koguse (300-350ml) kanget (60 või 80 vw%) alkoholi lühikese 5 ajavahemiku (17.30-17.52 ehk u 20 minuti) jooksul, siis ei oleks ta indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud alkoholijoobe tunnused kella 17.52-ks olnud väljakujunenud, vaid tunnused oleks järk-järjest süvenenud ning peale 18.00 oleks tekkinud kesknärvisüsteemi pidurdused tasakaalu- ja koordinatsioonihäired kõndimisraskuste ja teadvusekaoga. Ekspert märgib veel, et lisaks on kiiresti manustatud alkoholist tekkinud vere etanooli kontsentratsioon üle 3,5 mg/g potentsiaalselt surmav ning üle 4 mg/g surmav. Ekspert märgib, et kirjeldatud tunnuseid M Til ei täheldatud.
16. Ekspert M. Ti kohtus antud ütlustest nähtub, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud joobetunnused oleks pidanud süvenema ja vereproovi võtja oleks pidanud olema hädas vereproovi võtmisega, M Ti oleks pidanud olema olukorras, kus ta ei võta jalgu alla ja vajab meditsiinilist abi. Eksperdi hinnangul oleks sellisel juhul kindlasti selline seisund ka fikseeritud ja oleks koostatud haiguslugu. See, et isik on täpselt 18.37 omal jalal haiglast ära kõndinud, kinnitab seda kindlasti, et see alkohol pidi olema varem tarbitud, kui 17.
17. Nähtub, et inimesel läheb seis paremaks, et alkohol juba lahkub organismist. Kiiresti tekkiva raske joove puhul oleks ta pidanud olema päris halvas seisus. Haiglas oleks pidanud joobe välised või kliinilised tunnused olema oluliselt märgatavamad ja suuremad, kui indikaatorvahendi protokolli koostamise ajal. Ekspert jäi kohtus oma arvamuse juurde, et alkoholi tarbimine ei saanud toimuda M Ti nimetatud ajal, M Ti pidi olema alkoholijoobes juba mootorsõiduki juhtimise ajal. Kohtu põhjendused
18. Käesolevas kriminaalasjas pole vaidlust selles, et M Ti 22.03.
19. kella 17.30 paiku juhtis mootorsõidukit ja põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse lahkudes seejärel sündmuskohalt. Vaidlust pole ka selles, et samal päeval kell 18.08 M Tilt võetud vereprooviga tuvastati tal alkoholijoove, etanoolisisaldus veres 2,60+/- 0,06 mg/g kohta. Vaidlusaluseks küsimuseks on M Ti poolt alkoholi tarvitamise aeg. Kas M Ti oli tarvitanud alkoholi enne kella 17.30 ja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (süüdistuse versioon), või oli ta roolis olles kaine ja tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust (M Ti versioon).
20. Asjaolude paremaks mõistmiseks esitab kohus esmalt uuritud tõendite põhjal tuvastatud süüdistuse seisukohast olulised kellaajad. 17.35 Tunnistaja H A helistab peale liiklusõnnetuse sündmuskoha asjaoludega tutvumist häirekeskusesse (Asitõendi vaatlusprotokoll, H A kõne häirekeskusse ja H A kohtuistungil antud ütlused). 17.37 M Ti siseneb oma eksabikaasa elukohta (Asitõendi vaatlusprotokoll, H A kõne häirekeskusse ja H A kohtuistungil antud ütlused). 17.52 politseinikud fikseerivad M Til joobetunnused (Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll). 18.08 Xxxxs võetakse M Tilt vereproov, alkoholisisaldus 2.60 +/-0.06 mg/g (Joobeseisundi tuvastamise saatekiri). 18.34 Xxxxs hinnatakse M Ti objektiivset seisundit (M Ti patsiendikaart). 18.37 M Ti lahkub Xxxxst, olles eelnevalt keeldunud läbivaatusest ja ravist (M Ti patsiendikaart). M Ti ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi pärast avariid oma eksabikaasa elukohas- seega siis kella 17.37-17.
21. Toksikoloogiaekspert on andnud arvamuse, et ei ole võimalik, et M Ti manustas 22.03.2018 peale kella 17:30 tema ütlustes fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi, vaid ta pidi olema alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal. 6
22. Kohus ei pea usaldusväärseiks M Ti ennastõigustavaid ütlusi, kuna need on ebajärjekindlad, vastuolulised, eluliselt mitteusutavad ja kummutatud teiste kohtu poolt uuritud tõenditega. Kohus leiab, et pole eluliselt usutav, et aastaid politseis ja päästeametis töötanud inimene lihtsalt jätab politseile teatamata materiaalse kahjuga lõppenud liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt. Libeda tee tõttu teelt väljasõidud, millega põhjustatakse mõnesajaeurone varaline kahju, pole meie tee- ja ilmastikuoludes midagi erakordset. Seda enam, et käesoleval juhul oli liikluskindlustus vormistatud ja M Ti enda sõnul kaine. Jääb arusaamatuks, mis võis sellises olukorras põhjustada šoki, mille tagajärjel inimene täiesti ebaadekvaatselt käituma hakkab ja loetud minutite jooksul eluohtliku koguse kanget alkoholi tarvitab.
