← Eesti

3-24-1814/12

Obsah (4)§ 72§ 2§ 75§ 17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1814 Haldusasi Wasp Consult OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.0

) § 17 lg 1 tähenduses. Lisaks HRle on äriühingu juhatuse liige OM. 2. RAB kohustas 17.05.2024 ettekirjutusega nr 6-2/33-1 Wasp Consult OÜ-d viima äriühing kooskõlla

§ 72

lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad andmed ja dokumendid hiljemalt 19.08.2024. RAB hoiatas, et tunnistab ettevõtte tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud ettekirjutusega antud tähtaja jooksul. 3-24-1814 Ettekirjutuse kohaselt on RAB tuvastanud, et Wasp Consult OÜ juhatuse liikmel, osanikul ja tegelikul kasusaajal HRl puudub

§ 72lg 1 p 11 mõttes korrektne ärialane maine.

  1. Wasp Consult OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 17.06.2024 kaebuse (täpsustatud 07.08.2024) RAB 17.05.2024 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud ettekirjutuse kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse kohaselt on kaebaja väikeettevõte. Kui vahetub omanik ja juhatuse liige, lõpetab äriühing tegelikkuses majandustegevuse, sest kaob ära hulk kliente ning suurem osa teenustega seonduvast oskusteabest. Kaebaja juhtorgani liikme ja omaniku vahetumine kahjustaks pöördumatult kaebaja mainet klientide ees. Ka kaebaja klientidele on oluline, et nende teenuse osutaja oleks korrektse mainega. Kui vastustaja kohustab ettekirjutusega kaebaja omanikku enda osasid müüma ja teenust enam mitte pakkuma, sest ta ei ole vastustaja hinnangul korrektse mainega, on see indikatsioon kaebaja klientidele, et neil tuleks vahetada teenuse pakkujat. Kaebaja ei saa jätta ettekirjutust täitmata, kuna see tähendaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist ja sellega kaasnevaid tagajärgi.
  2. Tallinna Halduskohus kohaldas 08.08.2024 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ajutiselt ja peatas RAB 17.05.2024 ettekirjutuse kehtivuse 30 päevaks.
  3. RAB esitas 26.08.2024 Tallinna Halduskohtule vastuväite, paludes jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja teadis ja teab, et HRl puudub korrektne ärialane maine. RAB on enne ettekirjutuse tegemist korduvalt HR ärialase maine kahtluse alla seadnud ning tunnistanud kehtetuks erinevate äriühingute tegevusload, kus HR on tegev olnud. Asjaolu, et varem on hinnatud isik sobivaks, ei tähenda, et isiku maine on laitmatu. Oluline on, millised faktilised asjaolud on RAB-le teada negatiivse maine hinnangu esitamise hetkel ja kas need kogumis annavad alust väita, et isikul puudub korrektne maine. Seejuures on oluline, et RAB-le ei ole igal ajahetkel teada kõik asjaolud, mis võivad negatiivselt mõjutada isiku mainet. Vaidlusaluses otsuses on uusi asjaolusid, mida RAB varasemalt ei teadnud või mis varem ei eksisteerinudki. HR ärialase maine osas oli vaidlus ka haldusasjas 3-21-2139 ning selles asjas möönis ringkonnakohus RAB-i õigust hinnata igal ajahetkel isiku maine küsimus ümber. Varasemas kohtupraktikas on märgitud, et ettevõttel endal on kohustus tagada, et sobivuse hindamise objektiks olevatel ametikohtadel olevad isikud oleksid sobivad. Kui ettevõte selliseid samme ei võta, mõjutab see negatiivselt ettevõtte mainet. Korrektne ärialane maine peab olema ka ettevõtjal endal (

§ 72lg 1 p-d 1 ja 11).

Kaebajale on teada, et HR ei ole sobiv ning otsuses toodud asjaolud on kaebajal kontrollitavad. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks olukord, kus RAB-i järelevalve perimeetris tegutseks ettevõte, mille juhatuse liige, tegelik kasusaaja ja omanik ei tee järelevalveasutusega koostööd ega täida seadust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine annaks võimaluse järeldusele, et HR käitumine (järelevalveasutusega koostöö vältimine ning isikuga seotud äriühingutele pidevalt trahvi- ja kustutamishoiatuste tegemine) on järelevalveasutusele sobilik, kuna järelevalve ei reageeri. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. HR ettevõtte omaniku ja tegeliku kasusaajana on isik, kes määrab ettevõtte äristrateegia ja selle äristrateegia rakendamise viisid, sh selle täitmiseks isikud ehk juhatuse liikmed. Seetõttu kontrollib HR ettevõttega seoses kõike. Ärialase maine puudumisel on tegemist olulise 2

