Aleksandr ISSAKOV sünd. 09.02.1973, isikukood 37302092234, elukoht xxx, töökoht xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 20.07.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,24,003203 Aleksandr ISSAKOVI karistamise osas
lg.1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud - tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas. Mõista Aleksandr ISSAKOVILE
Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 20.07.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,24,003203 muutmata. Aleksandr ISSAKOVI kaebus jätta rahuldamata. 1
alusel on Aleksandr ISSAKOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist 26.08.2024. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Viktoria Metšenina koostas 21.06.2024 väärteoprotokolli nr.AB 1636805 Aleksandr Issakovi kohta selles, et viimane juhtis 21.06.2024 kell 20.46 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru teel mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg. Sellega rikkus Aleksandr Issakov
lg.11 p.2 ja §69 lg.3 sätteid ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 20.07.2024 otsusega väärteoasjas nr.2440,24,003203 määrati Aleksandr Issakovile
Otsuse kohaselt on menetlusalune isik talle inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti, väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, tunnistaja M. M. ütlused, menetlusaluse isiku ütlused. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toimepandud süütegu ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema seisund lubab mootorsõidukit juhtida. Isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ta ei ole olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega ja kainusega reageerima. Alkoholi tarvitanud juht väsib kiirelt ära või jääb roolis magama. Oma vastutustundetu teoga seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 1 kehtiv väärteokaristus (23.02.2024), mille eest isikut karistati rahatrahviga. Määratud rahatrahvi tasus isik ära 24.02.2024. Vaatamata sellele pani isik vähem kui 4 kuu möödumisel toime uue liiklusalase väärteo. Seega ei täitnud varem määratud karistus oma eesmärki. Menetlusaluse isiku käitumine näitab seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis eemaldab ta liiklusest. Tegemist on olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse 2 äravõtmine möödapääsmatu. Karistus peab olema mõjuv, suunates isikut seadusekuulekusele. Otsuse kohaselt raskendavad asjaolud puudusid ning kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja süü tunnistamist. Menetlusalune isik Aleksandr Issakov esitas 30.07.2024 Viru Maakohtule kaebuse, milles palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kaebuse kohaselt on auto tema jaoks oluline transpordivahend, kuna ta on liikumispuudega inimene. Tervisprobleemide tõttu kaotas ta ka töö ja on töötu. Kaebuse esitaja jaoks on väga oluline, et ta saaks liikuda arstide vastuvõtule ja ravile ning leida uus töö. Kaebuse esitaja on peres ainuke, kellel on juhiluba. Kaebuse esitaja möönab, et usaldas kaup24.ee lehelt ostetud alkomeetri näitu. Kaebuse esitaja on nõus osamaksetena tasuma ka suure trahvi. Kaebuse esitaja soovis kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 19.08.2024 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/10810-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kirjaliku vastuse kohaselt arvestati karistusotsuse koostamisel kõikide asjaoludega, mis tulenesid väärteotoimikust ning juhindudes KarS §56 lg.1 määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Menetlusalune isik tunnistas süüd õigusrikkumise toimepanemises. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus ja selle suurus. Menetlusaluse isiku kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta ja lisatud ei ole ka täiendavaid tõendeid. Kohtuväline menetleja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole, isiku suhtumisele ning hoiakutele üldiselt liikluses. Menetlusalusel isikul on kehtivad liiklusalased karistused, vaatamata nendele jätkab isik õigusvastaste süütegude toimepanemist. Menetlusalune isik on kaebuses viidanud oma liikumispuudele, kuid ei ole lisanud ühtegi tõendit selle kohta, et talle määratud liikumispuue on sedavõrd suur, et sõiduk on äärmiselt vajalik. Sõiduk, mida isik juhtis, ei ole kuidagi ümber ehitatud ega kohandatud selliseks, mida kasutab liikumispuudega isik. Tegu on täiesti tavalise sõidukiga. