Obsah (6)

§ 361§ 23§ 25§ 251§ 1§ 13

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 27. juulil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-2188 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) § 361 lg 2 p-de 4–6 alusel PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni

1. maini
2. Tallinna Ringkonnakohus tagastas
3. mai
4. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse tähtaja ületamise tõttu. Riigikohus jättis
5. juuni
6. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
7. Tallinna Halduskohus pikendas
8. mai
9. a määrusega asjas nr 3-24-663

§ 361

lg 2 p-de 4–6 alusel PPA-le antud luba puudutatud isiku KPK-s kinnipidamiseks, kuid mitte kauemaks kui

1. septembrini
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. juuni
4. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik esitas
5. juunil 2024 Riigikohtule määruskaebuse, mida ei ole veel lahendatud.
7. juulil 2024 esitas puudutatud isik avalduse Egiptusesse pöördumiseks ning andis PPA-le loa saatkonna poole pöördumiseks ja dokumentide taotlemiseks.
8. juulil 2024 tegi PPA rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsuse nr 12403080067-1, mis toimetati puudutatud isikule tõlgituna kätte
9. juulil 2024, ning lõpetas rahvusvahelise kaitse menetluse

§ 23lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2 alusel.

Kuna PPA leidis, et seega lõppes isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele, pidas ta isiku põgenemise ohtu arvestades ta VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni.

1. PPA esitas
2. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X kinni VSS § 23 lg 1 alusel kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud. PPA leidis, et isiku KPK-sse paigutamine kuni tema sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik, kuna esineb oht, et isik põgeneb. Arvestades asjaolusid kogumis (muutuvad ütlused, rahvusvahelise kaitse taotlemine väljasaatmise vältimiseks, soov liikuda Itaaliasse), on PPA seisukohal, et isiku põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada. PPA hinnangul lahkuks isik vabaduses viibides Itaaliasse ega oleks ettekirjutuse täitmiseks kättesaadav. PPA nimetas kinnipidamise õiguslike alustena VSS § 23 lg 1 punkte 1 (põgenemisoht) ja 3 (välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib).
3. Istungil selgitas PPA esindaja vastuseks kohtu küsimusele isiku staatuse kohta, et PPA tõlgendab

-i nii, et kuna isik võttis ise taotluse tagasi, siis ei kohaldu antud juhul

§ 25

ja tal ei säili otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja staatust. Vastuseks puudutatud isiku küsimusele väljasaatmiseks kuluva aja kohta märkis PPA esindaja, et kuna isik on juba Egiptuse saatkonnas tuvastatud, ei tohiks dokumendi saamine kaua võtta, kuid Helsingis asuv saatkond on soovinud, et isik toodaks kohapeale, ja PPA küsimusele alternatiivide võimalikkuse kohta pole veel vastanud. Pärast dokumendi saamist võtab väljasaatmine aega kuni nädala sõltuvalt lennupiletite kättesaadavusest ja transiidi vajadusest. Puudutatud isik sedastas, et ei ole kinnipidamisega nõus. Ta soovib Egiptusesse sõita, kuhu talle järgnevad Itaalias elavad poeg ja poja ema, nad abielluvad ja saavad siis koos Itaaliasse naasta. Isiku sõnul on teda Eestis halvasti koheldud. KPK-st vabastamisel ei põgeneks isik esimesel võimalusel Eestist, sest dokumendi puudumise tõttu pole tal selleks võimalust ega ka vahendeid. Isik on pealegi väljendanud soovi naasta Egiptusesse. Teadmata ajaks KPK-sse jätmine on ebaproportsionaalne. Erinevalt PPA väidetust ei ole puudutatud isik Itaalias süütegusid toime pannud. Isik väljendas soovi, et kohtumäärus tõlgitaks talle itaalia keelde. KOHTU PÕHJENDUSED 7. PPA on puudutatud isiku kinnipidamist taotlenud VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Nende sätete kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või 2 lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Eelkõige on see lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Puudutatud isik oli eelnevalt KPK-s

alusel kui varjupaigataotleja. PPA

1. juuli
2. a otsusega (dtl 19), mis isikule toimetati tõlgituna kätte
3. juulil, lõpetati rahvusvahelise kaitse menetlus

§ 23

lg 1 ja HMS § 43 lg 1 p 2 alusel.

§ 23

lg 1 järgi on taotlejal kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel õigus rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi võtta ning sellisel juhul rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeb. HMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt lõppeb haldusakti andmise menetlus mh taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega. HMS § 43 lg-s 2 on sätestatud, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt.

§ 251

lg 1 kohaselt võib üleandmise otsuse, taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustada halduskohtus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast.