(8)3-24-1814 rikkumisega, kui see kõike kontrolliv isik ei vasta seaduse nõuetele ehk kontrollieseme asjaoludele. RAB on analüüsinud HR korrektset ärialast mainet ja usaldusväärsust registrite, avalike andmebaaside ja teiste temaga seotud ettevõtete poolt tegevusloa taotlustes esitatud teabe, samuti muude RAB-le teadaolevate andmete põhjal. Kogutud andmetest järeldub, et HRl puudub korrektne ärialane maine ning RAB-l puudub usaldusväärsus HR tegevuse osas. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust veenvalt põhistanud ega esitanud tõendeid, mille kohaselt on kliendid nõus üksnes HRga koostööd tegema. Ka kaebaja klientidele on oluline, et nende teenuse osutaja oleks korrektse mainega.
  1. Wasp Consult OÜ ei nõustunud 30.08.2024 vastuses RAB-i seisukohaga, et ta peaks olema teadlik HR halvast ärialasest mainest. Väär on RAB-i seisukoht, et RAB-i varasemad hinnangud HR sobivusest ei ole asjakohased. RAB-i otsus tugineb asjaoludele, mis on teada varasemalt ning RAB ei ole selgitanud, mis on muutunud, et varasemalt üle 100 korra antud hinnangud üle vaadata. Avalik huvi ei kaalu üles kaebaja õigusi. Olukorras, kus kohtuvaidluse aluseks on järjekordne vastustaja otsuse õiguspärasuse küsimus (mis juba praegu teada olevate asjaolude valguses kätkeb endas olulisi vastuolusid ja küsitavusi), ei saa ilmselgelt vastustaja arusaam tema mainest kui avaliku huvi objektist prevaleerida kaebaja eksistentsi, põhiõigust tegeleda ettevõtlusega ja seetõttu ka suutlikkust enda õiguseid kohtulikult kaitsta.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja saab esialgse õiguskaitse korras kaitsta enda subjektiivseid õigusi, mitte juhatuse liikme, osaniku ja tegeliku kasusaaja HR õigusi. Kaebaja on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja, kellele kohaldub

(

§ 2

lg 1 p 9) ning teenused, mida kaebaja saab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujana pakkuda, on toodud

§-s 8. Kaebaja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku ärialane maine peab olema korrektne (

§ 72

lg 1) ning kui tegevusloa saanud ettevõte ei vasta tegevusloa andmise tingimustele ning seda mittevastavust ei ole 30 tähtaegselt kõrvaldatud, on RAB-l kohustus tunnistada tegevusluba kehtetuks (

§ 75lg 1 p 4).

Seega ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Esialgset õiguskaitset kohaldamata tuleks kaebajal vaidlustatud ettekirjutus täita, st kutsuda HR tagasi juhatuse liikme kohalt. Samuti peaks HR, kes on mh ka kaebaja ainuosanik ja tegelik kasusaaja, võõrandama kaebaja mõnele kolmandale isikutele, kelle ärialast mainet ei ole RAB-l alust kahtluse alla seada. Seega ei pruugiks kaebuse sisuline lahendamine, isegi kui see oleks kaebajale edukas, olla enam eesmärgipärane. Teisalt tuleb arvestada ka seda, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ettekirjutuse täitmine oleks võimatu või HR on isik, kelle tõttu kliendid kaebaja pakutavat teenust kasutavad. Nimelt väljastati kaebajale tegevusluba juba 02.12.

  1. Sel ajal ei olnud HR kaebajaga seotud. HR astus OM, kes on kaebaja juhatuse liige alates 02.03.2011, kõrvale juhatuse liikmeks alles 07.01.
  2. Ehkki kohus möönab, et kaebajal on kliendibaas, on tõendamata, et see kliendibaas eksisteerib üksnes sel põhjusel, et kaebaja on seotud HRga. Vaadates kaebaja esitatud majandusaasta aruandeid, siis ka ajal, mil HR kaebaja juhatuse liige ei olnud, oli kaebaja põhitegevusalaks ettevõtete asutamine. Kuna OM on olnud kaebaja pikaajaline juhatuse liige ning kohtule ei ole teada, et RAB kahtleks ka tema ärialases maines, ei muutuks kaebaja majandustegevuse jätkamine võimatuks, kui HR juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutaks. Sel põhjusel ei ole tõenäoline, et kaebajale võiks tekkida mainekahju. Kaebuse eduväljavaateid ei ole põhjust pidada suureks. Vaidlustatud haldusakt on hindamisotsus, mille tegemisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste „korrektne ärialane maine“. Poolte väiteid ja asjas kogutud tõendeid – mida kõike ei ole veel kohtule esitatud – 3

