Obsah (6)

§ 657§ 654§ 651§ 652§ 442§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. august 2024 Tsiviilasja number 2-23-2

§ 657

lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid otsuse resolutsiooni täidetavuse ja selguse mõttes täpsustab otsuse resolutsiooni sõnastust elatise väljamõistmise osas. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja vaidlustas maakohtu otsust temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse ja isaduse vaidlustamise nõude menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles kostja vaidlustas maakohtu otsust isaduse vaidlustamise nõude menetluskulude jaotuse osas, jättis ringkonnakohus

1. mai
2. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määrus jõustus
5. juunil
6. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi isaduse vaidlustamise nõudes rahuldamata ja menetluskulud selles nõudes kostja kanda.
7. Kostja esitas uute tõenditena kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse
8. veebruari 2024 seisuga ja vabakasutuskonto väljavõtte perioodil
9. august 2023 kuni
10. veebruar 2024, Viru Vangla
11. juuni 2024 käskkirja kostja majandustöödele määramise kohta ja
12. juulil 2024 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava. Arvestades et kostja esitatud tõendeid sai esitada alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, on tegemist apellatsioonimenetluses lubatavate tõenditega (

§ 652lg 3 p 2).

Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde.

1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejate ema esitama talle laste kuludokumendid (söök, riided, huviringid jms). Maakohus märkis õigesti, et kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, s.o PKS § 101 alusel arvutatud summas, ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12 ja seal viidatud lahendid). Põhjendatud ei ole kohustada hagejate ema esitama kostjale laste kuludokumendid selleks, et kostja saaks veenduda, et elatisabi, mille riik hiljem kostjalt sisse nõuab, on kasutatud laste huvides.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi (otsuse p 15) põhjendustest võib ekslikult aru saada, et vanem võib vabaneda alaealise lapse ülalpidamisest PKS § 102 lg-le 1 tuginedes. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Maakohus märkis õigesti, et asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks ning et ka kinnipidamisasutuses on võimalik töötada. Samas tuleb nõustuda ka apellatsioonkaebuses märgituga, et vanglas viibides on kostja võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad. Kostja on alates
3. juunist 2024 määratud majandustööde abitööliseks tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kostja vanglas teenitav sissetulek ei ole elatise maksmiseks piisav, siiski alust elatise suuruse vähendamiseks. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest 7 ning õigusvastasest tegevusest. Arvestada tuleb ülalpidamist saama õigustatud laste huve, kes vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel. Kui kostja ei saa vanglas viibimise ajal oma kohustust täita või ei saa seda teha nõutud ulatuses, tuleb tal seda teha tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile jooksvalt ülalpidamist ei andnud. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. Nendest ühe lapse (D.D.) kasuks on elatis välja mõistetud ning kostja esitatud kinnipeetava rahaliste vahendite arvestusest nähtub, et elatise sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust. Ringkonnakohus saab aru, et kostja sõnul teise lapse kohta on tal kokkulepe, et kostja maksab elatist vabatahtlikult, ilma kohtuotsuseta (kohtuistungi protokoll, I kd tl 177 pöördel). Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei anna alust üksnes asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, kellele ta peab elatist maksma. Kokkulepe vabatahtlikult elatise maksmise kohta on ka tõendamata. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt vabaduses viibimise korral ei oleks kostjal võimalik hagejatele miinimummääras elatist tasuda. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud elatist vähendada alla miinimummäära kas või ajani, mil kostja asub tööle,
4. augustil 2024 esitatud seisukohas vanglast vabanemiseni ja lisaks 30 päevaks kuni tööle asumiseni. Seoses kostja väitega, et tal on võlgnevused ja temale kuuluv korteriomand on kohtutäituri poolt arestitud, märgib ringkonnakohus, et täitemenetluse seadustiku § 65 lg 4 ja § 119 lg 1 järgi täidetakse lapse elatisenõue eelisjärjekorras. Isegi kui on õige, et liiklusregistris kostja nimele registreeritud sõidukeid enam ei eksisteeri, need on antud vanametalliks, ei mõjutaks see asja lahendust.
5. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus suhtus kostja isikusse eelarvamuslikult ja see mõjutas asja lahendust. Maakohus märkis otsuse kirjeldavas osas, et kriminaalasjas nr 22244000235 on kohaldatud kostjale lähenemiskeeldu, keelates tal läheneda hagejate emale lähemale kui 10 meetrit, ning et hagejate ema viibis oktoobris 2023 koos lastega Ida-Viru naiste tugikeskuses. Eeltoodud asjaolud on otsuses kajastatud põhjusel, et hagejad on need hagiavalduses esile toonud. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas nendele asjaoludele tuginenud. 11.

