Obsah (13)

§ 1§ 31§ 78§ 86§ 33§ 150§ 23§ 65§ 85§ 87§ 90§ 19§ 89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2036 Tsiviilasi Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) ava

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks (vähemalt 134 160 eurot) muutunud nõudeid, võlgniku kohustused ületavad vara väärtust (võlgnikul on vara 1265 eurot 2 senti). Võlgnikul puudub ka likviidne vara mõistliku aja jooksul kohustuste täitmiseks. Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei ole suutnud oma kohustusi pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees täita alates

1. a jaanuarist, kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 219-16595, millest tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõude ega maksejõuetuse kohta seisukohti esitanud. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
2. Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Tammeri, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

1. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
2. oktoober 2024 kl 10.00 (

§ 78lg 1).

12. Kohus kohustab võlgnikku

§ 86

lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 14. oktoober 2024 kl 9.45. Kohus hoiatab

§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema 4 suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 13. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33). 14.

Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 2).

15. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1830 eurot (sh käibemaks). 13.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

13.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi. Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh päringute esitamist, võlgniku andmete ja konto väljavõtete põhjalikku analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 15 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1830 eurot (sh käibemaks). 13.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 150lg 2).

Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (

§ 150lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

13.4.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühing (registrikood 10853152)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühing (käibemaksukohustuslane (nr EE100760774). Seega sisaldab tasu käibemaksu käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

1. Kohus määrab kindlaks võlausaldaja taotluse alusel tema menetluskulud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1; dtl-d 582–584). Võlausaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (1085 eurot (käibemaksuta)) ja riigilõivust (420 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja lepinguline esindaja osutanud maakohtu menetluses õigusabi 7 tundi 45 minutit tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasjaga (TsMS § 176 lg 5) ning et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). 5 14.
2. Võlgniku arvates tuleb põhjendatuks lugeda hageja lepingulise esindaja kulud 3 tundi tunnihinnaga 80 eurot. 14.
3. Arvestades võlausaldaja esindaja kvalifikatsiooni ning käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, on esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 140 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 14.
4. Kohtu hinnangul on esindaja poolt võlausaldaja esindamisele kulutatud aeg (7 tundi 45 minutit) põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses kliendiga suhtlemiseks kulunud aega. Kohus nõustub, et aega kulub kliendiga suhtlemisele ning see on mõistlikus ulatuses vajalik ja põhjendatud (vt ka Riigikohtu
5. juuni
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13), kuid neid kulusid ei ole põhjendatud täies ulatuses vastaspoolelt kohtumenetlusega seotud kuludena välja mõista. Esindaja poolt kliendiga suhtlemisele kulunud aeg või edasise tegevuse planeerimine on esindaja subjektiivne otsustus, millises määras ta peab vajalikuks kliendiga suhelda ja õiguslikku olukorda selgitada, arvestades mh kliendisuhet. Arvesse tuleb võtta, et võlausaldajaks on pankrotis olev äriühing, mida esindab pankrotihaldur. Lisaks peab kohus kliendiga suhtlemist osaks koostamisest menetlusdokumendile. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajutise halduri aruande ja lisade analüüsi ning e-kirjade saatmise ajakulu. Kokkuvõttes peab kohus, arvestades võlausaldaja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja olemust ja keerukust, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi. Ka on põhjendatud ja vajalik kulu riigilõiv 420 eurot. Seega määrab kohus võlausaldaja menetluskuludena kindlaks 1120 eurot. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga

§ 150

lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamine toimub

§-s 146 sätestatud ettenähtud korras. 14.4. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulud võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (

§ 150lg 1 p 1 ja lg 2) (vt ka Riigikohtu 27 jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-13, p 14). 15. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (

§ 85lg 1).

Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (

§ 87

lg-d 1 ja 2).

§ 90

näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-des 85–89 sätestatut vastavalt

§ 19

lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav 6 isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

§ 89

lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).

§ 89lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 7