(8)3-24-1814 tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. See aga ei välista kaebuse sisulisele perspektiivile hinnangu andmist.

§ 72

lg 2 sätestab mitteammendava loetelu alustest, mil isikul korrektne ärialane maine puudub ning kohtule ei nähtu, et RAB oleks HR ärialase maine hindamisel toiminud meelevaldselt või vastuolus maine hindamist puudutava kohtupraktikaga. Vaidlustatud otsuses on RAB välja toonud asjaolude kogumi, mille alusel leiti, et HR ärialast mainet ei saa korrektseks pidada. Kehtiv õigus ei välista varem antud hinnangute ümbervaatamist. Sarnaselt haldusasjale 3-21-2139 ei ole kaebaja esitanud kohtule ka siinses asjas esialgse õiguskaitse lahendamiseks tõendeid selle kohta, et vastustaja oleks varem HR ärialast mainet üksikasjalikult analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et see on korrektne (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsus nr 3-21-2139, p 23). RAB-i esitatud seisukohast nähtub, et kaebaja juhatuse liikme ja ainuosaniku laitmatus maines on olnud põhjust kahelda juba varem. Olukorras, kus äriühingu osanik, tegelik kasusaaja ning juhatuse liige on kõik ühes isikus (ehkki kaebajal on HR kõrval ka juhatuse liikmeks juba a-st 2011 OM), võtab äriühing teadvalt riski, et kui sellise isiku ärialast mainet ei ole alust pidada enam korrektseks, järgneb sellega ettekirjutuse tegemine ning see võib omakorda päädida tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

eesmärk on, et tegevusluba nõudvas valdkonnas tegutsev isik oleks laitmatu ärisalase mainega. Laitmatu ärialase maine nõue kehtib ka isikutele, kellele on väljastatud tegevusluba usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks. Kuna kaebaja tegeleb valdkonnas, mis eeldab tegevusluba, peavad kaebajaga koostööd tegevad isikud saama usaldada antud tegevusluba ning seda, et järelevalveasutus täidab oma ülesandeid ja sekkub, kui vaja. Seega esineb asjas kaalukas avalik huvi tagada

eesmärkide saavutamine. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse lubada esialgse õiguskaitse korras tegutseda ettevõtjal, kes RAB-i menetluse tulemusel antud hindamisotsuse alusel ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning on seeläbi ohuks Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Wasp Consult OÜ palub 23.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna kaebaja osanik on 100% HR, tähendab ettekirjutuse täitmata jätmise võimatuse või keerukuse tõendamine seda, et kaebajal tuleb tõendada ostuhuvi puudumist kaebaja osade suhtes. Kaebaja ei saa tõendada seda, mida pole olemas. Hinnata tuleks, kas kaebaja ühingul on mingi varaline väärtus ilma enda peamise nõustajata või mitte. Ei ole usutav, et avaldades müügikuulutuse, kus müüakse ettevõtet koos arvukate kohtuvaidlustega vastutaja vastu, oleks reaalseid ostusoovijaid. Võimatu on oodata kaebajalt tõendamiskoormuse täitmist ka selles osas, et näidata kohtule klientide lahkumist koos kaebaja praeguse tegeliku kasusaajaga. Kohtu hinnang kaebuse perspektiivile on ennatlik. Kaebuse perspektiivi hindamisel ei saa omistada määravat tähtsust sellele, kas vaidluse aluseks on määratlemata õigusmõiste sisustamine ja sellekohane kaalutulusotsus või fakti tuvastamine. Kaebaja on esitanud tõendid, et HR korrektset ja laitmatut ärialast mainet on hinnatud varem detailselt ja virtuaalvääringu teenuste tegevusloa taotluste alusel.