23. Kohtu arvates on oluline märkida, et kohtuistungil M Ti sisuliselt ei kinnitanud enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi pärast liiklusõnnestust joodud alkoholi koguse kohta. Oluline on seegi, et just need kohtuistungil kinnitust mitteleidnud ütlused olid võetud aluseks arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisel. Kui kohtueelsel menetlusel väitis M Ti, et jõi 60 või 80 kraadist Strohhi rummi pooleliitrisest pudelist üle poole, midagi sinna põhja jäi aga mitte palju, siis kohtuistungil andis ta joodud koguse kohta teistsuguseid ütlusi- kinnitas vaid, et jõi otse pudelist 60 või 80 kraadist Strohhi rummi, joodud kogust öelda ei oska, väidab, et jõi umbes pool pudelit, kas vähem või rohkem, ei tea, tegemist on tumeda pudeliga, sinna sisse ei näe ja ta ei vaadanud vastu valgust seda pudelit…., politsei juuresolekul enam ei joonud, ta ei kavatsenudki seda ilmselt tühjaks juua, vaid tahtiski võtta lihtsalt närvide rahustamiseks mõned lonksud. Juba eelnev vastuolu on piisav, et M Ti ütlused joodud alkoholi koguse osas ebausaldusväärseiks tunnistada.
24. Eelnevast olulisem on see, et kohtus uuritud tõenditega on kummutatud ka M Ti versioon alkoholi tarbimise aja (peale avariid, peale kella 17.30) kohta. Kohus ei nõustu kohtualuse kaitsja väitega, et eksperdi arvamus on kontrollimatu ja põhineb vaid oletustel. Kohtu hinnangul on eksperdi arvamus loogiline ja põhjendatud. Kohus suhtub kriitiliselt vaid ekspertiisiaktis esitatud ja ka eksperdi kohtuistungil avaldatud numbrilistesse näitajatesse kuna ekspertiisi aluseks olnud M Ti ütlused tarvitatud alkoholi koguse kohta olid umbmäärased juba kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil ta tarvitatud alkoholi koguse kohta varem antud ütlusi ei kinnitanud. Küll aga peab kohus ekspertiisiakti ja eksperdi antud ütluste puhul oluliseks ja ka usaldusväärseks seisusukohta, et peale alkoholi tarvitamist algab alkoholi imendumine verre, mõne aja pärast tekivad ka alkoholi tarvitamise välised tunnused ja need süvenevad ajas. Selline asjade käik tundub loogiline ja arusaadav ka eriteadmisi mitteomavale isikule. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu seegi, et kui pole tegemist just surmava kogusega, siis vaatamata isiku poolt tarvitatud alkoholi kangusele ja kogusele, hakkab ta mingil hetkel ikkagi kainenema, see on protsess mis võtab aega, aja möödudes joobe välised tunnused aga ka alkoholi sisaldus veres vähenevad ja lõpuks kaovad.
25. Eelnevast lähtuvalt on võimalik tuvastada M Til joobe olemasolu või puudumine liiklusõnnetuse toimumise ajal (u kell 17.30) hinnates, kas M Til ajal peale 17.30 joobe tunnused süvenesid või vähenesid. Kui M Ti tarvitas alkoholi 17.37-17.52 nagu ta on väitnud, siis oleks järgneva tunni jooksul toimunud algul alkoholi imendumine verre ja seejärel joobetunnuste süvenemine u 60 minuti jooksul. Ka haiglas peale vereproovi võtmist viibitud aeg (18.08-18.37) jääb selle 60 minuti sisse ja alkoholi tarvitamise tunnused oleksid selle pooltunni jooksul pidanud nähtavalt süvenema ja jõudma maksimumini. Vastupidisel juhul, alkoholi tarvitamisel teadmata ajal enne 17.