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Aleksandr Issakovi kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja ei kuulu sisuliselt rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik soovib kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. 3 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.08.2024 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/10810-4 Viru Maakohtu 14.08.2024 päringule nr.4-24-2566 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära ületades, kas alkoholi piirmäära ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning missugune karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 21.06.2024 kell 20.46 Kohtla-Järvel Puru tee maja nr.24 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Seda asjaolu on menetlusalune isik ka ise tunnistanud algusest peale ja sellele seisukohale jäi ta ka oma maakohtule esitatud kaebuses. Nagu nähtub 21.06.2024 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1636805, on menetlusalune isik rikkunud
Vastavalt
lg.11 p.2 on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Vastavalt
lg.3 ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. 4 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes oli 21.06.2024 kell 20.46 kasutatud indikaatorvahendit AlcoQuant nr.A418801 (indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev 28.11.2024), kontrolli tulemus oli positiivne ja indikaatorvahendi näit oli 0,22 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul järgmised joobele viitavad tunnused: silmade punetus, silma pupillid suured, kõne selge, aja-, isiku- ja kohataju selge, isik oli teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon kergete häiretega, käitumine normaalne ja apaatne. Nimetatud protokollidega oli menetlusalune isik allkirja vastu tutvunud, märkuseid ei esitanud. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub ka, et menetlusaluse isiku suhtes oli 21.06.2024 kell 20.53 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510EE nr.ARKB-0021, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,17 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja selle väljatrükk andmetega on lisatud asja materjalidele ja selle väljatrükiga on allkirja vastu tutvunud ka menetlusalune isik. Mingeid selgitusi ja märkusi menetlusalusel isikul ei olnud. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholi piirmäära ületamine menetlusalusel isikul kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et alkoholi piirmäära ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on alust karistada
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, siis menetluse lõpetamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja. 5 Hinnates kõiki maakohtule käesolevas väärteoasjas esitatud tõendeid kogumis leiab maakohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu
Seega on nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg realiseeritud. Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis nimetatud väärteo toime otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, s.t. alkoholi tarvitanuna, pidi menetlusalune ilmselgelt aru saama, et tegemist on
nõuete rikkumistega. Eeltoodu alusel on realiseeritud ka toimepandud väärteo subjektiivne külg. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Nagu nähtub
lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rahatrahvist rangemat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). 6 Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust, need mõlemad on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja 1 neist on samuti
Viimati nimetatud väärteo eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, selle rahatrahvi tasus menetlusalune isik ära päev pärast otsuse tegemist. Maakohus nendib, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise juhiga, kes oma varasemast sama liiki väärteo toimepanemise eest määratud peaaegu maksimaalses määras määratud karistusest ei teinud mingeid järeldusi, jätkates väärtegude toimepanemist. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat alkoholi piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima alkoholi piirmäära ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Menetlusaluse isiku süü suuruse kindlakstegemisel hindab maakohus eelkõige järgmisi asjaolusid: alkoholisisalduse näit ning toimepanemise aeg ja koht.