§ 17

lg 2 mõistes kontaktisiku suhtes on kohaldunud kogu aeg laitmatu ärialase maine nõue, mille hindamisel lähtutakse Finantsinspektsiooni juhendis sätestatust ja mis on sisult identne nn põhjaliku korrektse ärialase maine hindamise eeldustega. 4

(8)3-24-1814 Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja pidi HR maine mittevastavusest juba varem teadma ning on võtnud teadliku äririski. Isegi kui lähtuda eeldusest, et vastustaja hinnangud kaebaja juhatuse liikme mainele seoses virtuaalvääringu teenuste osutamisega on põhjendatud, ei pidanud kaebaja sellest tuletama, et järelikult ei sobi isik ka äriühinguteenuseid osutama. Ettekirjutus oleks tulnud kaebajale teha vahetult pärast seda, kui väidetav mittevastavus kaebaja juhtorgani liikme maine osas esmakordselt tuvastati. Kaebaja ei ole nõustunud vastustaja varasemate mainehinnangutega kaebaja juhatuse liikme ja omaniku maine osas. HR mainet on hinnatud ka ajaliselt hiljem aset leidnud haldusmenetlustes (nt 04.04.2023 otsusega nr 6-1/20-1 Cryptocorp OÜ loamenetluses tühistas RAB tegevusloa, kuid otsuses ei nimetatud kordagi HR maine mittevastavust). Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, mis õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebaja juhtorgani liikme mainet on hinnatud nii laitmatuks kui korrektseks aastatel 2019‒2023 üle 100 korra. Vastustaja on otsustanud reageerida avaliku huvi kaalutlustelt alles siis, kui kaebaja on pöördunud vastustaja vastu kohtusse kahju hüvitamise nõudega. Kohus on ekslikult sisustanud

-i eesmärki. Avaliku huvi kaalutlused saavad kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel olla asjakohased eelkõige sellisel juhul, kui need on sisustatud läbi kaebaja sisulisele tegevusele esitatavate etteheidete ning need on omakorda seotud kaebaja juhtorgani liikme HR tegevuse ning vastutusega

-st tulenevate hoolsusmeetmete rakendamisel. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik tagada kaebajale sellist õiguskaitset, et juhtorgani liikmete koosseis jääks vaidluse kestel muutumatuks, palub kaebaja rakendada esialgset õiguskaitset läbi alternatiivse meetme järgnevalt: kohus kohustaks kohtumenetluse kestvuseks kaebajat täitma vaidlustatud ettekirjutust selliselt, et kaebajal tuleb küll vahetada HR välja juhatuse liikme ja

§ 17

lg-st 1 tulenevalt kontaktisiku positsioonilt, kuid lubaks kaebajal jätta kohtumenetluse kestvuseks HR enda omanikuks ja keelab selleks perioodiks tühistada kaebaja tegevusluba. 9. RAB palub 01.10.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukoha juurde. Kaebuse ja määruskaebusega püütakse kaitsta HR subjektiivseid õiguseid, mitte kaebaja õiguseid. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks tema kliendid peaksid lahkuma konkurentide juurde ja nad teevad koostööd üksnes seetõttu, et kaebaja juhtfiguur on HR. HR mainekahju ei ole tingitud RAB-i ettekirjutusest, vaid tema enda tegevusest ja käitumisest. RAB-i ettekirjutus ei ole seotud sellega, et HRl puudub edaspidi võimalus tegeleda äritegevusega. Kaebaja loob vale ettekujutuse sellest, et RAB justkui pärast kahju hüvitamise nõude esitamist (haldusasi nr 3-23-1936) muutis oma halduspraktikat ja tuvastas, et HRl puudub korrektne ja laitmatu maine. HR ja kaebaja olid teadlikud juba 01.07.2022, et RAB on seisukohal, et HRl puudub korrektne ärialane ja laitmatu maine. Kui kaebaja viib ennast kontrollieseme asjaoludega vastavusse, ehk siis juhtpositsioonil hakkab või hakkavad olema isikud, kellel on korrektne ärialane ja laitmatu maine, ei mõjuta HR maine puudulikus enam kaebaja mainet. Kaebajal on võimalik tõendada, et ta on asunud ettekirjutust täitma, kuna ta on esitanud juba RAB-le tegevusloa muutmise taotluse 10.09.2024 kommentaariga: „Loa muutmise taotlus vastavalt RAB-i ettekirjutusele“. Taotluse kohaselt on HR asemel kaebaja osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks määratud JM. Ainsa juhatuse liikmena jätkab OM, kes on määratud ka kontaktisikuks. Teenuse pakkumise eest vastutavaks isikuks määrati OM. Eelnevat arvestades edastas RAB 20.09.2024 kutsed vestlustele ja teavituse menetlustähtaja kohta. Vastustajale ei ole mõistetav, kas kaebaja loob eksliku ettekujutuse kohtule eesmärgiga saada esialgne õiguskaitse, või loob ta RAB-le ebaõige ettekujutuse ettekirjutuse täitmise kohta, et vältida RAB-i poolseid järgmisi meetmeid. 5