§ 251

lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni

-s nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil. 9. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isik loobus varjupaigataotlusest. PPA ei sea siiski kahtluse alla, et isikul on põhimõtteliselt õigus vaidlustada ka sellist menetluse lõpetamise otsust, mis on tehtud isiku enda poolt taotlusest loobumise tõttu. PPA leiab aga, et sellisele otsusele ei laiene

§ 251

lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt isikul säilib kaebetähtaja jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. Kohus ei nõustu selle lähenemisega. 10. Kuigi

§ 251

lg-s 1 ei ole otsesõnu nimetatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsust, ei ole ka kohtul kahtlust selles, et puudutatud isikul on õigus sellist otsust (sest HMS nõuab tõepoolest sellises olukorras haldusakti andmist) vaidlustada ja mõistlik on tõlgendada sätet selliselt, et selles esitatud tingimused laienevad ka menetluse lõpetamise otsuse vaidlustamisele. Sõltumata sellest aga ei käsitle

§ 251

lg 2 viiteliselt lg-s 1 nimetatud otsuseid, vaid üldiselt rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuseid. Ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsus on sellise taotluse kohta tehtud otsus. Seda ei muuda asjaolu, et PPA tugines menetlust lõpetades

kõrval HMS-le, mis üldseadusena kohaldub alati rahvusvahelise kaitse menetlustele (

§ 1lg 3).

Seega tuleneb

§ 251

lg-st 2, et kuni pole möödunud menetluse lõpetamise otsuse vaidlustamise tähtaeg või pole tehtud lõplikku otsust, on välismaalane jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses koos kõigi sellest tulenevate tagatistega. Nende hulka kuulub see, et isiku kinnipidamiseks peavad täidetud olema

-s sätestatud tingimused. Sellise tõlgenduseni on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus

1. märtsi
2. a määruses nr 3-22-111/35, mille p-s 14 kohus selgitas, et PPA võis puudutatud isikut

alusel kinni pidada ajavahemikus, mil tal oli õigus vaidlustada PPA otsust rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise kohta isiku taotluse alusel. Praegusel juhul ei ole menetluse lõpetamise otsuse vaidlustamise tähtaeg veel möödunud. 11. Kohus ei pea võimalikuks asuda iseseisvalt hindama isiku kinnipidamise aluste olemasolu

alusel. Riigikohus on lubanud kohtul muuta võrreldes PPA taotluses nimetatuga kinnipidamise õiguslikku alust eeldusel, et isiku õiguslik staatus (nt isik, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, rahvusvahelise kaitse taotleja) jääb samaks, uus õiguslik alus sisaldub samas seaduses ja isikule kohaldub mõlemal juhul ühesugune õiguslik režiim (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 9;
3. juuni
4. a määrus nr 3-20-1697/31, p 30). Isiku kinnipidamise eesmärgi peab sõnastama loa taotleja (määrus nr 3-20-1697/31, p 30). Praegusel juhul ei ole need tingimused täidetud. Isiku õiguslik staatus on PPA taotluses märgitud erinev, kui on seda kohtu hinnangul – PPA arvates riigis ebaseaduslikult viibiv isik, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, kohtu hinnangul rahvusvahelise kaitse taotleja. Kohalduvad ka erinevad õiguslikud režiimid.

ei sisalda ühtegi eesmärki, millel isiku kinnipidamist on PPA taotlenud. Põgenemisoht eraldiseisvalt ei anna

järgi alust 3 isikut kinni pidada, vaid sellele lisaks peab esinema vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (

§ 361

lg 2 p 4).

ei sisalda dokumentide puudumist või nende hankimise viibimist kui kinnipidamise alust. Samuti ei saa

alusel kinnipidamise eesmärgiks seada lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust.

1. Neil põhjustel tuleb PPA taotlus jätta rahuldamata.
2. Praegune määrus tuleb X jaoks tõlkida itaalia keelde. Määruse avaldamise korral tuleb tema nimi asendada tähemärgiga (

§ 13ja HKMS § 175 lg 3).

1. X esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova esitas
2. juulil 2024 riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse seoses praeguses asjas peetud istungil osalemisega. Taotluse kohaselt kulus tal PPA taotlusega tutvumiseks ja kohtuistungiks valmistumiseks 10 minutit ning istungil osalemisele 40 minutit. Sellest tulenevalt taotleb ta tasu 65 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot 30 senti, kokku 79 eurot 30 senti. Kohtu hinnangul on taotlus täielikult põhjendatud ning vastab riigi õigusabi seaduse alusel kehtestatud justiitsministri
3. juuli
4. a määrusele nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (määruse § 11 lg 1). Taotlus kuulub rahuldamisele. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 4