Obsah (8)

§ 3401§ 659§ 654§ 371§ 363§ 173§ 168§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. september 2024 Tsiviilasja number 2-24-7400 Tsiviilasi Ilmar T

) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 3401

lg 1 alusel kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi

1. lõike esimese lause kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hagejale määrati tähtaeg 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas hagejale
2. märtsi
3. a puuduste kõrvaldamise määruses, et kohtule tuleb esitada selgelt väljendatud haginõue, koos nõude aluseks olevate asjaolude ja tõenditega. Kohus palus hagejal 3 selgitada kostja poolt tekitatud varalise kahju kujunemiskäiku. Kuigi hageja esitas kohtule
4. juunil 2024 hagiavalduse täiendused, siis tegelikult hageja hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud. Kohtule esitatud hagiavaldus ei vastanud maakohtu hinnangul endiselt

§dele 338-340 ja 363, hagiavalduses ei ole esitatud selget nõuet ning sellest ei selgu nõude kujunemise käik (hagejal tuli selgitada, et kuidas saab jõustunud kohtuotsuste alusel hageja kanda pandud menetluskulusid käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna ning millisel õiguslikul alusel just kostja sellise väidetava kahju eest vastutab). Kuna hagiavaldust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda, siis maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt kostja kandis Põlva vald Põlva linn Piiri 4 korteriühistu juhatuse liikmena
2. veebruaril 2021 ebaseaduslikult korteriühistu arveldusarvelt 300 eurot korteriühistu teadmata, selleks seaduses sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsust omamata, õigusabi eest Kvatro Õigusbüroo OÜ-le. Kohtulahendiga asjas nr 2-20-17662 mõisteti hagejalt välja menetluskulud 600 eurot, mis on kostja poolt ebaseaduslikult Kvatro Õigusebüroo OÜ-le tsiviilasjas 2-20-17662 makstud õigusabikulud. Kostja tasus korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistu üldkoosoleku vastava otsuseta Kvatro Õigusbüroo OÜ-le korteriühistu arvelduskontolt õigusabi eest
3. aastal kokku 600 eurot:
4. veebruaril 2021 300 eurot (dokumendi nr 67, arve 20),
5. septembril 2021 75 eurot (dokumendi nr 90, arve 117) ja
6. detsembril 2021 225 eurot (dokumendi nr 102, arve 147). Hageja kandis
7. veebruaril 2023 korteriühistule kohtuasjas nr 2-20-17662 hagejalt korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskulud 600 eurot, mille aluseks olid kostja poolt 2021.aasta Kvatro Õigubüroo OÜ-le ebaseaduslikult makstud õigusabikulud. Kostja tegevus korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistu vastava üldkoosoleku otsuseta, ühistu liikmete teadmata korteriühistu rahade ülekandmine
8. aastal Kvatro Õigusbüroo OÜ-le on ebaseaduslik, kuna see on vastuolus KrtS § 20 l-ga 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-ga
9. Seadusest tulenevalt on ainult üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikmega (hageja) õigusvaidluste pidamine ning selles vaidluses mittetulundusühingule esindaja määramine. Kuna võidakse öelda, et
10. septembril 2021 ja
11. detsembril 2021, mil maksti kostja poolt õigusabikuludeks vastavalt 75 eurot ja 225 eurot, ei olnud hageja korteriühistu juhatuse liige, et tollal üldkoosoleku otsuseta korteriühistu arveldusarvelt Kvatro Õigusbüroo OÜ-le makstud summad olid õiguspärased, hageja vähendab kostjalt nõutavat kahju summat ja nõuab 300 euro hüvitamist, mille kostja on üle kandnud korteriühistu arveldusarvelt Kvatro Õigusbüroo OÜ-le
12. veebruaril
13. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tema ebaseadusliku tegevusega hagejale kui korteriühistu juhatuse liikmele KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 eiramisega tekitatud kahju 300 eurot ja käesoleva asja kohtukulud (riigilõiv). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas muutmata (

§ § 657 lg 21 ja

§ 659). Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus 4 täiendab maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud

§ 363sätestab hagiavalduse sisunõuded.

Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejale heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud

§ 371lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.

8. Maakohus ei pidanud võimalikuks hagiavaldust esitatud kujul menetleda, kuna hagiavalduses ei ole esitatud selget nõuet ja sellest ei selgu nõude kujunemise käik (hagejal tuli selgitada, et kuidas saab jõustunud kohtuotsuste alusel hageja kanda jäetud menetluskulusid käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna ning millisel õiguslikul alusel just kostja sellise väidetava kahju eest vastutab). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue selge ja selle kujunemise käik arusaadav. Kui maakohtu hinnangul puudus hageja väidetava kahju kostjalt väljamõistmiseks õiguslik alus, siis oleks maakohus pidanud jätma hagi menetlusse võtmata selle õigusliku perspektiivituse tõttu

§ 371lg 2 p 1 alusel.

9.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevalt on juhatuse liikmega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning selles vaidluses korteriühistule esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses. Isegi juhul, kui hageja kui korteriühistu (praeguseks ajaks endise) juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses korteriühistule esindaja määramine toimus ilma üldkoosoleku otsuseta, ei saa hageja nõuda kostjalt, kui selles vaidluses korteriühistu esindamiseks volituse andnud korteriühistu juhatuse liikmelt, selles vaidluses hagejalt korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitamist. KrtS § 24 lg 1 järgi kohaldatakse korteriühistu juhatuse liikme vastutusele MTÜS §-s 32 sätestatut. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneb, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud korteriühistule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude saab esitada eelkõige korteriühistu. MTÜS § 32 lg-st 4 tulenevalt võib nõude korteriühistu kasuks maksma panna ka korteriühistu võlausaldaja. Hagejal saaks olla kostja vastu deliktiõiguslik nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. 5 Isegi kui kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei ole hagejale väidetavalt kostja rikkumise tõttu tekkinud kahju ärahoidmine juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärk. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärk on kaitsta korteriühistut ja korteriühistul on õigus nõuda juhatuse liikmelt hoolsuskohustuse rikkumise tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja nõue kostjalt hüvitise saamiseks on õiguslikult perspektiivitu, mistõttu hagi tuli jätta menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 1 alusel.

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muuhulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173lg 1).

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tuleb võtta seisukoht määruse resolutsioonis, mitte üksnes selle põhjendustes. Kuna maakohus jättis määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse kohta seisukoha võtmata, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse resolutsiooni ja jätab menetluskulud maakohtus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

11. Kuivõrd kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 6