26. oleks avariijärgne aeg ja ka haiglas olemise aeg jäänud pigem joobetunnuste taandumise faasi. 7
27. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et pole andmeid M Til joobetunnuste süvenemise või mittesüvenemise kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kell 17:52 on joobe tunnustena tuvastatud muuhulgas silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, rahutus. Toksikoloogiaekspert on kinnitanud, et kell 17.37-17.52 tarvitatud suure koguse alkoholi puhul oleks joobetunnuste süvenemine olnud selline, et vereproovi võtmine kell 18.08 oleks olnud juba oluliselt häiritud, isiku seisund oleks olnud lähedal eluohtlikule ja haiglast omal jalal lahkumine kell 18.37 poleks tõenäolisel võimalik olnud. Eksperdi hinnangul oleks sellekohane informatsioon meedikute poolt kindlasti fikseeritud, seda aga tehtud pole. Lisaks on M Ti patsiendikaardil märge selle kohta, et vaatamata läbivaatusest keeldumisele on tema objektiivset seisundit siiski hinnatud. GKS skaalal (teadvusseisundi hindamiseks kasutatav Glasgow kooma skaala) on kell 18.34 hinnatud tema teadvusseisundit 15 punktiga 15-st. Muuhulgas nähtub, et M Ti sõnalist kontakti on skaalal- orienteeritud, segane, üksikud sõnad, arusaamatu hääl- hinnatud orienteerituks. Kuigi hindajad on erinevad, on siiski ilmne, et M Ti joobetunnused ei ole võrreldes 17.52 fikseerituga (kõne- segane) mitte süvenenud vaid hoopis kahanenud.
28. Väheoluline pole ka tunnistaja H A ütlustest nähtuv. Ta ei nimetanud kohtuistungil küll ühtegi konkreetset alkoholijoobele viitavat tunnust, kuid kinnitab, et tal siiski tekkis sündmuskohal kahtlus, et M Ti oli alkoholijoobes. Asjaolu, et sündmuskohal H Al selline kahtlus tekkis kinnitab ka see, et oma telefonikõnes häirekeskusele on ta samuti seda kahtlust avaldanud.
29. Hinnates kõiki ülalnimetatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et on välistatud võimalus, et M Ti tarvitas alkoholi pärast liiklusavarii toimumist. Ta tarvitas alkoholi enne mootorsõiduki juhtimisele asumist ja avarii põhjustamist.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine tema tegevuses on kohtus tõendamist leidnud. 20. M Tile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M Ti tarvitas alkoholi ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses. Arvestades temal tuvastatud alkoholijoobe raskust, pole kahtlust, et ta oma joobesolekust teadlik oli ja seega pani ta kuriteo toime kavatsetult. M Ti tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. Karistus 21.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtualuse M Ti tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Arvestades kuriteo toimepanemist kavatsetult ja tuvastatud joobeastme raskust leiab kohus, et kergeima karistusliigi - rahalise karistusega pole võimalik karistuse eesmärke saavutada. 8 Arvestades asjaolu, et M Ti on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et teda tuleb karistada sanktsiooni keskmisest väiksema vangistusega

§ 74ja 75 sätteid kohaldades.

Toimepandud kuriteo asjaolusid ja M Ti isikut arvestades peab kohus vajalikuks kohaldada ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-122-13 märgitakse, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. M Ti ohtlikkusele viitavad juba ülalmainitud kuriteo toimepanemine kavatsetult ja keskmisest suurem tuvastatud joobeaste. Lisaks on kohtu jaoks ohumärgiks M Ti käitumine peale kuriteo toimepanemist. Ta asus kuritegu varjama lahkudes liiklusavarii sündmuskohalt, ta pole kordagi avaldanud, et ta on oma süüst aru saanud, seda tunnistanud või kahetsenud. Muidugi on kohtualusel õigus valida endale kaitsetaktika, kuid eluliselt mitteusutava ja teiste tõenditega kummutatud ennastõigustava versiooni juurde lõpuni kindlaks jäämine ei võimalda kohtul uskuda, et M Ti toimepandust õigeid järeldusi teeb ja oma käitumist nendele järeldustele vastavalt korrigeerib. Eelnev viitab M Ti ohutustamise vajadusele ja kohus kohaldab tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud suhteliselt suurt ajavahemikku kohaldab kohus lisakaristust miinimumilähedases määras. Arvestades toimepandud kuriteo otsest seost alkoholi kuritarvitamisega peab kohus karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalikuks kohaldada M Ti suhtes käitumiskontrolli ja lisakohustusi - alkoholi tarvitamise keeldu, kohustust alluda alkoholismiravile ja kohustust osal eda sotsiaalprogrammis. Menetluskulud 22. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega tuleb M Tilt välja mõista KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 810 eurot, EKEI uuringu nr M T maksumus 49 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr xxxx maksumus 95 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 1314 eurot. Menetluskulud kokku 2268 eurot. Arvestades väljamõistetud summade suurust võib menetluskulude tasumine ühe maksena olla raskendatud, mistõttu kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp 20.09.2019 kohtuotsus 1-18-10486 jõustus osaliselt 07. jaanuaril 2020 Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2019 kohtuotsusega. 9 Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne 10