(8)3-24-1814 HR ei ole kaebaja ainuke juhatuse liige, vaid alates 02.03.2011 on juhatuse liikmeks ka OM. HR on juhatuse liikmeks olnud 02.03.2011‒27.11.2013 ning seejärel uuesti alates 07.01.
  1. Seetõttu on põhjendamata kaebaja väited, justkui usaldatakse teda üksnes seetõttu, et just HR on juhatuse liige ja tegelenud kaebaja juhtimisega. Kaebaja tegutses ka aastatel, kui HR ei olnud kaebaja juhatuse liige. Seega ei ole mõistetav varalise väärtuse omistamine kaebajale just HRga seonduvalt. Kohus on õigesti hinnanud kaebuse perspektiivi ja lähtunud õigetest kaalutlustest. Kuigi RAB on varem väljastanud tegevuslube HRga seotud ettevõtetele, on RAB-l jätkuvalt õigus ja kohustus kontrollida isiku ärialast mainet. Ärialane maine on ajas muutuv ja varasem hinnang isiku sobivusele ei tähenda, et haldusorgan ei tohi seda ümber hinnata. Äriühingutel on kohustus iga hetk ka pärast tegevusloa saamist vastata kõikidele kohustuslikele seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele. RAB-l on õigus ja kohustus reageerida ka väljaspool tegevusloa taotluse menetlust, kui talle saab teatavaks, et äriühing ei vasta enam kohustuslikule kontrollieseme asjaolule. HR käitumisest nähtub, et isik ei ole oma käitumist muutnud. Oluline on, millised faktilised asjaolud on RAB-le teada negatiivse maine hinnangu esitamise hetkel ja kas need kogumis annavad alust väita, et isikul puudub korrektne maine. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja pidi HR maine mittevastavusest juba varem teadma ning on võtnud teadliku äririski. Asjaolu, et kaebaja ei ole RAB-i maine hindamise tulemustega nõustunud, ei muuda RAB-i seisukohta ja hinnangut ebaõigeks. Asjakohatu on viide RAB 04.04.2023 otsusele nr 6-1/20-1, millega tühistati Cryptocorp OÜ tegevusluba. Ülekaalukas avalik huvi õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on vastavuses riigis kehtestatud seaduslike nõuetega ning on usaldusväärsed partnerid mitte üksnes oma klientidele tulu teenimise eesmärgil, vaid ka haldusasutusele ja riigile tervikuna, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  3. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud RAB-i 04.04.2023 otsuse nr 6-1/20-1 (dtl 355‒374), mille asja materjalide juurdevõtmise soovi ringkonnakohus eeldab. Ringkonnakohus tagastab tõendi kaebajale, kuna tõend ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). RAB-i 01.10.2024 vastuse lisad 1, 2 ja 3 (dtl 379‒381) võtab ringkonnakohus asja õigemaks lahendamiseks tõendina asja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3).
  4. Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks alust.
  5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
  6. Kaebajale on majandustegevuse registris väljastatud tegevusluba usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatele kohaldub

(

§ 2

lg 1 p 9).

§ 72

lg 1 p 11 sätestab, et ettevõtjale antakse tegevusluba, kui

§ 72lg 1 p-s 1 nimetatud isikutel (s.o ettevõtjal, tema 6

(8)3-24-1814 juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul) on korrektne ärialane maine. Vaidlustatud ettekirjutuses heidetakse kaebajale ette, et tema juhatuse liikmel, ainuosanikul ja tegelikul kasusaajal HRl puudub korrektne ärialane maine, mistõttu on täitmata

§ 72lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolud.