lg.1 dispositsioonist tulenevalt oli alkoholisisalduse näit keskmine ning kuigi väärtegu oli toime pandud linnas, oli selle toimepanemise aeg eelduslikult mitte tipptunnile omane. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Sõidukit juhtima asumine on alati juhi enda otsustada. Käesoleva väärteoasja materjalidest ja ka kaebusest ei nähtu ühtegi sellist asjaolu, mis oleksid tinginud menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimise väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Ilmselgelt ei olnud tegemist eluohtliku olukorraga. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et kasutas enne sõiduki juhtimisele asumist veebist ostetud alkomeetrit ning usaldas selle näitu. Maakohus märgib siinkohal esmalt seda, et nimetatud kaebuse väide ei ole millegagi tõendatud. Teiseks nähtub käesolevas kohtuotsuses juba eespool viidatud Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist muuhulgas see, et menetlusalusel isikul olid silmade punetus ja suured pupillid, tema koordinatsioonil olid kerged häired ja ta oli apaatne. Maakohus on seisukohal, et need tunnused on sellised, mis ei olnud võimalikud ka menetlusalusele isikule jääda märkamatuteks. Seega oli autorooli istumine ja sõiduki juhtimine sellises seisundis menetlusaluse isiku enda kindel valik. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras karistatud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. 7 Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese
nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli tegemist taaskord mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning järgnevalt arvestada süü suuruse ja karistust kergendavate/raskendavate asjaoludega. Maakohus nendib, et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja seda arvestanud. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmine ning arvestab ise siinkohal menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et seega kuulub karistusmäär muutmisele. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Küll aga leiab maakohus, et arvestades menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist väärteo toimepanemisest alates, on seaduslik alus vähendada karistuse suurust. Maakohus leiab, et põhjendatud on
lg.1 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Maakohus arvestab siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega kui ka menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Kaebuse väitele alkomeetri väidetava kasutamise osas enne sõiduki juhtimisele asumist vastas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et ta on liikumispuudega isik, kellele on sõiduk vajalik igapäevases tegevuses. Maakohus selle väitega ei nõustu. Vastuseks 8 maakohtu sellesisulisele päringule edastas menetlusalune isik Dokumendipõhise töövõime hindamise 26.06.2023 eksperthinnangu. Esmalt märgib maakohus, et tegemist on töövõime hindamisega, mis ei ole kuidagi seotud liikumispuudega ja vajadusega kasutada igapäevaselt liikumiseks mootorsõidukit. Teiseks nähtub nimetatud eksperthinnangust, et menetlusalusel isikul on olemas osaline töövõime, selle taastamiseks ja säilitamiseks on vajalik regulaarne füsioteraapia. Kolmandaks menetlusalune isik esitas 26.06.2023 kuupäeva kandva eksperthinnangu, mille kokkuvõtte kohaselt on taotlejal raskesti prognoositav seisund kehtivusega 1 aasta. Käesolevaks ajaks on see tähtaeg möödunud ja mingeid muid tõendeid oma liikumispuude, mitte osalise töövõimetuse kohta ei ole menetlusalune isik esitanud. Kaebuses viitab menetlusalune isik sellele, et peres on ta ainus, kellel on juhiluba. Maakohus möönab, et see võib nii küll olla, kuid antud väide ei anna kuidagi alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Esmalt ei ole menetlusalune isik oma kaebusele lisanud ühtegi tõendit oma perekonna koosseisu/suuruse kohta. Samuti ei ole menetlusalune isik oma kaebuses millegagi põhjendanud seda, kuidas ja millega seoses muutub tema perekonna heaolu juhul, kui temalt võetakse ajutiselt ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Maakohus viitas käesolevas kohtuotsuses juba eespool, et karistus ei tohi olla mugav ja peab piirama menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust. Menetlusalune isik peab aru saama, et igale väärteole järgneb karistus ning iga karistus on eelnevast rangem. Kuna Ida Prefektuuri kirjalikust vastusest kaebusele nähtub, et menetlusalusele isikule kuuluv mootorsõiduk ei ole kuidagi ümber ehitatud või kohandatud liikumispuudega isiku jaoks, siis on menetlusalusel isikul väärteokaristuse kandmise ajal võimalik vajadusel kasutada liikumiseks teisi tavasõidukeid. Kaebuse kohaselt on selle esitaja käesoleval ajal töötu, nõustudes samal ajal tasuma ära isegi suure rahatrahvi. Maakohus ei pea sellises olukorras võimalikuks juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, kuna suure tõenäosusega jääb see rahatrahv tasumata, samuti võib ka menetlusalune isik ise ja tema eeldatav perekond jääda seetõttu halvemasse materiaalsesse olukorda. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku Aleksandr Issakovi karistamise osas
lg.1 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes talle karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas ja uue otsuse tegemist, mõistes talle karistuseks rahatrahvi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.