Obsah (7)

§ 1056§ 1060§ 139§ 140§ 128§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12891 Tsiviilasi L. V. hagi V. T.

) § 1056 alusel. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. 12. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 1056lg 1).

Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (

§ 1056lg 2).

Riskivastutuse kohta

54. peatüki teises jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (

§ 1056lg 3).

Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest (

§ 1060). 13.

Kohus leiab, et

§ 1056

lg-d 1, 2 ja 3 kohalduvad üldsätetena kõikide suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtude, sh

§-s 1060 sätestatud loomapidaja riskivastutuse suhtes. 14. Riskivastutuse eeldused on

§ 1056

lg-test 1 ja 2 tulenevalt järgmised:

1. a)kaitstud õigushüve kahjustamine, st isiku surma põhjustamine, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine või tema asja hävitamine või kahjustamine, kui seadusest ei tulene teisiti;
2. b)suurema ohu allika valitsemine;
3. c)suurema ohu allikale iseloomuliku, st kõrgendatud ohust tuleneva riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus;
4. d)põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumise ning kaitstud õigushüve kahjustamise vahel;
5. e)vastutust välistavate asjaolude puudumine. 15. Riskivastutuse eeldustest peab kannatanu hagejana tõendama, et: 1) suurema ohu allika valitsemine põhjustas tema riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise; 2) riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise põhjuseks oli suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumine; 3) kostja oli ajal, mil suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tulenev risk vallandus, selle suurema ohu allika valitsejaks. Nende asjaolude tõendatuse korral vabaneb kostja (st isik, kes oli suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski vallandumise ajal selle suurema ohu allika valitsejaks) riskivastutusest juhul, kui ta tõendab mõne riskivastutust välistava asjaolu esinemise. 16. Tõendamist on leidnud, et 10.03.2019 ründas kostjale kuulunud koer Xxxx Xxxx maja aiapiirde vahelt hageja koera ning tekitas hageja koerale vigastusi. Seetõttu pidi hageja kandma koera ravikulusid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.11.2019 otsuse kohaselt karistati kostjat väärteo korras ja kostjale määrati rahatrahv 180 eurot (tl 38-39). Kostja väärteomenetluse otsust ei vaidlustanud. Kostja koera tuleb käsitleda suurema ohu allikana 3 ning kostja on suurema ohu allika valdaja, kes vastutab süüst olenemata talle kuuluva koera riskikäitumise eest. Iseloomulikuks riskiks koerapidamisele on koera ettearvamatu käitumine, mille tõttu võib koer rünnata teist koera. 17. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. 18. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada, milline kahju tekitamise eest potentsiaalselt vastutava isiku tegu kahju (kaitstud õigushüve kahjustamise) põhjustas, samuti pole vaja anda hinnangut sellise teo õigusvastasusele ja süülisusele, nagu see toimub deliktilise üldvastutuse puhul objektiivse teokoosseisu kui delikti üldkoosseisu ühe elemendi kindlakstegemisel. Suurema ohu allika valitseja riskivastutusele võtmiseks piisab sellest, et suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus ning et selle tulemusel kahjustati tema asja (koera). 19.

§ 1060ei näe ette loomapidaja riskivastutust välistavaid asjaolusid.

Siiski tuleks selline vastutus välistada juhul, kui kannatanu tegutseb enesekahjustamise tahtlusega. Kannatanu muu tahtlik tegevus võib välistada riskivastutuse sätete kohaldamise seepärast, et sellise tegevuse tõttu ei ole kahju tekkinud loomapidamisele kui tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel § 1056 lg 1 esimese lause mõttes. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks tegutsenud koera kahjustamise tahtlusega.

1. Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Vaidlus puudub selles, et hagejale tekkinud varalise kahju suuruseks on 491,97 eurot (koera ravikulud) (tl 16-17 ja 33 pöördel ja 34 pöördel).
2. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt tekkis kahju osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Kohus tuvastas, et kostja vastutuse eeldused on täidetud. Seega peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist

§ 139

kui ja

§ 140alusel.

Kohus kohaldab nii

§ 139

kui ka § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Riigikohus on leidnud, et

§ 139ja § 140 saab kohaldada ka korraga (RKTKo 32-1-46-15, p 12).

Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (

§ 139lg 1).

Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu (

§ 140lg 1).

