3-24-1991/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1991 Määruse kuupäev

1. august 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX kaebus Viru Vangla kohustamiseks ja Viru Vangla
2. juuli
3. a vaideotsuse nr 6-12/24/111-2 osaliseks tühistamiseks RESOLUTSIOON
4. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-
6. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
7. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Vangla kinnipeetav XX esitas
9. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse kohaselt ütles valvur
10. juuni 2024 ja
11. juuni 2024 hommikusel loendusel kaebajale, et sektor on kinni. Kaebaja soovis kirjalikku korraldust, kuid valvur ei andnud seda. Kaebaja esitas
12. juunil 2024 vaide nr 6-12/24/125-1, olles seisukohal, et valvuri tegevus korralduse kohesel mitteandmisel oli õigusvastane. Viru Vangla jättis
13. juuli
14. a vaideotsusega nr 6-12/24/111-2 vaide rahuldamata. Kaebaja märgib, et vangla peab andma kirjaliku korralduse sektori kinnipidamiseks samal päeval. Kaebaja taotleb Viru Vangla
15. juuli
16. a vaideotsuse nr 6-12/24/111-2 tühistamist ning Viru Vangla
17. juuni
18. a otsuse nr 6-13/24/10382-2 ja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses asjaoluga, et valvur ei andnud talle tema palvel koheselt kirjalikku korraldust sektori kinnipidamise kohta. Lisaks esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
19. Vastuseks kohtunõudele esitas Viru Vangla
20. juulil 2024 kaebuse asjaoludega seotud dokumendid.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. juuli
23. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 3 päeva määruse kättesaamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT 3-24-1991
24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
25. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud
26. juunil 2024 Viru Vanglale vaide (registreeriti numbriga 6-12/24/125-1), taotledes Viru Vangla teisele üksusele ettekirjutuse tegemist selliselt, et õigustatud huvi omava isiku taotlusel tuleb suuline haldusakt viivitamata kirjalikult vormistada ning välja anda taotlejale. Vaidest nähtub, et kaebaja on suulise haldusakti all mõelnud korraldust sektori sulgemiseks. Kaebaja vaie lahendati Viru Vangla
27. juuli
28. a vaideotsusega nr 6-12/24/111-
29. Kaebaja on kaebuses nõudena välja toonud, et vangla peab andma kirjaliku korralduse sektori kinnipidamiseks samal päeval. Tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest ning HKMS § 44 lõikest 1 tõlgendab kohus kaebust selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte abstraktselt kõigi isikute õiguste kaitseks ning kaebaja on esitanud kohustamisnõude teha Viru Vanglale ettekirjutus vormistada samal päeval kirjalikult teda puudutav suuliselt antud korraldus osakonna (s.o sektori) lukustamise kohta ning väljastada see kohe talle. Lisaks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla
30. juuni
31. a otsuse nr 6-13/24/10382-2 ja Viru Vangla tegevuse koheselt kirjaliku korralduse mitteväljastamisel. Kaebaja peab viidatud otsust õigusvastaseks, kuna vangla on tema hinnangul ekslikult märkinud, et valvuri tegevus kirjaliku korralduse kohesel mitteväljastamisel ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja osutab, et ta peab esitama 30 päeva jooksul vaide ning tal on haldusmenetluse seaduse § 55 lõikest 2 tulenevalt õigus kirjalikule haldusaktile. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub vajadus eeltoodud eraldiseisvate tuvastamisnõuete esitamiseks, sest kohustamisnõude lahendamise raames tuleb kohtul nagunii anda hinnang Viru Vangla tegevuse õiguspärasusele seoses kirjaliku korralduse kohese mitteväljastamisega. Seetõttu loeb kohus need tuvastamisnõuded kohustamisnõudega hõlmatuks. Ka mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla
32. juuli
33. a vaideotsuse nr 6‑12/24/111-2 tühistamiseks osas, milles vangla jättis rahuldamata kaebaja vaide nr 6‑12/24/125-