§ 442

lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul sellele nõudele ei vasta. Selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust. Hagejad esitasid kostja vastu hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks, mille maakohus rahuldas. Seega on maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2.2 ja 2.23 alapunktides märgitud perioodi eest

1. jaanuar 2023 kuni
2. märts 2023 ja perioodi eest
3. aprill 2023 kuni
4. detsember 2023 välja mõistetud elatise summade puhul tegemist igakuise elatise suurusega nimetatud perioodidel. Maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastusest ei ole see selgelt aru saada. Samuti tuleks otsuse täidetavuse ja selguse huvides tagasiulatuv elatis välja mõista ühekordse summana (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, 17.2). Hageja 1 elatise nõue perioodi
5. detsember 2022 kuni
6. detsember 2022 eest on 200 eurot 54 senti, perioodi
7. jaanuar 2023 kuni
8. märts 2023 eest 484 eurot 11 senti (161,37*3) ja perioodi
9. aprill 2023 kuni
10. detsember 2023 eest 1855 eurot 44 senti (206,16*9), s.o kokku 2540 eurot 9 senti. 8 Hageja 2 elatise nõue perioodi
11. detsember 2022 kuni
12. detsember 2022 eest on 170 eurot 46 senti, perioodi
13. jaanuar 2023 kuni
14. märts 2023 eest 411 eurot 51 senti (137,17*3) ja perioodi
15. aprill 2023 kuni
16. detsember 2023 eest 1577 eurot 16 senti (175,24 *9 ), s.o kokku 2159 eurot 13 senti. Hageja 3 elatise nõue perioodi
17. detsember 2022 kuni
18. detsember 2022 eest on 180 eurot 54 senti, perioodi
19. jaanuar 2023 kuni
20. märts 2023 eest 454 eurot 11 senti (151,37*3) ja perioodi
21. aprill 2023 kuni
22. detsember 2023 eest 1765 eurot 44 senti (196,16*9), s.o kokku 2400 eurot 9 senti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastus, mille kohaselt tuleks kostjal tasuda temalt lahendiga välja mõistetud elatist kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, on mitmeti mõistetav ning ei ole täidetav, hageja ei ole sellist nõuet ka kohtule esitanud. Ringkonnakohus jätab selle osa maakohtu resolutsioonist välja. Hagejad soovisid, et elatis kantaks hagejate ema pangaarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Maakohtu resolutsiooni p-i 3 kohaselt tuleb igakuised elatise maksed tasuda hagejate ema pangakontole iga kuu „
23. esimeseks kuupäevaks.“ Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kasutatud sõnastus ei ole täidetav, ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse sõnastust nii, et igakuised elatise maksed tuleb tasuda hagejate ema pangakontole iga kuu
24. kuupäevaks.
25. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 04.09.2024 vigade paranduse määrusega RESOLUTSIOON

1. Parandada Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a otsuse resolutsiooni p-s 2 esinev ilmne ebatäpsus.
4. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a otsuse resolutsiooni p-i 2 esimene lause sõnastatuks järgmiselt: „Jätta Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsus muutmata.“
9. Parandada Tartu Ringkonnakohtu
10. augusti
11. a otsuse resolutsiooni punktide numeratsioonis esinev ilmne ebatäpsus.
12. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu
13. augusti
14. a otsuse resolutsiooni numeratsioon p-i 3.3.2 osas õigeks järgmiselt: „3.3.
15. B. B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks 2159 eurot 13 senti; 3.3.
16. C.C. kasuks 2400 eurot 9 senti.“
17. Teha otsuse parandamise kohta märge Tartu Ringkonnakohtu
18. augusti
19. a otsusele ja selle ärakirjadele. 9