1. Antud juhul on kostja oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et kahju tekkis hageja enda hooletu käitumise tulemusel. Hagejal lasub kohustus tõendada, et ta tegi omaltpoolt kõik selleks, et kahju tekkimist vältida.
2. Kohus leiab et hageja ei ole tõendanud, et tegi omaltpoolt kõik kahju vältimiseks. Vaidlus puudub, et kostja koer ründas hageja koera läbi värava. Tõendamist ei ole aga leidnud hageja väide, et tulenevalt mööda sõitnud autost pidi ta minema kostja aia äärde. Hageja poolt kohtule 11.10.2022 esitatud e-kirja ja sellele lisatud kolmest fotost nähtuvalt ei ole kõnelausel tänaval kõnniteed ja autod on pargitud aiale väga lähedale (tl 68a, 68b ja 68c). Hageja on esile toonud, et kui tänava serva on pargitud autod, on jalgsi liiklejal ainus valik kas liikuda pargitud auto ja aia vahelt või kõndida sõiduteel. Kostja poolt kohtule esitatud fotodest 4 nähtuvalt puudub kostja maja ees kõnnitee (tl 59). Kohtu hinnangul ei ole teeperv maja ees nii kitsas, et hageja oleks pidanud minema kostja aiale täiesti lähedale. Samuti on fotodelt näha, et sõidutee on piisavalt lai. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ega ka tõendanud, et õnnetuse hetkel olid pargitud kostja maja ette autod. Kostja koer oli kostja territooriumil. Samas on aed selliste vahedega, et kostja koera koon mahub läbi. Kostja ei ole aga tõendanud enda väidet, et värava juures oli silt hoiatusega koera kohta. Selleks, et kostja koer sai hageja koera peast kinni haarata, pidi hageja minema enda koeraga kostja aiale väga lähedale. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et hageja ei näinud kostja koera. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt ei ole kostja maja ees suuri puid või väga tihedat hekki.
3. Eeltoodust tulenevalt on kahju tekkimine osaliselt tingitud ka hageja enda tegevusest. Seega jääb vaatamata tekkinud kahju ja selle suuruse tõendatusele, kahju osaliselt kahjustatud isiku (hageja) enda kanda, kuna ka temast endast sõltuvad asjaolud lõid eeldused ja tõenäosuse kahju tekkimiseks. Tulenevalt kummalegi poolele langevast riski ulatusest tuleb tekkinud kahju jätta kohtu hinnangul 50% ulatuses hageja enda kanda. Loomapidajad peavad arvestama tõenäosusega, et loomade kokkupõrkel võib loomadele tekkida kahju ja sellist tõenäosust saab pidada vähemalt võrdseks. Hageja kahju suurus on 491,97 eurot, millest tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks hüvitisena väljamõistmisele peaaegu pool, s.o 246 eurot.
4. Varasemalt toimunud juhtumid seoses kostja koeraga ei oma asjas tähtsust ja kohus jätab hageja esitatud tõendid varasemate sündmuste osas tähelepanuta.
5. Hageja esitas kostja vastu ka varalise kahjunõude 312 eurot, mis seisneb kulutustes kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10).

Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks

§ 115lg 1.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (

§ 115lg 1).

Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (

§ 128lg 1).

Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

27. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

§ 128

lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema

§ 139

lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

1. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja proovis enne advokaadi poole pöördumist ise kostjaga asja lahendada. Kostja keeldus tekkinud kahju hagejale hüvitamast. Sellises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Hageja tegi endast kõik, et lahendada vaidlus 5 kohtueelselt. Hagejale osutati kohtuväliselt õigusteenust kokku 2 tundi hinnaga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusteenus seoses kohtueelsete läbirääkimistega on järgnev: asja materjalidega tutvumine, tõendite kogumine ja 30.10.2020 pretensiooni esitamine – 1 tund, 02.04.2021 tähitud kirja saatmine - 30 min ja 09.10.2021 pretensiooni saatmine - 30 min. Kahju tekkimist tõendab käesolevale hagiavaldusele lisatud arved, kontoväljavõtted teenuse eest tasumise kohta ja nõudekirjad (tl 7-28). Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi ajakulu 2 tunni ulatuses.
2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus osaliselt hageja õigusi ja hagi kuulus osaliselt rahuldamisele. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole kohtueelsete kulude suurusele vastu vaielnud, samuti ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hagi osaliselt 50 % ulatuses, on osaliselt põhjendatud ka kohtueelsed õigusabikulud summas 156 eurot koos käibemaksuga (õigusabikulud 312 eurot/2).
3. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju juristi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol.

1. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja koer ei oleks hageja koera rünnanud, siis ei oleks hageja pöördunud õigusabi saamiseks juristi poole. Hageja ei oleks esitanud korduvaid nõudekirju ning ei oleks kandnud sellest tulenevalt kahju. Seega rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 156 eurot koos käibemaksuga.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 402 eurot (246 eurot ja 156 eurot). MENETLUSKULUD
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
4. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 50% ulatuses, jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra seetõttu kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
5. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
6. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6