35. Kohus leiab, et A. Tartu kohustamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud. 6.
36. Kohus selgitab, et kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). 6.
37. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajale ei oleks üldse teda puudutavaid
38. juuni
39. a ja
40. juuni
41. a korraldusi osakondade lukustamise kohta väljastatud, vaid kaebaja heidab vanglale ette üksnes seda, et talle ei väljastatud suuliselt antud ning teatavaks 2 3-24-1991 tehtud korraldusi koheselt kirjalikult. Kohtule ei nähtu, et kaebajale suuliselt teatavaks tehtud haldusakti samal päeval kirjalikus vormis väljastamata jätmine võiks riivata kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Koheselt kirjalikus vormis haldusakti väljastama jätmine ei välista kaebaja õigust soovi korral vaidlustada talle suuliselt antud korraldust. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebajale on Viru Vangla
42. juuni
43. a ja
44. juuni
45. a korraldused osakondade lukustamise kohta väljastatud kirjalikult vastavalt
46. juunil 2024 ja
47. juunil 2024 ning kaebaja on korralduste peale esitanud vaide, mis registreeriti
48. juunil 2024 numbriga 6-12/24/124-
49. Seega on kaebajal olnud võimalik realiseerida vaide esitamise õigust ning ta on teinud seda seejuures ka tähtaegselt. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole riivatud intensiivselt sellega, et ta sai osakonna lukustamise korraldused kirjalikult kätte mõned päevad pärast korralduste suulist teatavaks tegemist. 6.
50. Kohus leiab, et Viru Vanglale taolise kaebuses nõutud ettekirjutuse tegemiseks ei ole alust. Viru Vangla
51. juuni
52. a ja
53. juuni
54. a korraldused on kirjalikult vormistatud ja kinnipeetavatele suuliselt teatavaks tehtud samadel päevadel. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust toimetada kaebajale suuliselt teatavaks tehtud haldusakt kirjalikult kätte samal päeval. Vanglal tuleb kirjalik haldusakt kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Nagu kohus osutas, siis vangla on väljastanud suuliselt teatavaks tehtud
55. juuni
56. a ja
57. juuni
58. a korraldused osakondade lukustamise kohta kaebajale kirjalikus vormis vastavalt
59. juunil 2024 ja
60. juunil
61. Kohtu hinnangul ei ole vangla kirjalike korralduste väljastamisel ebamõistlikult viivitanud, võttes arvesse ka seda, et taotluste lahendamise aega langes nii nädalavahetus kui ka riigipühad. Kohus on seisukohal, et vanglale etteheidetav tegevus ei ole õigusvastane ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda talle suuliselt teatavaks tehtud osakonna lukustamise korralduse kirjalikult väljastamist samal päeval korralduse andmisega. 6.
62. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
63. Kaebaja on soovinud vaidlustada ka Viru Vangla
64. juuli
65. a vaideotsuse nr 6-12/24/111-2 osas, milles jäi rahuldamata tema vaie nr 6-12/24/125-
66. Kuna kohus tagastab kaebuse põhivaidluses, kohaldub vaideotsuse vaidlustamisele HKMS § 45 lõikes 4 sätestatud kaebeõiguse piirang. HKMS § 45 lõige 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus saaks praeguses asjas rikkuda eraldiseisvalt, st vaide esemest sõltumata kaebaja õigusi. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses sellele tuginenud ega esitanud vaideotsusele iseseisvaid vastuväiteid. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse seetõttu, et ta ei nõustu selle lahendusega ehk vaide rahuldamata jätmisega. Kohus leiab seetõttu, et kaebajal puudub kaebeõigus vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
67. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata.
68. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. 3 3-24-1991 9.
69. HKMS § 55 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. 9.
70. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis talle selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks (s.o esialgse õiguskaitse abinõu selgitamiseks, taotluse põhistamiseks, esialgse õiguskaitse vajaduse selgitamiseks) tähtaja 3 päeva
71. juuli
72. a määruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja sai Tartu Halduskohtu
73. juuli
74. a määruse kätte samal päeval. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise 3-päevane tähtaeg hakkas kulgema
75. juulist 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
76. juuli
77. 9.
78. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja halduskohtu
79. juuli
80. a määrusele vastanud ega esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb. Samuti ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust kuidagi põhjendanud ning selgitanud, miks ta vajab esialgset õiguskaitset. Seega ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluse puudusi. Ka ei ole kaebaja taotlenud kohtult esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. 9.
81. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4