1-24-5401/6

1-24-5401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-5401 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marianna Sidorok Kriminaalasi Sergei Uraganov süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Elle Karm Süüdistatav Sergei Uraganov – isikukood 37906160230, xxxx kodanik, viibimiskoht xxxx, elukohta xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Uraganov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7903 mõistetud karistuse seisuga 23.09.2024 ärakandmata osaga, s.o vangistusega 7 päeva ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 kuu ja 7 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.09.
2. Kohaldada alates 29.09.2024 S.Urganovi suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Välja mõista Sergei Uraganovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1230 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse. Kohustada Sergei Uraganovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 122,63 eurot. 1 Menetluskulud, kogusummas 1471,56 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Selgitusse võib märkida: „Sergei Uraganov, kriminaalasi 1-24-5401, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sergei Uraganovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süüdi mõistetud 04.10.2011 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 1-09-21699 KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, 02.04.2024 kella 13.12 paiku aadressil xxxx asuva xxxx ruumis nr 233 ründas kaaskinnipeetavat D. M. ning lõi teda rusikaga 9 – 10 korda pea piirkonda ja vastu pea kaitseks ülestõstetud käsi. Oma tegevusega põhjustas Sergei Uraganov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: parema silma all haav suurusega 1,5x0,5 cm, mille ümber sinakas-lillat värvi hematoom suurusega 3x5 cm, mis ulatus osaliselt ninajuurele ja vasaku silma sisenurka; silma all kahvatusinist värvi hematoom suurusega 4x2 cm, mis ulatus osaliselt ninajuurele; parema käe küünarvarre siseküljel kriimustused ja marrastused. Sellega pani Sergei Uraganov tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeriva kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sergei Uraganovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 13.09.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Uraganovi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada süüdistatavale mõistetud karistust (üks kuu vangistust) Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7903 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 23.09.2024 seisuga 7 päeva vangistust ning mõista temale liitkaristuseks 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. 2 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „
6. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3