Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 2-23-121011 Kohus täiendab otsust
lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitused 1. Kohus võttis 04.10.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse lihtsustatud korras, milles kohus mh selgitas, et kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
2. Eelnevast tulenevalt kohus märgib lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 09.06.2021 sõlmitud parkimisleping, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulu väljamõistmine praegusel juhul põhjendamatu, mistõttu loeb kohus hageja nõude 10.07.2024 esitatud menetlusliku taotluse alusel vähendatuks 15 euro võrra. Kohus selgitab, et Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-80-13 lahendi p-s 24 öelnud, et hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine
Eeltoodust nähtuvalt ei ole selle lubamiseks vajalik
Kohus ei tuvastanud hageja nõude aegumist. Menetluskulude jaotus. 3. Juhindudes
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot, kandnud õigusabikulusid 440 euro ulatuses ja taotleb kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu väljamõistmist summas 20 eurot. 5.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine 2 2-23-121011 ja analüüs), 14.06.2024 kohtumääruse ning kostja 27.06.2024 esitatud vastuse ja lisadega tutvumisele ning analüüsimisele, 10.07.2024 seisukoha koostamisele ja maakohtule esitamisele lugeda 2 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 110 eurot/h (dtl 39), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 220 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 340 (100+20+220) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 6. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.