← Eesti

2-24-7394/28

Obsah (9)§ 178§ 657§ 667§ 662§ 238§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7394 Kohtuas

) § 178 lg 2). 2-24-7394 Muus osas ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 7 lg 2 ja § 15 lg 1 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja § 15 lg 5,

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Harju Maakohus jättis
  2. juuli
  3. a määrusega Kaugemäe OÜ (võlausaldaja) maksejõuetusavalduse alusel Xle (võlgnik) usaldusisiku nimetamata, lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus rahuldas võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 768,60 eurot (käibemaksuga). Lisaks määras maakohus, et määruse jõustumisel tuleb võlausaldajale tagastada Rahandusministeeriumi tagatiste kontole
  4. juunil 2024 usaldusisiku tasu katteks tasutud deposiit 1500 eurot.
  5. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi võlgnikule usaldusisiku määramise otsustamiseks. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
  6. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

4.

§ 667

lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. FIMS § 7 lg 2 teise lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ette nähtud. FIMS § 15 lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise PankrS §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses on sätestatud teisiti. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Viidatud sättest ei tulene, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib Riigikohtule edasi kaevata. Kuna FIMS § 15 lg 1 kohaselt tuleb usaldusisiku nimetamise otsustamisel lähtuda PankrS §-st 15 ning FIMS ega PankrS § 15 lg 5 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, ei ole praegune määrus usaldusisiku nimetamata jätmist puudutavas osas edasikaevatav. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus vastavalt

§ 667lg-le 1 praegusest määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

  1. Seoses määruskaebuse ja asjas esitatud uute tõenditega peab kolleegium siiski vajalikuks märkida järgmist. 5.
  2. Võlausaldaja esitas määruskaebusega uue tõendina Omniva Eesti äriklienditeeninduse spetsialisti
  3. juuli
  4. a e-kirja koos manusega (lisa 1). Võlausaldaja soovib uue tõendiga tõendada, et võlgnikule toimetati võlausaldaja pankrotihoiatus kätte.

§ 662lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendav dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (

§ 238

lg 1).

§ 662lg 3 ja § 238 lg 1 järgi tuleb asja materjalide juurde võtta ka 2

(3)2-24-7394 võlausaldaja
  1. septembri
  2. a seisukohale lisatud tõendid. Kuna määruskaebusele lisatud Eesti Ekspressi artikkel (lisa 2) on esitatud ka maakohtumenetluses, ei ole seda vaja uuesti asja juurde võtta. 5.
  3. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et võlausaldaja esitatud Omniva Eesti e-kiri tõendab
  4. juuni
  5. a pankrotihoiatuse kättesaamist võlgniku poolt. See ei mõjuta aga maakohtu lõppjärelduse õigsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinsel juhul esinevad PankrS § 15 lg 3 p-des 1 ja 4 toodud alused usaldusisiku nimetamata jätmiseks ning võlausaldaja ja võlgniku vaidlus nõuete olemasolu üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu sellekohase järelduse põhjendatust ei mõjuta ka võlausaldaja määruskaebemenetluses esitatud väited ja lisatõendid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu esialgne (võlausaldaja avalduses toodud asjaoludel põhinev) hinnang võlausaldaja nõuete aegumise kohta ei ole võimalikku hilisemat vaidlust lahendavale kohtule siduv.
  6. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi võlausaldaja kanda.

Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

6.1. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Võlgnik esitas oma menetluskulude nimekirja

  1. augusti
  2. a seisukohas. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus võlgniku esindajal vaidlustatud määruse ja määruskaebuse läbitöötamiseks ja õigusliku seisukoha kujundamiseks 1 tund ning määruskaebusele vastuse koostamiseks 2 tundi. Võlgnikule osutati õigusabi tunnihinnaga 146,40 eurot (käibemaksuga). Võlgnik kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses siinse menetlusega. Samuti kinnitas võlgnik, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku palub võlgnik võlausaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 439,20 eurot (käibemaksuga). 6.
  3. Võlausaldaja esitas
  4. septembril 2024 vastuväited võlgniku menetluskuludele. Võlausaldaja leidis, et määruskaebusega tutvumiseks kulunud aeg on ülepaisutatud, põhjendatud ja vajalik kulu oleks 30 minutit. Määruskaebusele vastuse koostamiseks on 2 tundi samuti ülepaisutatud, sest sisult on määruskaebuse vastus sama nagu vastus pankrotiavaldusele. Selle koostamise kulu oleks vajalik ja põhjendatud 1 tunni ulatuses. Seega pidas võlausaldaja võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 6.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku esindaja kulu määruskaebemenetluses põhjendatud (

§ 175lg 1).

Arvestades maakohtu määruse, võlausaldaja määruskaebuse ning võlgniku esitatud vastuse sisu ja mahtu, on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu määruse ja määruskaebuse läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks kokku 3 tundi põhjendatud. Seejuures ei kattu määruskaebuse vastus pankrotiavaldusele esitatud vastusega, vaid selles on adresseeritud määruskaebuses esitatud väiteid ja analüüsitud maakohtu määrust. Võlgniku esindaja tunnitasu 146,40 eurot (käibemaksuga) on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga.

§ 174lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga.

Võlausaldaja peab tulenevalt võlgniku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.