Ettevõttele anti enda

§ 72

lg 1 p-s 11 nimetatud asjaoluga kooskõlla viimiseks tähtaeg 19.08.2024 ning hoiatati, et kui ettevõtja selleks tähtajaks ei vasta kehtivale tegevusloa andmise tingimusele ega kõrvalda mittevastavust, tunnistatakse tema tegevusluba kehtetuks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb kaebajal vaidlustatud ettekirjutus täita, st kutsuda HR juhatuse liikme kohalt tagasi. Samuti peaks HR kaebaja ainuosaniku ja tegeliku kasusaajana äriühingu võõrandama isiku(te)le, kellel on korrektne ärialane maine. Seega saab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust möönda, kuid see ei ole ülekaalukas. Vastustaja on määruskaebuse vastuses selgitanud, et kaebaja on ettekirjutuse täitmiseks esitanud RAB-le 10.09.2024 tegevusloa muutmise taotluse, mille kohaselt on HR asemel kaebaja osanik ja tegelik kasusaaja JM ning ainsa juhatuse liikmena jätkab OM, kes on ka kaebaja kontaktisik ja teenuse pakkumise eest vastutav isik (vastustaja 01.10.2024 vastuse lisad 1‒3, dtl 379‒381). Taotlus on vastustaja menetluses. Ehkki kahtlust ei saa olla, et kaebajal on tegutsemisaja jooksul tekkinud kliendibaas, puuduvad tõendid, et kliendid kasutaks kaebaja pakutavat teenust siiski just HR juhatuse liikmeks oleku tõttu. Kaebajale tegevusloa väljastamisel 02.12.2013 ei olnud HR kaebajaga seotud. Kaebaja majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli kaebaja põhitegevusalaks ettevõtete asutamine ka ajal, mil HR kaebaja juhatuse liige veel ei olnud. Ringkonnakohus jagab eelneva põhjal halduskohtu seisukohta, et kaebaja majandustegevuse jätkamine ei muutuks võimatuks, kui HR juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutaks ja ta osad võõrandaks. Kaebaja teine juhatuse liige on olnud pikaajaliselt OM ning puuduvad andmed, et RAB tema ärialases maines kahtleks. Seetõttu ei ole asjakohased ka kaebaja väited kaebajale mainekahju tekkimisest. 15. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Loakohustuslikule ettevõtjale antakse

§ 72

lg 1 p 11 kohaselt tegevusluba, kui tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne ärialane maine.

§ 72

lg 2 järgi ei ole isikul korrektset ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist (mitteammendav loetelu

§ 72lg 2 p-d 1‒6).

Korrektne ärialane maine on

§ 72

lg-st 2 tulenevalt määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab iga kord uuesti sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Korrektse ärialase maine tuvastamisel omavad tähtsust kõik olulised asjaolud kogumis, sh varasemad karistused ja kahtlustused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17; 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16). RAB on vaidlustatud ettekirjutuses toonud välja asjaolude kogumi, mille alusel leiti, et HR ärialast mainet ei saa korrektseks pidada: HR või temaga seotud ettevõtetega on seotud mitmete kohtumenetlustega (sh on HR olnud süüdistatav, kahtlustatav või süüasjaga muul moel seotud) või on toime pannud või olnud seotud õigusvastaste, ebasündsate, ebaeetiliste, pettuslike, usaldust kuritarvitavate vm kahtlaste tegudega või selliste uurimis- või järelevalvemenetlustega; HR ei tee koostööd järelevalveasutusega; HR suhtes puudub usaldusväärsus. Ringkonnakohtule ei nähtu, et RAB oleks hindamisotsuse tegemisel toiminud meelevaldselt või vastuolus senise kohtupraktikaga. Kaebuse lahendamine eeldab veel tõendite kogumist ja nende koosmõjus hindamist, ning seda, kas RAB on vaidlustatud ettekirjutuses korrektse ärialase maine sisustamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest, tuleb halduskohtul kontrollida asja sisulisel lahendamisel. 7

(8)3-24-1814 16. Arvestades kaebuse vähest perspektiivi ning asjaolu, et kaebajal puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus, leidis halduskohus õigesti, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib avalik huvi, mis on kaebaja huvidest kaalukam. Kohus ei saa lubada esialgse õiguskaitse korras jätkata ettevõttel, mis ei vasta

-s sätestatud nõuetele, majandustegevusega. Selliselt esialgse õiguskaitse kohaldamine saab toimuda vaid erandjuhtudel ning kaebuse perspektiivikuse korral, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Eeltoodud põhjendustel ei saa rahuldada ka kaebaja esitatud alternatiivset esialgse õiguskaitse taotlust. 17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 06.09.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.